BABALAR SÓZІ: Begim ana jaıly ańyz
«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.
***
BEGІM ANA JAILY AŃYZ
ІH ǵasyrdyń tusynda túrikter kóterile kóship, Kaspıı teńiziniń tóńiregine qonystanyp, Seljuq memleketin qurdy. Bul memleket tez arada kúsheıdi. Sosyn Qarasan patshalyǵyna shabýyl jasap, ony kúshpen basyp alady. Málik shahtyń kezinde seljuqtar ábden óz kemeline kelgen edi. Málik shah ólgennen soń onyń ornyna balasy Sanjar otyrady. Sanjar astanasyn Qarasannan kóshirip, Syr boıyna, Jankentke ornalastyrady da, bul shahardy myqty bekiniske aınaldyrady. Ol ań aýlap, seıil qurǵandy jaqsy kóredi eken. Sóıtip júrip Sozaqtyń mańaıynda ómir súrgen Qarabýra áýlıeniń qyzy Begimge úılenedi. Begim jaratylysynan aqylyna kórki saı, parasaty mol qyz bolypty. Sanjardy tabyndyrǵan da onyń osyndaı san qyrly qasıetteri bolsa kerek. Úılengennen keıin Sanjar burynǵy ádetimen saıahatqa nókerlerin ertip Qarataýǵa ańǵa shyǵady. Darııaǵa kelip, yspa qaıyqpen óterde qanjaryn úıge qaldyrǵanyn esine túsirip, qulyn shuǵyl úıine jumsaıdy.
-Hanym, hannyń qanjaryn tez alyp berińiz. Kidirýge mursat joq,-dedi ol úı syrtynan. Hanym jabyqtan qanjardy usynǵanda onyń músindeı appaq bilegin kórip, qul sol jerde talyp qulaıdy. Begim muny bilmeıdi. Birazdan soń esin jıǵan qul atyna mine sap darııaǵa qaıta shabady. Kelse, han qaharyna minip, shanshylyp tur eken.
«Taqsyr, qasyq qanymdy qııa kórińiz. Meniń keshikken sebebim hanymǵa qatysty edi, qanjardy jabyqtan berip turyp, ony alaıyn dep qolymdy bosata almaı, keshigý sebebim osy»,- dep ótirikti sýdaı aǵyzady. Qudaıdan bezgen jeksuryn jannyń bul sózine ımandaı sengen Sanjar han saparyn toqtatyp, keıin qaıtady. Іstiń aq-qarasyn teksermeı, kúnásiz Begim sulýdyń oń qolyn, oń burymyn kesip, oń tanaýyn tiledi de, zyndanǵa tastaıdy. Oń qolyn keskeni-aramdyqty oń qolymen istedi degen oıy bolsa kerek. Іstiń mánisine túsinbeı, ári jazyqsyz zábir kórip zarlaǵan arý kórer tańdy kózimen atqyzdy. Buny saraıdaǵylar túgel bilse de, hanymǵa arasha túse almaıdy. Kelesi kúni túnde Qarabýra áýlıe qyzynyń túsine kirip, bylaı deıdi:
-Balam, bultartpaı shynyńdy aıtshy, aqpysyń álde qaramysyń? Aq bolsań, Allam járdem berip, jarańdy jazar, qara bolsań, qarǵar. Tek týrasyn aıt!-depti. Sonda Begim jylap turyp ákesine:
-Atajan, Qudaı atymen sizdiń aldyńyzda ant etemin. Eger Sanjarǵa qııanat jasasam, Táńiri atsyn, ómirimdi qysqartsyn. Aqpyn, ata,-dep zar eńireıdi. Osydan keıin Qarabýra Sanjardyń da túsine enedi.
-Sen de bir balam ediń. Eger meniń qyzym aram bolyp, saǵan qııanat istese, kelesi kúni sol qoly, sol burymy, sol tanaýy kesilgen kúıde múgedek bolyp qalsyn. Qyzymnyń aq pen qarasyn teksermeı jaza qoldanǵanda bir aýyz ádil sózin aıtpaǵan shaharyńda tiri adam qaldyrmaı jylan jutsyn!- dep qarǵap batasyn beredi. Osy tústi kórgen soń Sanjar qatty shoshynyp, kúni boıy oılaıdy. Úshinshi kúni tań atqan soń zyndanǵa adam jiberedi.
-Tez baryp kórip kel. Hanym ne kúıde jatyr eken?-dep tapsyrady. Jibergen adamy barsa, Begim baıaǵy saý qalpynda otyr eken deıdi. Álgi adam kórgenin hanǵa kelip aıtady. Sodan bastap handy úreı bıleıdi. Kesh bolady. Han keńesshilerimen otyrǵanda ińir ýaqytysynda aspannan bir mes shahardyń ortasyna túsip jarylady. Mestiń ishi tola jylan. Jylan syrtqa tiri jandy shyǵarmaıdy, shaǵyp óltiredi. Sonymen jaınap turǵan Jankent shahary Sanjar sııaqty qatygez hannyń kesirinen qas pen kózdiń arasynda opat bolady. Bul jaǵdaıdy ańyz dep qabyldasaq ta, shyndyqqa kelińkireıdi. Jylan ordasy osy kúnge deıin Jankenttiń buzylǵan irgesinde bytysap jatatyn.
Al Begim sulý bolsa, shahar opat bolyp, halqy túgel qyrylǵan soń óz ákesi Qarabýra Áz áýlıeniń kómegimen Begim ana belgisin saldyryp, «Budan bylaı erkekti kórmeımin»,-dep qalǵan jumbaq ǵumyryn sol munaranyń ishinde ótkizgen. Ata babasynyń qasıeti daryp, keıin Begim ana atanady.
Asyl ana járdem surap barǵan jandarǵa bala beretin, meıir shapaǵatyna bóleıtin, naǵyz keremet áýlıe retinde esimi jalpaq jurtqa málim bolǵan.