Bala kúnnen Jánibek Kármenovtiń oryndaýyna tánti bolyp, eliktep óstim – dástúrli ánshi
- Óner jolyna qalaı bet burdyńyz?
- Mektepte oqyp júrgende bastaýysh synyp muǵalimi Rıza degen apaı boıymda qabiletimniń baryn sezip, óner jolyna qadam bastyrdy. Ózi de tamasha ánshi edi. Sodan mektepti támámdaǵan soń, ánshi bolýdy uıǵardym. Jalpy áýletimizde ánshiler talaı shyqqan. Májen atam án aıtyp qana qoımaı, aqyndyǵymen de tanymal bolǵan. Qıssa-dastandardy aıtqanda tańdy-tańǵa jalǵaıtyn. Ákem Áshimniń de úni kórkem edi.
1986 jyldyń jazynda Almaty qalasyndaǵy kontsertte belgili sazger Іlııa Jaqanovpen birge Maqtumqulynyń termelerin oryndadyq. Ol kezde 22 jastamyn. Sodan soń bizge ánshiler Qaırat Baıbosynov pen Dúısenbek Qanatbaev qosyldy. Tórteýimiz tanymal klassıkterdiń termelerin oryndap júrdik. Jurttyń iltıpatyna bólendik deýge áste bolady. Jazdyń sońynda Kúrshim aýdanyna oralyp, ónerdegi jolymdy jalǵastyrdym.
- Ánshilikten bólek, aqyndyǵyńyz qashan oıandy?
- Aqynmyn demeıtin qazaq joq shyǵar. Barlyǵy óleń quraıdy. Biraq ózimdi aqyn retinde esh ýaqytta tanystyrǵan emespin. Áıteýir eki sózdiń basyn qurap, sóz saıystaryna qatysyp júrdik. 1990-shy jyldarǵa qaraı oblystyq aqyndar aıtysynda baq synadym. Terme de aıta bastadym.
Saıystardyń birinde terme oryndap bas júlde ıelengenim bar. Osylaısha, bara-bara termege kóshtik. Negizinen Oralhan Kósherov jazǵan «Altaı termesin» jıi oryndadym. El arasynda «Altaıdyń jolyn ashqan – Esen, Esenniń jolyn ashqan Altaı» dep aıtatyndar bar eken.
- Oralhan demekshi, «Shyǵystyń Shámshisi» atanǵan sazgermen jaqyn dos boldyńyzdar ma?
- Iá. Oralhan ómirden ozǵansha baılanysymyz úzilgen emes. «Aǵalar-aı», «Eski ándi sheshe, qozǵama» syndy ánder men «Altaı termesiniń» alǵashqy oryndaýshysymyn. Kóp ánderin maǵan alyp keletin. Aqkóńil, dosqa adal jan edi. Ánin Oralhan Kósherov, sózin aqyn Hasen Zákárııa jazyp, ony ózim oryndaǵanda erekshe úılesimdi bolatyn.
Ádil baǵasyn tyńdarmandar da berdi ǵoı. Kóp eshkim bile bermeıtin «Abashym» degen án bar. Ony respýblıkaǵa tanymal aıtysker aqyn, dosymyz Abash Kákenov qamal buzar qyryq jasqa kelgende shyǵardyq. Án kórkem sózben kestelenip, ár sóılemine maǵyna jasyrylǵan.
- Ózińiz eliktep ósken dástúrli ánshiler bar ma?
- Jastaıymyzdan dástúrli ánderdi jeterine jetkizip oryndaǵan aǵa býyndarǵa tamsanatynmyn. Oralhan Kósherov Muqaǵalı Maqataevti «Pirim» dep aıtqan eken. Ózim Jánibek Kármenovtiń oryndaýyna tánti bolyp, eliktep óstim. Sol kisi sekildi bolǵym keletin. Ár ánin súısinip tyńdaıtynmyn.
- Úlken sahnalarda óner kórsetýge qaýqaryńyz, qabiletińiz jetip-aq tur. Nege jas kezińizde aýdanda, oblysta qalyp, respýblıkaǵa qadam baspadyńyz?
- Meniń mýzykalyq bilimim joq. Ol kezde zaman talaby da sondaı boldy. Ónerli emes, eńbek etken adamdar tabysqa jetetin. Qur ánshilik alysqa aparmaıdy dep oıladym. Mal sharýashylyǵymen aınalysyp, jylqy baqtym.
Birde ǵalym, Sotsıalıstik Eńbek Eri Boshaı Kitapbaev Kúrshimge kelgende «Altaı termesin» oryndadym. Boshaı aqsaqal ónerime joǵary baǵasyn berip, Almatydaǵy konservatorııaǵa túsirmekshi boldy. Sol kezde elimizdiń Mádenıet mınıstri bolǵan, ári dosy Erkeǵalı Rahmadıevke hat joldap, muny sheship te qoıǵan-tuǵyn. Alaıda aýyl balasyna tán tartynshaqtyqtan bolar usynystan bas tarttym.
Bir esepten, úıdiń kenjesimin. Áke-sheshemizden asyp qaıda baramyz? Olardyń aıtqanyna qulaq túrdim. Osylaısha, konservatorııa mańyna sol kúıi jaqyndamadym. Negizgi mamandyǵym – mal dárigeri. Oqýdy Ulan aýdanyna qarasty Saratovka aýylynan bitirdim. Dese de sol bir «Altaı termesiniń» Almatyǵa deıin jetelegenin qalaı umytaıyn?
- Sizdiń atbegilińiz de kópke málim. At baptap júrgenińizge qansha ýaqyt boldy?
- Jylqy – tórt túliktiń tóresi ǵoı. Qazaq úshin kıeli janýar. At baptap júrgenime 15 jyldaı boldy. Aǵylshyn tuqymdy sáıgúlikterim de bar. Olardy at jarysyna daıyndap, qatystyramyn.
Samar aýdany Qulynjon aýylynyń týmasy, oblys kóleminde bolatyn jarystyń barlyǵynda tulpary ozyp shyqqan Rýslan Shaıyrǵazınmen bir grýppada oqyǵanymyz bar, ári jaqyn dosym.
- Áńgimeńizge kóp rahmet!
Vıdeodan alynǵan kadr