Aıttyrylmaǵan qyzy bar úı keregesine syrǵa ilinedi – áshekeı týraly qyzyqty derekter
ASTANA. KAZINFORM – Qazaqtyń áshekeı buıymdary ǵasyrlar ótse de, ásemdigimen jáne tereń mán-maǵynasymen ózektiligin joǵaltpaı keledi. Osy oraıda Kazinform agenttigi «Qazaqtyń etnografııalyq uǵymdary men ataýlary» entsıklopedııasyna súıenip, qazaq halqynyń áshekeıleri týraly qyzyqty, tanymdyq derekterdi jınap kórdi.
ІH-HH ǵasyrdyń basynda qyzdyń turmysqa shyǵýǵa daıyn jasy 15-16 jas bolyp esepteldi. Osy maǵynada boıjetkenniń jasyn kórsetetin áshekeı buıymdar boldy. 13 jasta jasóspirim qyzdar moıynǵa taǵatyn áshekeı, syrǵa, bilezik, saqınanyń biren-saranyn taqsa, 15-16 jasta bárin túgel taqqan. Bul saıyp kelgende, qyzdardyń qalyńdyq qataryna qosylǵanyn bildiredi. Áshekeıdiń de eń kóp sany qalyńdyqtyń toıǵa arnalǵan kıim-keshegine taǵylyp, toıdyń áıel ómirindegi eń sharyqtaý shegi ekenin bildirgen. Sáýkele altyn jáne kúmis oqalarmen, marjan, injý, asyl tastarmen kómkeriletin, kedeı turmysty qyzdardyń da sáýkelesi tıyndarmen, shytyra monshaqtarmen, qalaıy juqaltyrmen áshekeılengen. Áıel belgili bir jasqa jáne qoǵamdyq mártebege jetkende bas kıimin aýystyryp, áshekeıdiń naqty túrlerin taǵa bastaıdy, kıim-keshek túsin de tańdap kıedi.
Jasóspirim jáne boıjetken qyzdar, jas kelinshekter taqqan áshekeı «alqa» dep atalady. Alqa – birneshe bólik asyl tastardan, túrli-tústi shyny kózder ornatylǵan, birneshe alaqannan turatyn topsaly shynjyr arqyly taǵylatyn moıyn áshekeıi. Alǵashynda alqa dóńgelek poshymda, bolǵanymen, keıinirek onyń túr-sıpaty ózgerip, tumarsha túrine, dálirek aıtsaq úzbeli salpynshaqty pishinge aýysqan. Alqa monshaqtan tizgen asyl tastardan, altyn men kúmisten soǵylyp, betine asyl tas qondyryp, oıý-órnektep, salpynshaqty etip jasalady. Onyń túrleri de óte kóp: alqatas – jipke tizgen monshaqty asyl tas, altyn jambaly alqa – kesek altyny bar nemese som altynnan soqqan, shoq ornatqan alqa.
Alqa birgeshe bólikten turady: alaqan – bir-birimen topsa arqyly baılanysatyn jalpaq kúmis nemese kúmistelgen qańyltyr (keı jerde taqta dep atalady); alaqanbaý – moıynǵa baılaıtyn jibek jip nemese kúmis shynjyr; aıaq – alqanyń salpynshaǵy; qas – alqa kózindegi tastar, qoza – shar sekildi usaq domalaq áshekeı, toınaq – bekitilgen topsa tárizdi tetigi. Sondaı-aq, salpynshaǵy mol zer shashaqty alqa, kólemi shaǵyn kókirekshe alqa, shar tárizdi syldyrmaqpen áshekeılengen qozaly alqa, eki qatar etip altyn-kúmisten soqqan qos alqa, tórt buryshty eki alaqannan turatyn qos taqta alqalar kezdesedi.
Qazaq qoǵamynda til-kózden, bále-jaladan qorǵaıtyn duǵa jazylǵan qaǵaz salatyn boıtumar alqa da jıi kezdesedi. Boıtumardy shoshyp oıanatyn, uıqysyraıtyn adamdardyń kıimine tigip qoıady nemese moınyna baýmen taǵady. Zergerler men kesteshiler tústi metaldardan ádemi órnektermen, asyl tastarmen naqyshtalǵan boıtumarlar jasaǵan. Jetisý óńirinde boıtumardy tastan da jasaǵan – jeti usaq tasty tumarsha etip mataǵa tigip, kamzoldyń ishki jaǵyna kózge túspesteı etip japsyra tigip qoıady. Ony kóbinese jas balaǵa kózdiń suǵynan, tildiń ýynan saqtaıdy dep taqqan. Osyndaı tumarlar adam boıyna qýat betip, kóńiline senim beredi dep sanaǵan.
