Áz Naýryz Qytaıda qalaı toılanady

None
None
ASTANA. QazAqparat - Naýryz  meıramy bir ulttyń nemese bir ǵana mádenıettiń emes - jalpy adamzattyń murasy. Bul meıramnyń UNESCO-nyń Adamzattyń materıaldyq emes mádenı muralar tizimine enýi (2009 jyldyń 30 qyrkúıegi) - sonyń bir dáleli. Erte zamannan kele jatqan Naýryzdy toılaýdyń dástúri ár óńirde, ár elde ártúrli bolǵanymen, onyń túpki ózegi bir. 2010 jyldyń 10 mamyrynan bastap Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń 64-qararyna sáıkes, 21 naýryz - Halyqaralyq Naýryz kúni retinde atalyp ótiledi. Bas Assambleıa qararynda: «Naýryzdy kóktem merekesi retinde 3000 jyldan beri Balqan túbeginde, Qara teńiz aımaǵynda, Kavkazda, Ortalyq Azııada jáne Taıaý Shyǵysta 300 mıllıon adam toılap keledi»  dep jazylǵan.

21-22 naýryz kúnderi Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesin mekendegen qazaq, uıǵyr, qyrǵyz, tatar, tájik, ózbek jáne salar syndy túrkitildes halyqtar Ulystyń uly kúni - Naýryz meıramyn ózindik erekshelikterimen qarsy alady. Jurt ártúrli merekelik, sporttyq sharalar uıymdastyra otyryp toılaıdy. Árıne, munda da basqa óńirdegi sekildi Naýryzdyń eń basty ereksheligi retinde dastarqanǵa, as mázirine kóbirek kóńil bólinedi. Bul Naýryzdyń molshylyq, izgilik, adamdar arasyndaǵy yntymaq merekesi ekenin aıǵaqtaıdy.
null 

Uıǵyr halqy Shyńjańdaǵy sany eń kóp ult bolyp tabylady. Resmı derekkóz boıynsha halyq sany 11,270 mıllıonnan (2017 jylǵy sanaq) asady. Naýryz meıramy uıǵyr tilinde «Noruz baıramy» (بايرامى نورۇز) dep aıtylady.
null 

Ár jyly 22 naryz kúni jergilikti turǵyndar ulttyq kıimderin kıip, qala jáne aýdan-aýyl ortalyqtarynda ótkizilgen merekelik sharalarǵa qatysady. Sondaı-aq, ultyq taǵamdary palaý jáne naýryz kójeden dám tatady.
null 

Budan bólek, uıǵyr kúresinen beldesip, túıe jarys, qoshqar súzistirý, ıt jáne átesh talastyrý sııaqty ulttyq oıyndardan jarystar ótkiziledi.
null null 

Qazaqtar Shyńjańdy turaqty mekendegen ulttar qataryna jatady. Jergilikti qazaq halqynyń jan sany 1,598 mln shamasynda. Bul kórsetkishpen qazaqtar osy ólkedegi qytaı jáne uıǵyr ulttarynan keıingi úshinshi orynda tur.
 null 

Ulystyń uly kúni arǵy bettegi aǵaıyndar úshin de aıryqsha mereke sanalady. Kún men tún teńelgen «jyl basy» jańa jyl kúni, ár otbasynyń qazanyna soǵymnyń súrlengen qadirli músheleri salynyp, jeti dámnen naýryz kóje daıyndalady. Alys-jaqyn týystar, kórshi-qolań bir-biriniń úıine qonaqqa kelip,  naýryz kójeden dám tatady. Ádette Naýryz kóje qalyń qaýymǵa arnap pisirilip, úlken «Taıqazandarda» daıyndalady.
null 

Al jastar jaǵy balýan, báıge, teńge ilý, kókpar jáne qyz qýý sııaqty ulttyq oıyndar, sonymen - qatar, aqyndar aıtysy jáne merekelik saýyq-kesh uıymdastyryp, merekeniń mereıin asyra túsedi.
null 
null 

Bul kúnderi Shyńjańda 200 myńnyń astam qyrǵyz ulty tirshilik etedi. Negizinen Qyzylsý Qyrǵyz avtonomııaly oblysynda mekendegen Qytaıdaǵy qyrǵyz aǵaıyndar, Naýryz merekesin ár jyl saıyn toılap keledi. Ortalyq alańdarda merekelik kontsertter ótip, olar aqsaqaldardyń batasymen bastalady. Ary qaraı «Manas» dastany aıtylyp, aqyndar naýryz jyryn jyrlaıdy. Kókpar tartylyp, báıge ozdyrady.
null 

Naýryz merekesinde tájik, tatar jáne salar halyqtary merekelik keshter uıymdastyryp, ulttyq án-bı mýzykalarynan ónerlerin kórsetedi.

null  

Сейчас читают
telegram