Áz Naýryz - Jyl basy merekesi retinde bekitilse ıgi!
Byltyrǵy aqpanda BUU Ázirbaıjan, Qazaqstan, Aýǵanstan, Iran, Qyrǵyz, Tájikstan, Túrkııa, Túrikmenstan, Albanııa, Makedonııa jáne Úndistan elderiniń ókilderi tarapynan usynylǵan qarardy biraýyzdan qabyldap, 21 naýryz kúnin álemdik mereke retinde belgiledi. Osylaısha, dúnıe halyqtary arasyndaǵy, onyń ishinde kúnshyǵys jáne Kavkaz musylmandary arasynda ejelgi mereke sanalyp kelgen Naýryz ‑ bir ulttyń nemese bir ǵana mádenıet ókilderiniń merekesi retinde emes, búkil adamzat murasynyń asa qaster tutatyn quramdas bir bóligi retinde atalyp ótiletin boldy. Jyl basy merekesi úshin bundaılyq halyqaralyq mańyz beretin bastamany baýyrlas Ázirbaıjan tarapy usynǵan bolatyn. Keıinnen Naýryz qararynyń jobasyn BUU-ǵa múshe memleketter: Qazaqstan, Albanııa, Aýǵanstan, Ázirbaıjan, Úndistan, Iran, Makedonııa, Tájikstan, Túrikmenstan men Túrkııa syndy elder qarap shyǵyp, óz usynystarymen tolyqtyrdy. «Naýryz merekesi úsh myń jyldan beri saltanatty túrde Balqannan Ortalyq Azııaǵa deıingi aýqymdy óńirde atalyp ótýde jáne óz boıyna gýmanızm, dostyq pen tózimdilik syndy qundylyqtardy sińirgen, halyqaralyq yntymaqtastyqty damytýda mańyzdy ról atqaratyn meıram»,‑ degen bolatyn Ázirbaıjannyń BUU-daǵy turaqty ókili Akshın Mehtıev álgindeı qarardyń qabyldanýyna bastamashy retinde sóz sóılep.
Halyqaralyq deńgeıdegi mártebege ıe bolǵan Naýryzdyń elimiz úshin mańyzyn arttyratyn taǵy bir jańalyǵy - byltyrǵy Barys jylynan bastap Qazaqstan Ulystyń uly kúnine zań arqyly memlekettik mártebe berip, úsh kúnge sozylatyn resmı merekeleýdi júzege asyryp otyr. Osydan eki jyl buryn «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» qoldanystaǵy zańǵa tolyqtyrýlar engizilgen bolatyn. Soǵan sáıkes byltyrǵy jyldan bastap Naýryz meıramy naýryz aıynyń 21-22-si jáne 23-i, ıaǵnı, úsh kún atalyp ótip keledi. Toqtala ketetin jaıt, elimizde Naýryzdan ózge birde-bir mereke resmı túrde úsh kúnge sozylmaıdy. Endeshe Naýryz eń aldymen qazaqtyń mádenı murasyn ulyqtap, ulttyq qundylyqtarymyzdy erekshe qadirleýdiń jarqyn joly, aqıqatty aıǵaǵy bolyp otyr. Jalpy, Naýryz - dostyqtyń, yntymaqtyń, yrys-berekeniń, jańarýdyń merekesi, halyqtar birligi men tatýlyǵynyń bastaýy. Sondyqtan da, bul meıram bir ultqa ǵana emes, jalpyǵa ortaq bolýy, ulystardyń uıytqy bolýymen shyn peıildegi jalpyhalyqtyń meıramyna aınalýy shart. Al bul maqsatty júzege asyrý úshin eń aldymen Ulystyń uly kúnin toılaý aýqymyn da mazmunyn da keńeıte túsken oryndy.