Tumardyń birneshe túri bar: qıyq tumar – sándik maqsatta moıynǵa taǵylatyn jaltyraýyq zattardan istelgen tumar, laǵyl tumar – laǵyl taspen áshekeılengen tumar, jastyq tumar – tústi metaldan jasalǵan tórtburyshty tumar. Boıtumardyń taǵy bir túri tumarsha dep atalady. Ony sheberler buryshtap nemese jumyr tútikshe tárizdendirip kúmisten jasaıdy, moıynǵa taǵyp júretin ásem baý jasaıdy.
Áıelderge arnalǵan áshekeıdiń eń kóp kezedsetin ári kúndelikti qoldanylatyn túri – bilezik edi. Ony qyz-kelinshekter de, orta jastaǵy áıelder men úlkender de bilegine salady. Tipti qyz bala 3-4 jasqa tolǵanda-aq ata-anasy boıyn túzep, sán-saltanatta óssin dep bala bilezikter soqtyrǵan. Bilezikterdiń úlken-kishiligi, aýyr-jeńildigi, jasalý materıaly, túri árkimniń óz qalaýynsha bolady.
Bilezik túrleri de san alýan: altyn bilezik – som altynnan jasalǵan bilezik, burama bilezik – kúmisti shıratyp esip, qosyp buraý arqyly jasalǵan, eki basyna alýan bederi bar býnaqtar, burshaqtar, jıekter salynyp áshekeılengen bilezik, jalpaq bilezik – altyndy, kúmisti qaqtap, enin jalpaq etip soqqan bilezik, jylanbas bilezik – eki basyn súıirlep, jylannyń basyna uqsatyp jasaǵan bilezik túri. Budan da basqa, zerli bilezik, kózdi bilezik, qasty bilezik, qolqa bilezik, qoby bilezik, úzbeli bilezik, shujyq bilezik, jumyr bilezik, besbilezik túrleri taraǵan.
Bilezik sáýkele sııaqty qyz jasaýynyń quramyn engen. Balany besikke salǵandarǵa saqına, kóılek matalarymen birge bilezik te syılaǵan. Qyz uzatý toıynda óleń aıtqan jigitterge qyzdar bilezik syılaǵan. Jas qyz-kelinshekter órme bilezik taqqan. Órme bilezik – jýan altyn-kúmis symdardan órip qurastyrylady, eki jaq basy alaqan sııaqty tutas keledi. Osy alaqan betine qaztaban, júrekshe, qos yrǵaq órnekteri syzý arqyly júrgiziledi. Kóbinese orta jastaǵy jáne egde tartqan áıelder qarala bilezik taqqan. Bul kúmis betine qara júrgizý ádisimen jasalady jáne oǵan ırek, gúl, japyraq, burysh órnekterin, aı, juldyz sııaqty kosmogonııalyq órnekter salynady. Qarala bilezikti keıde kavkaz bilezik dep te ataıdy, sebebi qara júrgizý ádisi kavkaz sheberlerinen kelgen degen maǵlumat bar.
Tarıhı-etnografııalyq derekterge súıensek, osy kúngideı tek qolǵa emes, aıaqqa da salynǵan. Bul ádet-ǵuryp boıynsha balasy turmaı júrgen ata-ana zaryǵyp kórgen sábıiniń qoly men aıaǵyna til-kózden qorǵaıtyn, baǵaly metaldan jasalǵan bilezik salǵan. Qazaqtar ózi jaqsy kóretin nemese qorqatyn, reti kelse kúshin alǵysy keletin zattardy, totemdik sıpattaǵy jan-janýarlardy bilezik syrtyna beınelep otyrǵan.
