Baqytbek Smaǵul: Qyrǵyz-tájik qaqtyǵysy Ortalyq Azııanyń qaýipsizdigine tóngen úlken qater
«Qyrǵyz Respýblıkasy men Tájikstan arasynda qarýly qaqtyǵys, naǵyz áskerı urys qımyldary jıilep ketti. Bul árıne, Ortalyq Azııanyń qaýipsizdigine tóngen úlken qater. Osy eki eldiń shekarasyndaǵy shıelenis kezinde áskerı aýyr tehnıka, qaharly qarý-jaraq, mınomettar qoldanyla bastady. Ókinishke qaraı kúni keshegi qaqtyǵysta beıbit turǵyndar qaza tapty. Qazirgi kezde jaǵdaı turaqtandy dep habarlanýda: qos tarap atysty toqtatýǵa ýaǵdalasqan. Biraq bul ýaqytsha bitim», -dedi ol.
Sebebi depýtattyń atap ótýinshe, eki el arasyndaǵy shıeleniske sebep bolatyn faktorlar sol boıy saqtalyp qaldy.
«Sonyń kesirinen byltyrǵy sáýirde qyrǵyz-tájik shekarasyndaǵy aýyldar turǵyndarynyń ózara aıtys-kerisi atysqa jáne eki el armııasy tartylǵan aýqymdy shaıqasqa ulasqany este. Shekaralyq beketter basyp alyndy. Qos memleket óz shekaralaryna qarýly kúshterin, tankteri men tikushaqtaryn attandyrdy. Ondaǵan adam mert boldy, júzdegen jan jaralandy. Eki jaq «arandatty» dep birin-biri aıyptady. Bul qaqtyǵysqa ortalyqazııalyq qos respýblıka arasynda ótken ǵasyrdan beri sheshilmeı kele jatqan jer daýy túrtki boldy»,- dedi Baqytbek Smaǵul.
Onyń paıymynsha, Bishkek pen Dýshanbe kelissóz ústeline otyryp, jerge qatysty túıtkildi beıbit talqylaǵany jón.
«Alaıda Sadyr Japarov ta, Emomalı Rahmon da bir-birine jol bergisi kelmeıdi, tipti ultaraqtaı jerdi de qarsylasyna ustatýǵa qulyqty emes. Sebebi, Qyrǵyzstanda da, Tájikstanda halyqtyń ulttyq rýhy kóterilip keledi. Tájikter de, qyrǵyzdar da jer máselesinde biraýyzdy. Qos prezıdent bul máselede sheginis jasap, halqynyń ashynysyn týǵyzýǵa múddeli emes. Másele sodan tuıyqqa tireledi. Óıtkeni Japarov myrza túrli-tústi tóńkeris, halyq tolqýy nátıjesinde bılik basyna keldi, al Rahmon myrza alda bılikti ulyna tabystaýdy josparlap otyr degen aqparat bar. Demek, ekeýi de halyq qaharyna ushyraǵysy kelmeıdi», - dedi depýtat.
Baqytbek Smaǵuldyń atap ótýinshe, shekaralyq shıelenisterdiń kóbi Ferǵana alqabynda júredi. Bul baıtaq dalany Ózbekstan, Tájikstan jáne Qyrǵyz Respýblıkasy ózara bólip alýǵa kúsh salýda. Adam tyǵyz turatyn, jeri shóleıtti, resýrstary shekteýli bul jer daý dániniń ónýine qolaıly, qunarly topyraq.
«Negizi, osynyń bári Keńes Odaǵynan qalǵan aýyr mura bolatyn. Keńes bıligi Ferǵana baıtaǵyn elder arasynda birkelki bóle almady. Resýrsqa, onyń ishinde sýǵa teń qol jetkize almaǵandyqtan, osy respýblıkalar tipti odaq ishinde ózara shálkem-shalys kelip qalyp jatatyn. Ol kezde shekaralar ákimshilik shekara qyzmetin ǵana atqarǵany málim. KSRO kúırep, táýelsiz elder tól memlekettik shekarasyn belgileı bastaǵanda problema tek ústemelene berdi. Ár respýblıka ózine kóbirek telim alyp qalýǵa talpynady», - dedi ol.
