BABALAR SÓZІ: Ystyqkól qalaı paıda boldy?

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2015 jyly Qazaq handyǵy qurylýynyń 550 jyldyǵyn ótkizý týraly bastamasyna oraı «Qazaq handyǵyna 550 jyl» atty arnaıy jobany iske qosty. Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy. «Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.

***

Ystyqkóldiń paıda bolýy jaıynda el aýzynda kóptegen ańyz-áńgimeler bar. Álqıssa, este joq erte zamanda qazirgi taý ańǵaryndaǵy tolqyndy kóldiń ornynda, úlken ári ádemi shahar bolypty. Kúnderdiń kúninde jeti juttyń biri zilzala bolyp, qalany qulatyp, adamdardy jappaı qyrǵynǵa ushyratady. Lep-lezde jer opyrylyp, paıda bolǵan shuńqyrǵa sý tolypty. Sóıtip, álgi shahardyń ornynda úlken kól paıda bolypty.

Al onyń aldynda, bir top boıjetken qyzdar ot jaǵý úshin tezek terýge ketedi. Tek osy qyzdar ǵana qaýip-qaterden aman qalypty. Apattyń bolǵanyn bilgen olar ár kún saıyn kól jaǵasyna kelip, jaqyndaryn joqtap, jylap qaıǵyrady eken. Olardyń kózderinen aqqan jastary kólge tamypty. Sol jastardyń tógilgeni sonshalyq-álgi kól aşy bolyp ketipti. Álgi qyzdardyń qaıǵy-muńy kóp uzamaı kóldiń ataýyna sebepker bolady, ıaǵnı Ystyq (jas sekildi) kól atalady.

Aqsaqaldardyń aıtýyna qaraǵanda, kól minezi qaıǵyrǵan qyzdardyń minez-qulyqtarymen, kóńil-kúılerimen úndes eken. Birde sup-sur bolyp tolqynyn týlatsa, birde tynyq oıǵa batqandaı.

Сейчас читают
telegram