BABALAR SÓZІ: Shaıtankól ataýy týraly ańyz

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2015 jyly Qazaq handyǵy qurylýynyń 550 jyldyǵyn ótkizý týraly bastamasyna oraı «Qazaq handyǵyna 550 jyl» atty arnaıy jobany iske qosty.

Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy. «Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.

***

ShAITANKÓL

(І nusqa)

Baıaǵyda bir baıdyń Sulýshash degen qyzy bolypty. Baıdyń esiginde júrgen Tezek degen quly Shunaq degen kúńimen qosylyp, odan Altaı týady. Ol er jetip, Sulýshash ekeýi bir- birin súıedi. Biraq baı qarsy bolady. Altaıdyń Qaısar degen dosy, Sulýshash úsheýi elden qashady. Olar Qarqaralynyń mańaıyndaǵy Jırensaqal degen jerdi mekendeıdi. Sol jerde ań aýlap, qus ustap, kúnderin kóredi. Bir kúni Altaı qus aýlap júrip, quzǵa kezdesedi. Sol quzǵa búrkit uıa salǵan eken. Altaı odan búrkittiń balapanyn almaqshy bolady. Biraq joly bol­maı shyńyraýǵa qulaıdy. Sulýshash Tesken tasta syrnaı tar­typ otyrady. Birazdan soń artynan yryldaǵan daýys estiledi, qarasa artynda arystan tur eken. Sodan qoryqqannan kólge qulap óledi. Qaısar Sulýshashty izdep osy jerge kelse, kóldiń betinde qyzdyń kóılegi, taqııasy júzip júredi. Ol da sol kólge qulap óledi. Sodan keıin bul kól «Shaıtankól» atanypty.

ShAITANKÓL

(ІІ nusqa)

Erte ýaqytta eki jolaýshy Qarqaralynyń ný ormanyn ara­lap júrip, bir maralǵa kez bolypty. Sol maraly ózderiniń ta­zylaryn qosady. Sodan álgi maraldy tazylar qýa jóneledi. Eki jolaýshy olaı da oılaıdy, bulaı da oılaıdy. «Bul ne sumdyq? Saǵym ba, shaıtan ba?» dep tańyrqap turǵanda, ıtterdiń daýy­stary estiledi. Ol daýysty qýyp, eki jolaýshy jobalap kelse, álgindegi maral bir kólshikke túsip turǵan eken. Jańaǵy maral­dy alyp, aýylǵa attanǵaly jatyp, «Bul ne zat, saǵym ba, shaı­tan ba?» dep oılaıdy. Sodan beri bul Qarqaraly mańyndaǵy «Shaıtankól» ataýy osydan qalǵan eken.

ShAITANKÓL

(ІІІ nusqa)

Bir kúni keshke qaraı taý basyndaǵy kólge barsa, dybys shyǵady, aǵash arasynan baqylap tursa, adam beıneli bireýler sýǵa shomylyp júr eken. Egdeleý erkek beınelisiniń barlyǵy: «Áplıt, áplıt» dep báıek bolyp júrgen sııaqty. Álgilerge bilgizbeı, sheginip ketip qalady. Ertesine elsiz alańda taǵy keledi, sóıtse álgi ibilister taǵy shomylyp júr eken. Áıel beıneli egdeleý bireýine: «Jáplıt, jáplıt» dep báıek bolyp júr eken. Sonda Jırensaqal áýlıe: «Bul ósip ónetin ibilis eken ǵoı. Áplıti-ákesi, Jáplıti-sheshesi ǵoı» dep shydaı almaı duǵa oqyp, aıqaılap jiberipti: «Malǵundar! Endi kezdesseńder, maımylǵa aınaldyryp jiberemin!» dep aqyrǵan. Áýlıe odan keıin de kólge birneshe ret barǵan jáne túnegen de eken, biraq shaıtandardy qaıtyp kezdestirmegen. Sodan keıin ol shaǵyn kól «Shaıtankól» atanyp ketken eken.

ShAITANKÓL

(ІV nusqa)

Baıaǵyda bul kóldi áýlıe mekendegen, sýyna beti-qolyn jýǵan dep jurt kıeli sý sanapty. Juma saıyn qoja-moldalar bastaǵan baılar kelgen eken. Jaǵasynda Qudaıǵa arnap mal soıyp, Quran oqytady. Shanshar ishinde Torsyqbaı deıtin qý bolǵan. Birde sol álgindeı toptyń ústinen shyǵady, qurbanǵa shalynǵan maldyń mol etinen qarbyta asap, sary qymyzdan sylqyta jutarmyn dep jutynady. Biraq jýandar jyrtyq sha­pandy kedeıdi tabaqqa jolatpaıdy. Buǵan qorlanǵan qý ishinen «tura turyńdar, bálem!» dep kete barady.

Bir kúni álgiler kóldiń basyna taǵy jınalady. Shartyq qaryn shúı jelkeler mol tabaqty aldaryna endi ala bergende jaqyn jerden úreıli ún shyǵady. Artynsha tastardyń birinen saqaly sala qulash, shashy jalbyraǵan bir maqulyq seltıip shyǵa keledi. Úreıi ushqan qoja-moldalar kúbirlep duǵa oqıdy, biraq álgi pále taısalmaıdy, daýysyn qubyltyp, qutyrynyp jaqyndaı beredi. Sol kezde qatty úreıi ushqan bir baı ornynan ushyp turyp, kózi alaqtap:

-Oıbaı, shaıtan!-dep tómen qaraı zyta jóneledi. Qorqyp otyrǵan jurt oryndarynan qoparyla turyp, tym-tyraqaı qashady. Olardy shaıtan bop úrkitip júrgen Torsyqbaı eshki terisinen jasaǵan kepti sheship tastap, «pismilda» dep, jaırap qalǵan asty qolǵa alady. Sodan beri áýlıekól osylaı Shaıtankól bolyp atalyp ketipti.

Al bul týraly orystar basqasha aıtady. Birde ańshylar atyp alǵan buǵyny keıin bir aınalyp kep almaq bop osy Shaıtankól jaǵasyna qaldyrady. Qaıta kelgende kóldi taba almaı: «Shaıtan alǵyr-aı, qaıda ketti?»-dep izdese kerek. Bertinde shirkeýdegi pop kóldi burynǵysynsha ataıyq dep taqtaıǵa jazdyryp qoısa, jurt ony aýlaqqa laqtyryp tastap, «Shaıtankól» dep atapty.

Сейчас читают
telegram