Dál osy másele, ıaǵnı Naýryzdyń mereke retindegi mán maǵynasyna baılanysty túrli usynystar sońǵy ýaqytta qoǵam tarapynan tarapynan dúrkin‑dúrkin kóterilip keledi. Saıasatkerler men qoǵam qaıratkerleri, medenıettanýshylar, baspasóz ókilderi osyndaı usynystardy jyl saıyn jańǵyrtyp otyrǵany sonyń aıǵaǵy. Onyń birine toqtalsaq, Májilis depýtaty Ýálıhan Qalıjan QR Memlekettik hatshysy-Syrtqy ister mınıstri Qanat Saýdabaevtyń atyna úndeý jasady. Onda depýtat áz Naýryzdy merekeleýdiń búgingi jón‑joralǵysyna toqtalyp, onyń mazmunyna, aýqymyna qatysty óz pikirin de bildirgen bolatyn. «Áz Naýryzdyń halqymyzǵa qaıta oralǵanyna 22 jyldyń júzi boldy. Alǵashqy kezderi Naýryz meıramy shynynda da búkilhalyqtyq sıpatqa ıe bolyp, Qazaqstan halyqtarynyń ortaq merekesine aınalǵan edi. Elbasynyń jarlyǵymen Naýryz memlekettik merekelerdiń kúntizbesine engizildi. Halyq buǵan dán rıza. Biraq, atqarýshy bılik bul merekeniń ulttyq qundylyqtarymyzǵa enetin erekshe - Ulystyń Uly kúni ekendigin múldem umytqan sekildi. Bolmasa, ásem Astananyń bezendirilýine kóz salyp kórińizshi - Aldar kóseniń saqalyndaı «Naýryz qutty bolsyn!» degen seldir jarnamadan basqa eshteńe kórinbeıdi. Teledıdar tym bolmasa óz taraptarynan Naýryz týraly áleýmettik jarnama retinde mereke týraly aqparattar da bermeıdi», - deıdi depýtat. Osyǵan oraı, Ý. Qalıjan Naýryz merekesin atap ótýde arnaıy komıssııa quryp, Naýryzdy toılaýdyń birtekti josparyn jasaý qajettigin alǵa tartady. Osy máselege qatysty óz usynystaryn da jetkizedi. «Mysaly, Qydyr ata - Aıaz atadan da qasterli. Sol babamyz Naýryz kúnderi úlken alańdarda, úılerde bolyp, jurtqa batasyn berip, balalarǵa syı-sııapat jasasa rýhanı ári ulttyq maqtanysh qalyptastyratyny sózsiz. Ádebıet, óner, sáýlet salasyndaǵy maıtalmandar Naýryzda marapattalsa ıgi edi. Osy kúnderi «Qyz syny», «Jigit sultany» atty konkýrstar márege jetip, halyq jınalǵan iri alańdarda solarǵa marapat tapsyrylsa, shara iri kontserttik baǵdarlamaǵa ulassa tárbıelik máni de óser edi. Ulystyń uly kúni qarsańynda batyr analarǵa Altyn alqa, Kúmis alqa syndy memlekettik nagradalar saltanatty jaǵdaıda tapsyrylyp, marapattalsa, Naýryzdyń mán mańyzy arta túsetinine kámil senemin. Etnografııalyq deńeıden jalpyulttyq merekege ulasatyn Naýryzdyń ulttyq qundylyqtarymyzǵa laıyqty deńgeıde ótkizilýine qamqorlyq jasalsa ıgi», - dedi depýtat Ý. Qalıjan.
Al taǵy bir depýtat Gúlnár Seıtmaǵanbetova búgingi Naýryzdyń toılanýyna birqatar jetispeýshilikter bar ekendigin aıtyp, úsh kúndik merekeni toılaýdyń tujyrymdamasy kerektigin alǵa tartady. «Ultyna, dinine qaramaı jańa jyl retinde Naýryzdy toılaýdyń jón-josyǵyn áli de oılastyrý qajet. Óıtkeni, búginde bizdiń jurtshylyq arasynda berilgen úsh kúndi ádettegi demalys kúni sekildi qabyldaý basym. Nemese Naýryzdy qarsy alý osy dep kóshege sanaýly kıiz úı tigemiz. Kontsert qoıylyp, oıyn-saýyqtar ótkizilip, sonymen ǵana shektelip otyrmyz. Bul sonshalyqty durys másele emes. Sondyqtan, Naýryzdyń jaqsy tujyrymdamasyn oılap tabýǵa bolady. Ol úshin tarıhshylardy, mádenıettanýshylar men ónertanýshylardy, memleket jáne qoǵam qaıratkerlerdi, dástúrdiń qyr-syryn tereń biletin abyz aqsaqaldardy qatystyra otyryp, dóńgelek ústel ótkizgen durys. Jan-jaqty talqylap, belgili bir júıesin oılap taýyp, búgingi zaman talabyna saı keıbir elementterdi qosa otyryp, káriniń de, jastyń da talabyn qanaǵattandyratyndaı ortaq pikirge kelý kerek. Úsh kún boıy kezeń-kezeńmen toılaıtyndaı etip, naryq zamanyn da eskere otyryp, shashpaı, tókpeı jónsiz shyǵyndardy shyǵarmaı, urpaqqa taǵylym-tárbıe beretindeı, ulttyq qundylyqtarymyzdy áspetteıtin mereke túrinde atalyp ótetin bolsa, ǵajap bolar edi. Tek qana iship-jeýmen, arzan kóńil kóterýmen shektelmegenimiz jón», ‑ deıdi G. Seıtmaǵanbetova.