El nazarynan tys qalyp, umytylyp bara jatqan áshekeıdiń biri – betmonshaq. Betmonshaq – sáýkeleniń eki jaǵyna, mańdaıyna salbyrata qadap qoıatyn birneshe qatar tógilmeli monshaq. Ol sáýkeleniń betmonshaǵy dep atalyp, belge deıin, tipti odan da tómen saalbyrap turady. Monshaq sany jáne uzyndyǵy qyz ákesiniń dáýletine baılanysty uzara beredi. Qalyńdyq óz úıinen uzatylyp barar jolda betmonshaq úzilip qalmaý úshin keýde tustan salpynshaq monshaqtarǵa qalta tigip qoıady nemese belbeýge bet monshaǵyn túıip alady. Qazaqta jas kelinshektiń bet monshaǵynyń úzilip túsýi úlken uıat sanalǵan. Yńǵaısyz jaǵdaıǵa qalǵan kelinshekterge qarata «betmonshaǵy tústi», «betmonshaǵy úzildi» dese, «jas», «uıań» sóziniń ornyna «betmonshaǵy úzilmegen» sııaqty sóz oramdary paıdalanyldy. Bireýdiń yńǵaısyz kúıge túsýine baılanysty aıtylatyn «betmonshaǵyń túsip tur ma?» dep keletin sóz joǵaryda aıtylǵan ǵuryptyq mánge qatysty ornasa kerek.
Al beldik nemese belbeý – kıimniń syrtqy bel tusynan býynatyn, bylǵarydan, qaıystan, matadan jasalatyn, ıesiniń áleýmettik dárejesi týraly aqparat beretin asa mándi zat. Beldikti erler de, áıelder men boıjetkender de, jas balalar da taǵady. Dástúrli ortada 13 jasqa tolǵan ulǵa ákesi beldik syılaıtyn bolǵan. Bul balanyń jaqsy-jamandy aıyratyn jasqa toldy, tirshilik qamyna aralasatyn kezeńi keldi degen uǵymdy bildirse kerek.
Belbeýdiń taǵy bir qyry – bılik atrıbýty bolýynda. Ádette mundaı belbeýler altynmen aptalyp, asyl tastarmen bezendiriledi. Oǵan datqa belbeý, deńment belbeýdi jatqyzýǵa bolady. Aq belbeý – syıly adam qaıtys bolǵanda marqumnyń jetisin ótkizgenshe er adamdar taǵyp júretin belbeý. Bul ǵuryp shyǵys Jetisý óńirinde kóp kezdesedi. Jasalýy men sándeý úlgisine qaraı beren belbeý, bota belbeý, zer belbeý, altyn belbeý, datqa belbeý, shoq belbeý, sarala belbeý sekildi túrleri el arasynda saqtalǵan. Beren belbeý qymbat metaldan jasalsa, bota belbeý – asyl tasty kózderi men baǵdarlary bar kúmistelgen belbeý. Gaýharmen sándelgen belbeý túrlerin gaýhar kemer dep ataıdy.
Kámshat kemer belbeý altyn, kúmis sekildi baǵaly metaldarmen qaptalady, sarala belbeý – kúmiske altyn jalatylǵan, sarala tústi sándi belbeý. Ádette ataqty adamdardyń áıelderi taqqan shashaqty, qymbat, aıryqsha belbeýlerdi shoq belbeý dep ataıdy. Kise – altynmen, kúmispen, jez úzbelermen bezep jasalǵan qaltaly belbeý, al jumsaq ılengen teriden jasalǵan belbeý túrin kúderi belbeý dep ataıdy. Kúmis beldik – bylǵaryǵa kúmisten shytyralar qondyrǵan bilezik, saqınaly beldik – ony-muny baılap qoıýǵa laıyqtalǵan shyǵyrshyqtary bar beldik jáne ártúrli salpynshaqtar bekitilgen beldik túrin salpynshaq beldik dep ataıdy.
Qazaq saltynda qolyna júzik salmaıtyn qyz-kelinshekterdi kezdestirý múmkin emes dese de bolady. Júzik – taza kúmis pen altynnan soǵylyp, asyl tastan kóz qondyrylǵan, kólemi men salmaǵy, pishini ártúrli bolyp keletin, kóbinese bir saýsaqqa taǵatyn, keıde eki, úsh, tórt saýsaqqa qatar taǵatyn saýsaq áshekeıi. Etnografııalyq derekter basqa halyqtarda da áıelderdiń júziksiz júrmegenin kórsetip otyr. Bul sonaý kóshpeli-salt attylar mádenıetin bastaý alatyn úrdis, óıtkeni júzik taǵýdyń ózindik ıdeologııalyq jáne ǵuryptyq negizi boldy.