Májilis depýtatynyń sózine qaraǵanda, qazirgi kezde qyrǵyz ben tájik arasyndaǵy shekarada shamamen 70 daýly jer telimi bar. Eki respýblıka arasyndaǵy 971 shaqyrym ortaq shekaranyń tek jartysyna jýyǵy, 520 shaqyrymdaıy ǵana naqty bekitilgen.
«Onyń ústine keńes kezinen beri Qyrǵyzstan aýmaǵynda tájiktiń Vorýh eksklavy ornalasqan. Ondaǵy tájik aǵaıyndardy Tájikstanmen jalǵyz ǵana jol baılanystyrady. Bishkek pen Dýshanbe óz múddesin ilgeriletý, óz sózin ótimdi etý úshin keńestik ártúrli kartalardy alǵa tartady. Mysaly, 1924–1939 jyldardaǵy karta tájikterge tıimdi: onda Vorýh eshqandaı eksklav emes, «shyǵanaq» tárizdi Qyrǵyzstan aýmaǵyna synalaı kirgen Tájikstan jeri ekeni kórsetilgen. Qyrǵyzstan bolsa, 1958–1959 jyldardaǵy kartalardy jaqtaıdy, onda Vorýh qyrǵyz terrıtorııasymen qorshalǵan Tájikstannyń eksklavy ǵana», - dedi depýtat.
Baqytbek Smaǵuldyń aıtýynsha, bul aýmaqta tájikter men qyrǵyzdar burynnan tonnyń ishki baýyndaı qoıan-qoltyq aralasyp, tóskeıde maly, tósekte basy qosylyp, ómir súrgen. Endi jer daýy halyqtar men elder arasyna iritki salyp otyr. Batken oblysy, Aqsaı, Kóktash, Samarqandyq, tájiktiń Chorký, Sýrh jáne basqa da shekaralyq eldi mekenderi taıtalas alańyna aınalyp ketti.
«Onyń ústine pandemııa eki eldiń ekonomıkasyna soqqy boldy, halyqtardyń onsyz da tómen tabysyn tipten azaıtty. Jergilikti turǵyndar aýyl sharýashylyǵy resýrstary úshin qatal kúresýge májbúr. Bul másele tek beıbit jolmen ǵana sheshile alady. Qos memleket delegatsııalarynyń jer bólisý máselesinde kelissóz ústeline otyrýy mańyzdy. Bálkim, qarýly qaqtyǵys órshı berse, BUU nemese UQShU uıymdaryna bitimgershilerin jiberip, qyrǵyz-tájik shekarasyndaǵy beıbitshilik pen turaqtylyqtyń kepili rólin atqarýǵa týra kelýi múmkin. Óıtkeni 2020 jyly pandemııa bastalǵaly qos el shekarasynda on shaqty qarýly qaqtyǵys bolypty. ıAǵnı, jaǵdaı ýshyǵa túsken», - dedi májilismen.
Onyń aıtýynsha, eger memleketter ózara bitimge kele almasa, alpaýyt elder ishki isine aralasýy múmkin. Mysaly, aqparat quraldary 2021 jylǵy qazanda Tájikstan óz aýmaǵynda Qytaıdyń baza ashýyn maquldaǵanyn habarlady. Tájikstandyq bazaǵa menshik quqyǵy Qytaıdyń qorǵanys mınıstri Veı Fenheniń Tájikstanǵa sapary kezinde tabystalǵan. Sondaı-aq byltyrǵy jyl basynda tájik jerinde qytaıdyń ekinshi áskerı nysanynyń qurylysy da quptalǵan.
«Shyń eliniń Ortalyq Azııaǵa áskerı salada dendeı ene bastaýy bizdiń de alańdaýshylyǵymyzdy týdyrady. Qazir Qazaqstan Prezıdenti Qytaımen, Úndistanmen arada Ortalyq Azııa elderiniń sammıtterin ótkizýde. Osyndaı kelissózder aıasynda aımaqtaǵy ózge memleketterdiń beıbit araaǵaıyndyǵymen qyrǵyz-tájik shekarasyna qatysty máseleler sheshilip, daýǵa túpkilikti núkte qoıylsa, ıgi», - dep túıindedi oıyn Baqytbek Smaǵul.