Rasynda, «toı toılaýdyń», meıramdy ulyqtaýdyń neshe alýan josparyn, ulttyq tujyrymdamasyn da jasaýǵa bolady. Áıtse de, Ulystyń uly kúnine mártebe bergende joǵaryda aıtylǵandaı tek úsh kúngi demalys etip qana qoımaı, onyń meıramdyq sıpatyn jetildire túsý úshin merekege jańa jyldyq nyshan berilse ıgi. Naýryz - Qazaqtyń Jańa jyly! Zań arqyly úsh kúndik demalystyń berilýi de osyndaı Jańa jyl úshin bastapqy joralǵyny jasaǵan sekildi. Óıtkeni, shyndap kelgende, atynan belgili Naýryz - jyldyń basy, jyldyń «jańa kúni». Bul qazaqtyń ózi erteden aıtyp júrgen, eshqandaı da dáleldeýdi qajet etpeıtin ‑ Jańa jyly! Endeshe, úsh kúndik merekeleýdi belgilegennen keıin, Naýryzdy resmı túrde «Jyl bastaýy!» nemese «Qazaqtyń Jańa jyly!»dep jarııalaý da kezek kúttirmeıtin máselege aınalýy tıis.
Bundaı bastamaǵa Memleket basshysy N. Nazarbaev ta birneshe márte qoldaý bildirip, «túptiń túbinde osylaı bolýy tıistigin» alǵa tartqany belgili. Máselen, ótken jyldary Prezıdent Naýryz meıramy týraly aıtqan óz sózinde: «Bul mereke árýaqytta halqymyzda irgesi sógilmegen birliktiń, eńseli erliktiń, yrys pen baq-berekeniń merekesi bolyp sanalatyn. Qystan, qıynnan shyqqan halqymyz bir-birimen qaýyshyp, tós túıistirip, aǵaıynnyń amanshylyǵyn bilip, ótkenge salaýat aıtyp, keleshekten baqyt tilep, Naýryz kóje ishetin bolǵan. Bul kúni urysqan aǵaıyn tabysatyn, renjisip qalǵan jastar qaıtadan tabysyp, mahabbattaryn arttyryp, bas qosatyn, barlyq jamanshylyq umytylatyn, jaqsylyqqa qaraı bet buratyn kez bolǵan. Túbinde bizdiń naǵyz jańa jylymyz osy Naýryz meıramy bolýy qajet. Qytaı óziniń jańa jylyn aqpannyń ortasynda bir apta toılaıdy. Shyǵystyń barlyq halqynyń óz jańa jyldary bar. Biz de túbinde óz merekemizge kelýimiz kerek», ‑ degen bolatyn.
Al byltyrǵy quttyqtaýynda Elbasy taǵy da Qazaqstannyń Jańa jyly Naýryz merekesimen bastalýy tıistigin qadap aıtty. «Jalpy oılap qaraǵanda, bizdiń Jańa jylymyz osy merekeden bastalsa durys bolar edi. Qytaılar ózderiniń jańa jylyn aqpanda, kárister de óz kúntizbeleri boıynsha merekeledi. Biz Jańa jylymyzdy áli kúnge deıin І ‑Petr engizgen qańtardyń 1-inen bastap júrmiz. Bıyl biz Jańa jylymyzdy keń aýqymda, búkil halyqtyq deńgeıde, kóterińki kóńil-kúımen, erekshe saltanatpen jańa mazmunda toılaǵaly otyrmyz», ‑ dedi Memleket. Osy bastamany ary qaraı júzege asyrsaq eken. Jyldy «Naýryzdan ‑ naýryzǵa deıin» dep qorytyndylap, aldaǵy úmitti mejelerdi osy mereke qarsańynda belgilesek, jurt kútýdi ádetke aınaldyrǵan Elbasynyń dástúrli Joldaýy da osy kúni jarııalansa. Bir sózben aıtqanda, eski jyldy shyǵaryp sap, jańa jyldy qarsy alatyn naqty jańa jyldyq sıpat engizilse. Bılik resmı túrde buǵan qoldaý jasasa.