Ejelgi nanym-senim boıynsha altyn men kúmis áshekeılerge qondyrylǵan asyl tastar adamdardyń áleýmettik statýsyn aıǵaqtap qana qoımaı, boıtumar sekildi qorǵaý qýaty da boldy. Mysaly, marjan adamdy azǵyndaýdan saqtaıdy, qulpyrma tas – kóz tııýden qorǵaıdy, aqyq – adam boıynan qorqynyshty qashyrady. Júziktiń kózindegi tasyn ertede «qas» dep ataǵan. N. Prjevalskıı túrkistandyqtardyń nefrıtti «qas» nemese «qas tasy» dep ataǵanyn, sol tas qondyrylǵan bilezik ólgen adamǵa taǵylsa, denesi shirimeıdi degen nanym-senim bolǵanyn jazady. M. Qashqarı «Dıýanı luǵat át-túrk» eńbeginde qas tasyn júzikke taǵatynyn, bul tas qurǵaqshylyqtan, jaı túsýden saqtaıdy degen senim bar ekenin jazǵan. Ertedegi qazaqtar da júzikti ǵajaıyp sıqyr, kúsh ıesi dep túsingen. Júzikti aty joq saýsaqqa, suq saýsaqqa, keıde shynashaqqa taqqan, biraz halyqtyń saltynda ortańǵy saýsaqqa júzik taǵylmaıdy.
Alysqa turmysqa shyqqan qyzynan oramalǵa túıilgen qustumsyq júzik kelse, ata-anasy qýanyp, kórshi-qolańdy shaqyryp, atap ótetin bolǵan. Óıtkeni qazaqy uǵymda qus beınesi azattyqty jáne qyzdyń jaǵdaıy jaqsy ekenin bildiredi. Balany qyrqynan shyǵarýda 40 qasyq sýǵa júzik, saqınalar salynady. Ony rásimge kelgen áıelder bólisip alady. Toı-jıynda jastar júzik salý, saqına tastaý, aqshamshyq oıyndaryn oınaǵan. Jasalý tásilderine qaraı, bul áshekeı sirkeli júzik, burama júzik, quıma júzik, kózdi júzik, qos júzik dep bólingen. Ásirese monetadan jasalatyn teńge júzikter el arasyna kóp taraǵan, shaǵyn sharshy, tórtburysh formada jasalǵan túri – sharbaq júzik bolsa, kıiz úı pishininde kúmbezdelip jasalǵany – kúmbezdi júzik dep atalady. Taǵy bir kúmbez tárizdi shoshaqtala jasalǵan otaý júzikti aıttyrylyp qoıǵan qalyńdyq taqqan. Bul jas otbasynyń úı bolyp ketýin yrymdaǵan nyshandyq belgi bolsa kerek. Áleýmettik mártebesine qaraı, dáýletti adamdar som júzik, shor júzik taqqan. Laýazymy joǵary er adamdar mórli júzik taǵyp, júzigin mór basýǵa da paıdalanǵan.
Qazaqtyń baıyrǵy nanym-senimi boıynsha, óńirjıek áıeldiń qursaǵy men keýdesin bále-jaladan, suq kózden saqtaıdy dep sanalǵan. Óńirjıek – moıynǵa taǵylyp, omyraýdan salbyrap turatyn metall áshekeı, alqa. Mundaı alqa kóbinese Qazaqstannyń bays óńirinde qoldanylady. Óńirjıek birneshe kúmis taqtadan quralady jáne bir-birimen shynjyr arqyly baılanysady. Árbir taqtanyń betine asyl tastan kóz qondyrylyp, ırek, qusqanat, júrekshe órnekteri salynady, keıbiri altynmen jalatylyp, kúmis salpynshaqtar tiziledi. Kúmis shynjyrly salpynshaqtyń ushynda syńǵyrlaǵan dybys shyǵaratyn qozasy bolady. Áshekeıdiń bul túri qozaly óńirjıek dep atalady.
Halyq arasynda óńirjıektiń óńirtal, óńirshe atty túrleri de kóp taǵylady. Olar taqtasyna qaraı ajyratylady. Óńirshe – túrli tastarmen áshekeılengen, kúmispen kúptelgen úsh taqtaly alqa. Al óńirtal – arasy alshaqtaý ornalasqan, eki taqtadan turatyn, kúmis shynjyrmen baılanysqan alqa.
