Ázerbaıjanda 2021 jyl Nızamı Gandjaýı jyly dep jarııalandy
«2021 jyly kemeńger aqyn ári oıshyl Nızamı Gandjaýıdiń týǵanyna 880 jyl tolady. Ázerbaıjan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń 109-baby 32-tarmaǵyn basshylyqqa alyp, adamdardy adamgershilik turǵyda únemi jetilýge shaqyrǵan, olarǵa joǵary ǵıbrattyq sapa sińirgen sóz ben aqyl-oıdyń qudiretti sheberiniń baı shyǵarmashylyǵynyń biregeı mańyzyn eskere otyryp qaýly etemin: 2021 jyl Ázerbaıjan Respýblıkasynda «Nızamı Gandjaýı jyly» dep jarııalansyn; Ázerbaıjan Respýblıkasynyń Mınıstrler kabıneti «Nızamı Gandjaýı jylymen» baılanysty is-sharalar josparyn daıyndasyn jáne júzege asyrsyn», - delingen elPrezıdentiniń ókiminde.
Ortaǵasyrlyq parsy tildi Nızamı Gandjaýı laqap atymen tanylǵan aqyn Ábý Muhammed Іlııas bın Iýsýf Orta Azııaǵa mońǵoldar shapqynshylyq jasaǵanǵa deıin ómir súrgen. Keıbir derekterde 1141 jyly osy kúngi Ázerbaıjanda týyp, 1209 jyly dúnıeden ótkendigi jáne ataqty aqyn bolǵandyǵy aıtylady. Shyǵarmashylyǵy Hafız Shırazı, Jalal ad-dın Rýmı, Saǵdı ǵana emes, sondaı-aq qazaq aqyny Abaıǵa da áser etken. Onyń qalamynan «Hýsraý jáne Shyryn», «Láıli – Májnún», «Iskander name» sekildi shyǵarmalar týǵan. Kólemdi-kólemdi qasydalar (poemalar) jazǵan. Qypshaq qyzy Appaq arýǵa ǵashyq bolyp, soǵan úılengen. Soǵan arnap «Appaq name» atty poema týyndatqan. Ony qazaq tiline Qalıjan Bekhojın aýdarǵan.
Nızamıdiń kóptegen shyǵarmalarynyń Kashmırden tabylýynda da kezdeısoqtyq joq. Onyń parsy tilindegi dúnıeleri Úndistanǵa da taraǵan. 1991 jyly aqynnyń týǵanyna 850 jyl tolýy ıÝNESKO sheńberinde keń kólemde atalyp ótti. Osy kúnderi ol ázerbaıjandyqtardyń klassık aqyny sanalady. Nızamı Gandjaýı Iran pen Kavkaz boıy jurtyn túrik seljuqtar bılegen kezde ǵumyr keshti. Sol sebepti de ol túrki halqyna da ortaq, olardyń da maqtanyshy. Nızamıdiń eńbekteri «Hamsa» («Bes kitap») atty poemalarmen belgili, oǵan «Qupııalar qazynasy», «Hýsraý men Shyryn», «Láıli –Májnún», «Jeti arý» jáne «Eskendir name» atty shyǵarmalary toptastyrylǵan. Abaıdyń «Eskendir» poemasy da Nızamı Gandjaýıdiń atalmysh poemasy negizinde jazylǵan. Nızamı¬diń «Appaq namesinen» basqa, «Láıli – Májnúni» de ana tilimizge aýdarylǵan.
