Baǵa, ıpoteka, boljam: 2025 jyly turǵyn úı naryǵynda ahýal qandaı bolady
ASTANA. KAZINFORM – El halqynyń 60 paıyzy qalada ómir súredi. Aldaǵy 5 jylda olardyń sany taǵy 13 paıyz ósedi degen boljam bar. Bul - qaladaǵy turǵyn úıge suranys artady degen sóz. Demek, páter baǵasy eń ózekti taqyryptyń biri bolyp qala bermek. Sarapshylardan 2025 jyly bul naryqta ahýal qandaı bolatynyn suradyq.
Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵynyń bas sarapshysy Ramazan Dosov: Naryq memleket qoldaýyna táýeldi bolyp qala beredi
Baǵanyń ósýi. Teńgeniń álsireýi turǵyn úı baǵasyna qysym jasady. Sebebi, sonyń áserinen qurylys materıaldary qymbattap, jumys kúshine shyǵyn arta tústi. Qańtardaǵy turǵyn úı baǵasynyń kúrt kóterilýi osy faktorǵa tikeleı baılanysty.
Tólem qabilettiligi. Osy oraıda bir eskererlik jaıt – halyqtyń tólem qabiletiniń tómendep kele jatqany. 2024 jyly halyqtyń naqty tabysy 3,6%-ǵa azaıdy. Bul adamdardyń turǵyn úı alý múmkindikterin shekteıdi jáne memlekettik jeńildetilgen ıpoteka baǵdarlamalaryna kiriptar, táýeldi etedi. Bılik ázirshe mundaı baǵdarlamalarǵa qarjylandyrýdy qysqartý josparyn jarııalaǵan joq, zeınetaqy jınaqtaryn paıdalaný múmkindigi de saqtalyp otyr. Bul - baǵanyń ósýine yqpal etetin jaǵdaı.
Salyqtyq ózgerister. Salyq salasyndaǵy ózgerister — bul naryqqa yqpal etetin janama faktorlar. Eger QQS nemese ınfraqurylymdyq alym engizilse, ol jańa qurylys nysandaryna áser etpeı qoımaıdy. Bul naryqqa qosymsha ınflıatsııalyq qysym jasaıdy.
Ipotekalyq mólsherlemeler. Joǵary ınflıatsııa jaǵdaıynda jáne onyń órshı túsý qaýpi seıilmeı turǵan qazirgi tańda Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni aıtarlyqtaı tómendetpeıdi. Bul ıpotekalyq nesıe alý tym qıyn bolyp qala beretinin ján halyqtyń kópshiligi úshin qoljetimsiz bolatynyn bildiredi.
Negizgi trendter:
- Baǵa óse beredi, biraq halyqtyń satyp alý qabileti aıtarlyqtaı artpaıdy;
- Memlekettik baǵdarlamalar sheshýshi ról atqarady, óıtkeni naryqtaǵy suranys soǵan baılanysty bolady;
- Joǵary mólsherlemelerdiń saqtalýyna baılanysty banktik ıpoteka kópshilikke qoljetimsiz bolady.
Qorytyndylaı kelgende, 2025 jyly turǵyn úı satyp alý kópshilik úshin ońaıǵa soqpaıdy, al naryq memleket qoldaýyna táýeldi bolyp qala beredi.
Investıtsııa jáne turǵyn úı naryǵynyń halyqaralyq sarapshysy Lev Tetın: Suranys sol byltyrǵy deńgeıde qalady ne azdap ósedi
Rekordtyq kórsetkishter. 2024 jyldy qorytyndylasaq, bul jyly rekordtyq kórsetkish tirkeldi: el boıynsha 18 960 000 sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Bul - óte jaqsy kórsetkish.
Astanada da jańa rekord tirkeldi - 4 410 000 sharshy metr.
Jyl boıynda jasalǵan satyp alý-satý mámileleriniń sany 17 paıyz ósip, 433 000-ǵa jetti. Máselen, 2023 jyly bul kórsetkish 372 myń mámile shamasynda bolǵan. Biz bul jerde satyp alý belsendiligi qaıta qalpyna kele bastaǵanyn ańǵaramyz.
Baǵanyń ósýi. 2024 jyl turǵyn úı baǵasynyń jalpy 10 paıyz kóterilýimen aıaqtaldy.
Búgingi tańda ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha megapolısterdegi ortasha kórsetkish (sharshy metrdiń baǵasy) mynandaı:
- Almaty - 750 myń teńge
- Astana –540 myń teńge
- Shymkent – 420 myń teńge.
2025 jylǵa boljam. Bıylǵa josparlanǵan jańa jobalar sany az. Bul usynys sanynyń tómendeıtinin bildiredi. Úkimet bıyl 19 mln sharshy metrdi paıdalanýǵa berip, aldyńǵy jylǵy kórsetkishti qaıtalaýdy tapsyrǵanymen, meniń oıymsha, kórsetkish tómen bolady. Bálkim 15, múmkin 14 mln sharshy metr deńgeıinde bolar.
