Azyq-túlik eksporttaýshylardyń 80 paıyzy shaǵyn jáne orta bızneske tıesili

ASTANA. KAZINFORM – Byltyr shıkizattyq emes eksport boıynsha maqsatty kórsetkishke qol jetkizildi. Bul týraly Úkimet otyrysynda Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Arman Shaqqalıev málim etti.

«2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha shıkizattyq emes eksport boıynsha maqsatty kórsetkishke qol jetkizildi. Shıkizattyq emes taýarlardyń eksporttyq pozıtsııalarynyń sany 278-ge (5732-den 6010-ǵa deıin) ósti. 2019 jyldan bastap turaqty belsendi eksporttaýshylar sany 300 kompanııaǵa, ıaǵnı 460-tan 760-qa deıin ósti. Eksport geografııasy 135 elge deıin keńeıdi (2022 jyly 129 el boldy). Azııa elderine daıyn ónimdi jetkizý kólemi artty: Qytaı – 8 paıyz, Ońtústik Koreıa – 26 paıyz, Vetnam – 46 paıyz. Kórsetiletin qyzmetter eksportynyń 29 paıyzǵa ósýi kezinde, mys, ferroqorytpalar, myrysh, kúmis, munaı ónimderi sııaqty ónerkásiptik taýarlar boıynsha jetkizýlerdiń tómendeýi baıqaldy. Jetkizýdiń tómendeýi álemdik baǵanyń qubylmalylyǵy, suranystyń tómendeýi jáne maqsatty naryqtaǵy básekelestiktiń kúsheıýi sııaqty syrtqy faktorlarǵa baılanysty», - dedi A. Shaqqalıev.

Onyń aıtýynsha, agroónerkásip kesheni boıynsha óńdelgen ónimderdi jetkizýdiń naqty kólemi, atap aıtqanda un – 1,1 paıyzǵa, kúnbaǵys maıy – 55,5 paıyzdan astam, sýsyndar – 42,8 paıyzǵa ósti.

«Azyq-túlik eksporty erekshe mańyzdy, óıtkeni azyq-túlik eksporttaýshylardyń 80 paıyzy shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileri», - dedi mınıstr.