Naýryz - naqty ǵylymı, astronomııalyq turǵydan alǵanda da shynaıy jańa jyl merekesi. Kún men túnniń teńelip, kóktemniń bastalýy, tirshiliktiń uıqydan oıanyp, jańarýynyń basy. Sol úshin de bundaı Ulyq kúndi Jańa jyl deńgeıinde atap ótý - Naýryzdy merekeleýdiń mazmunyna da, aýqymyna da jańasha kózqaras qalyptastyratyn, jalpyhalyqtyq toıǵa aınalatyn edi. Ekinshi bir qyrynan alǵanda, qazaq úshin Naýryz - bul ulttyq sananyń, ulttyq birliktiń jarqyn kórinisi. Máselen, ótken ǵasyrdyń basynda Alash arystary osy Naýryzdy barynsha nasıhattaı otyryp, ulttyń rýhyn kóterýdi, mereke arqyly ony baıandy etýdi maqsat qylǵany da belgili. Qazaqqa Naýryzdy Jańa jyl retinde, Jyl basy retinde belgileý qajettigi týraly máseleni de alǵash sol Alash kósemderi kóterip ketken bolatyn. «Naýryz - qazaqsha jyl basy. Burynǵy kezde ár elde naýryz týǵanda meıram qylyp bas asyp, qazan-qazan kóje istep, aýyldan aýylǵa, úıden-úıge júrip kári-jas, qatyn-qalash bári de máz bolyp, kórisip, aralasyp qalýshy edi. Bul kezde ol ǵuryp qazaq arasynda qalyp bara jatqan sekildi, naýryzdyń qaı aıda, qaı kúni bolýy haqynda ár túrli sóılenedi. Bireýler naýryz marttyń birinde, ekinshileri toǵyzynda keledi desedi. Ár jurttyń belgili kúnde jańa jyly týady, eski jyl bitip, jańa jyl bastalǵanda: «Jańa jyl qaıyrly bolsyn! Jańa baqyt kásip bolsyn!» dep quttyqtasady, ol kúndi meıram qylyp shattyqpen ótkizedi...Mine, tabıǵattyń osyndaı kóńildi ózgerisiniń kezeńinde bizdiń Jańa jylymyz - Naýryz týyp, ata ǵurpymyzdy umytpaı belgili bir kúndi Jyl basy qylyp alsaq unamdy is bolar edi»,‑ dep jazady «Qazaq» gazeti. Sóıtip, belgili bir kúndi qazaqsha kúntizbe retinde resmı Jańa jyl etip bekitý jaıy áli basy ashyq másele retinde qalyp otyr. «Meıram - ulttyń jeke‑jeke bolǵan múshelerin biriktirip, bir denedeı qylyp qosatyn bir dáneker. Meıram bolǵan soń, tiri bir ult bir adam sekildi daıyn bir sezimge ıe bolýy kerek. Naýryz meıramy da mundaı meıramdardyń bireýi. Mart keledi. Tabıǵat qystan shyǵady. Yzǵarly sýyq báseńdeıdi, áýege bir ortaqshylyq, janǵa bir keńdik keledi. Kúnshyǵys halqynyń súıkimdi janyn maıdalyǵymen sıpaǵan ádemi kúnder, jan‑janýar, shópterge jan beretin aýamen sáýleli hám nurlar keledi», ‑ dep jazady taǵy sol «Qazaq» gazeti. Endeshe, kezinde alty alashtyń aıbarly baspasózi bolǵan «Qazaq» kóterip, Elbasy osyny jańǵyrta aıtyp júrgen Qazaqsha jańa jyldyń kúnin belgileý mańyzdy. Sondyqtan da, Táýelsizdiginiń, memlekettiginiń 20 jyldyǵyn eńserip otyrǵan mereıli Qazaqstannyń bul turǵydaǵy basym mindeti Naýryz meıramynyń Jańa jyl retindegi ulttyq mánin kóterý, memlekettik mańyzyn tereńdetý bolǵany lázim.