Baǵaǵa áser etetin faktorlar. Óz kezeginde suranys sol byltyrǵy deńgeıde qalady ne azdap ósedi. Bul neni bildiredi? Qaı kezde de usynystyń azaıyp, suranystyń artýy baǵany kóteretin basty faktor sanalady.
Odan bólek, bul sala ımportqa táýeldi. Ár sharshy metrdiń 50 paıyz qurylys materıaly shetelden ózge eldiń valıýtasyna satyp ákelinedi. Al dollardyń baǵamy aıtarlyqtaı turaqsyz, sońǵy kezde bul valıýta qymbattap ketkenin kórip otyrmyz. Bul — sharshy metr baǵasynyń ósýine sebep bolatyn taǵy bir faktor.
Ipotekalyq nesıe. Ekinshi jaǵynan ıpotekalardyń kórsetkishi jyldan jylǵa bar bolǵany 9 paıyzǵa artyp, asa bir jaqsy ósim baıqalmaı tur. 2024 jyly jalpy ıpotekalardyń kólemi 31 paıyz bolǵan, bıyl onda azdaǵan ósim tirkelip, 35 paıyzdy kórsetedi dep oılaımyn, ıaǵnı ıpotekalyq kredıtteý kórsetkishi az bolsa da ósedi.
Boljam. Qoryta kelgende, suranystyń ósýi, qurylystyń ózindiń qunynyń joǵarylaýy jáne usynystyń tómendeýiniń áserinen 2025 jyly turǵyn úı baǵasy 15 paıyz artady dep boljap otyrmyz.
Qazaqstan qurylysshylar qaýymdastyǵynyń prezıdenti Vıktor Mıkrıýkov: Bul jyly naryq barynsha týrbýlentti bolady
Naryqtaǵy «kúızelister». Bul jyly naryq barynsha týrbýlentti bolady, sebebi túpkilikti baǵany anyqtaıtyn jaǵdaılar áli tolyq qalyptasyp bolǵan joq. Aldaǵy ýaqytta qurylys salasynda birneshe «kúızelis» bolýy múmkin. Onyń biri - bazalyq qunǵa salyq salynýy. Ekinshisi – ınfraqurylymdyq alymnyń engizilýi. Bul ekeýi de engizile me, álde biri ǵana engizile me, ol jaǵy naqty emes. Turǵyn úı baǵasy osy eki túzetýdiń engizilý-engizilmeýine tikeleı baılanysty qalyptasady.
Baǵa, áser etetin faktorlar. Byltyr sharshy metr baǵasy qatty ósken joq. Ósim aıyna 0,5 nemese 1 paıyz shamasynda ǵana boldy. Bul ınflıatsııaǵa saı óte baıypty, logıkalyq ósim sanalady. Bıyl bul tsıfrlar ózgerýi múmkin. Oǵan joǵaryda atap ótken eki faktor áser etedi.
Odan bólek, biz ulttyq valıýta baǵamyn da eskerýimiz kerek. Teńge qunsyzdana tússe nemese nyǵaısa, ol da baǵaǵa áser etedi. Eger eshqandaı «kúızelis» bolmasa, ósim ótken jylǵy deńgeıde bolady dep boljaımyz. 0,5 nemese 1 paıyz shamasyndaǵy ósim — qalypty, zańdylyqtarǵa saı ósim der edim.
Qurylys kólemi. Bıyl paıdalanýǵa beriletin sharshy metr kólemi byltyrǵydan az bolmaıdy dep sanaımyn. Sebebi, bul kórsetkishterdiń qalyptasýy osydan eki-úsh jyl buryn salynyp bastalǵan qurylys kólemine baılanysty belgilenedi. Mysaly, byltyrǵy paıdalanýǵa berilgen nysandardyń qurylysy 2-3 jyl buryn bastalǵan. Soǵan saı bıyl beriletin nysandardy salý da 2023-2024 jyldary bastaldy. Sondyqtan bıylǵy kórsetkish byltyrǵydaı 19 mln sharshy metr kóleminde bolady dep kútip otyrmyz.
QQS áseri. Birinshi jáne qaıtalama naryqtaǵy ahýalǵa toqtalar bolsaq, olar bir-birimen tyǵyz baılanysty. Joǵaryda aıtqan «kúızelister» týraly boljamymyz kelse, atap aıtqanda, birinshi naryqqa 16 paıyz QQS salynsa, onda jańa úıler birden 14 paıyzǵa qymbattaıdy. Osynyń artynan ekinshi naryqtaǵy úılerdiń de baǵasy kóteriledi. Sebebi, jańa úı neǵurlym qoljetimsiz bolsa, ekinshi naryqqa suranys artyp, onyń da baǵasy ósedi.
2025 jylǵa boljam. Qoryta kelgende, qosylǵan qun salyǵy salynbasa, qurylys qarqyny osy baǵytynan tanbasa, jyl sońyna deıin baǵa 9 paıyz shamasynda ósedi dep otyrmyz. Sebebi, naryqta asa bir belsendilik joq.