Azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrý boıynsha jıyn ótti
Osy kezdesýde Alıans basshylary málimdeme jasap, otandastarymyz úshin azyq-túlik taýarlarynyń qol jetimsizdiginiń alǵashqy sebepterimen kúresýge baǵyttalǵan birqatar usynystardy aıtty.
Uzaq merzimdi quraldar retinde halyqtyń osal toptary úshin áleýmettik kartalar júıesin damytýusynyldy, bul ekonomıkaǵa zııan keltiretin barlyq tutynýshylar boıynsha memleketten qoldaý áserin «paıdalanýdan» góri, oǵan muqtaj adamdarǵa naqty qajetti qoldaý kórsetýge múmkindik beredi. Osyǵan uqsas júıe AQSh-ta shamamen 100 jyl jumys istep keledi jáne AQSh AShM bıýdjetiniń shamamen 70%-yn alyp otyr.
Qysqa merzimdi nátıjelerge qol jetkizý maqsatynda qarsy mindettemeler sharttarynda AShTÓ-ni qarjylandyrý júıesin jetildirýgejúginý usynyldy. Baǵdarlamany keńeıtý jáne AShTÓ-niń kóp sanyn tartý shartymen «Azyq-túlik korporatsııasy» UK AQ tulǵasynda biryńǵaı operatordyń tájirıbesin paıdalaný usynylady. Ónim satyp alýdy rıteıl arqyly emes, óndirýshilerden tikeleı júzege asyrý qajet. Bul jaǵdaıda aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshileri jalpy bólshek saýda baǵa belgileýge áserin tıgize otyryp, ózindik qundy ashýǵa jáne jetkiziletin ónimniń baǵasyn belgileýge daıyn.
AÓK Alıansy ókilderiniń pikirinshe, tetiktiń tolyqqandy jumys isteýi úshin úkimettik deńgeıde jergilikti atqarýshy organdardyń forvardtyq satyp alý jónindegi jumysyn retteıtin, aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerge josparlaý múmkindigin beretin jáne sybaılas jemqorlyq quramdaýyshyn boldyrmaıtyn qaǵıdalardy ázirleý qajet. Sondaı-aq, qysqa merzimdi perspektıvada baǵalardyń ósýin toqtatý úshin júıeli problemalardy sheshpeı shyǵynmen jumys isteýdi jalǵastyratyn ónim túrleri boıynsha tikeleı sýbsıdııalaýdy saqtaý mańyzdy.
Budan basqa, Qazaqstannyń AÓK assotsıatsııalarynyń Alıansy ónim óndirýshilerden tikeleı satý arnalaryn qurý, fermerlik bazarlar men turaqty jumys isteıtin pavılon-jármeńkeler qurý arqyly rıteılerler arasyndaǵy básekelestikti damytýda birqatar ákimdikterdiń bastamasyn qoldaıdy.
BQDA tarapynan bul málimdeme baǵalardyń negizsiz ósýine jol bermeý bóliginde qoldaý tapty. Alıansqa bıznestiń áleýmettik jaýapkershilikti kórsetý, halyqty jáne Úkimettiń áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń baǵasyn turaqtandyrý boıynsha qabyldap jatqan sharalary áreketterin qoldaý týraly usynysy qarsy málimdeme boldy.
«Biz azyq-túlik baǵasynyń álemdik ósýi jáne basqa da obektıvti sebepter jaǵdaıynda jumys isteý qıyn ekenin túsinemiz, biraq biz halyqtyń áleýmettik osal toptaryn qoldaýǵa mindettimiz. Qazirgi kezde alypsatarlyq trendten bas tartý óte mańyzdy. Biz óz sharalarymyzdy qabyldap jatyrmyz, sonymen birge sizderden de tıisti sharalardy kútemiz» - dep atap ótti Serik Jumanǵarın.
Buryn habarlaǵanymyzdaı, qazirgi kezde ÁMAT-tyń 12 taýar naryǵy jáne olardyń barlyq iri óndirýshileri derlik jáne kóterme saýdada jetkizýshileri monopolııaǵa qarsy baqylaýmen qamtyldy. Sońǵy 2 aıda baǵalardyń 3-ten 11%-ǵa deıin eń kóp ósýin kórsetetin taýar pozıtsııalary boıynsha - naryq sýbektilerine baǵalardy tómendetý týraly 25 habarlama jiberildi. Jekelegen taýar naryqtaryndaǵy baǵalardyń ósýiniń obektıvti sebepterin eskere otyryp, BQDA ÁMAT-tyń árbir problemalyq naryǵy boıynsha Úkimet ázirlep jatqan Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna baǵalardy turaqtandyrý jónindegi jol kartasyna usynystar engizdi. Bul rette AÓK naryq sýbektileri tarapynan aıqyn buzýshylyqtar bolǵan jaǵdaıda, monopolııaǵa qarsy baqylaý sheńberinde sharalar qabyldanatyny sóz boldy.
ÁMAT naryǵyndaǵy júıelik máselelerdi keshendi sheshý úshin BQDA ýákiletti memlekettik organnyń:
- naryqty ishki tolyqtyrýdy, ÁMAT naryqtaryn basym sýbsıdııalaýdy aıqyndaı otyryp, AÓK baǵyttary boıynsha sýbsıdııalaý saıasatynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýi;
- sharýa, fermer qojalyqtarynyń AÓK memlekettik qoldaý sharalaryna qol jetkizýin, onyń ishinde shekti mánderdi tómendetý arqyly keńeıtýi;
- baǵalardy turaqtandyrý boıynsha jedel jáne júıeli sheshimder qabyldaý maqsatynda baǵalardy boljaý tetigin engizýi qajet dep paıymdaıdy.