Qazaq áshekeıi týraly sóz qozǵalǵanda keń taraǵan, tanymal áshekeı – syrǵany aıtpaı kete almaımyz. Zergerler syrǵany altyn men kúmisten qaqtap nemese qalypqa quıyp jasaıdy. Olardyń kólemi ártúrli bolǵan. Úlken, salpynshaǵy kóp syrǵany tek saltanatty kezderi taqqan. Tipti keıde aýyr syrǵalardy shashqa, sáýkelege baılap bekitken. Al kúndelikti syrǵalar jeńil bolǵan. Syrǵany áshekeı retinde taǵýmen birge, erterekte erekshe belgi, tumar retinde qoldanǵan. Máselen, áli atastyrylmaǵan, basy bos qyzy bar úı keregesine syrǵa taǵyp qoıady. «Er Tóstik» ertegisinde Ernazar úı ishinde ilýli turǵan syrǵalarǵa qarap, toǵyz ulyna toǵyz qalyńdyq tabatyn tusy bar. Qyzdy jigitke atastyrǵannan keıin de syrǵa salý rásimi jasalady.
Erterekte syrǵanyń qulaqqa jáne murynǵa taǵatyn túrleri boldy. Murynǵa taǵatyn syrǵalar arabek, zere dep ataldy. Al qulaqqa taǵylatyn syrǵalar formasyna qaraı aıshyq, japyraq, sobyq, juldyz dep bólingen. Ertede súıekten jasalǵan syrǵalardy soıaý nemese sonaq syrǵa dep ataǵan. Kóp jaǵdaıda syrǵalarǵa laǵyl, merýert, marjan tastarynan kóz ornatylǵan. Qyzdar men kelinshekter syrǵasynyń áshekeıi kóp bolsa, jasy ulǵaıǵan saıyn syrǵasy da qarapaıym bolyp kelgen. Jasy kelgen áıelder kımeshek kıgendikten, syrǵa taǵýdyń qajeti bola qoımaǵan.
Sándik úshin omyraýǵa, bas kıimge, kıim jaǵasyna taǵylatyn dóńgelekteý sándik buıym tana dep atalady. Tananyń túıme sekildi esh qyzmeti joq, tek kózge erekshe túsip, zergerlik áshekeı retinde qoldanylady. Sondyqtan, móldiregen kózdi ásirelep aıtqanda tanakóz dep sıpattaıdy. Tanany zergerler kúmisten, keıde súıekten jasaǵan. Kúmisten jasalǵan tananyń betine sirkeleý nemese bezeý tásilderimen oıý-órnek túsiriledi. Ortasyna asyl tas qondyrylǵan tanalar da kezdesedi. Túrki halyqtarynda tana aqyqtan, injýden, shyny nemese farfordan jasalǵan túımeniń ataýy da bolǵan.
Qyz aıttyryp, quda túsý kádeleriniń biri osy áshekeıdiń atymen tana taǵar dep atalǵan. Óıtkeni salt boıynsha, qalyńdyq aıttyryp, qudalyqqa keliskende bolashaq kúıeý jaǵy jurttyń kózinshe qalyńdyqtyń qulaǵyna syrǵa nemese qoly men moınyna monshaq, bilezik, tana sekildi áshekeıdiń birin taqqan. Bulardyń qaısysy bolsa da, qyzdyń aıttyrylǵanynyń belgisi bop sanalǵan. Qyzǵa tana taqqanda, birge ilese júretin kúıeý jaqtyń syı-sııapaty da tana taǵar dep atalǵan.
Qazaq qyzdarynyń shashyna taǵatyn áshekeı buıymdary bir tóbe. Sonyń biri shashbaý – burymǵa taǵýǵa arnalǵan baýly sándik buıym. Shashbaýdy burymmen qosa órip, burymnyń ushyna taman bir shalyp baılaıdy. Ol kóbinese kúmisten qaqtalyp soǵylady da, ushyna sándi zer shashaqtar nemese altyn, kúmis teńgelerden áshekeı, shubyrtpa taǵylady. Keıde marjan, merýert syndy asyl tastardy qadap ta jasaǵan. Keıde shashbaý bir-birimen sym úzbeler arqyly jalǵasatyn teńge tizbeginen turady. Osy teńgeler ózara tógilip, shyldyrlaǵan dybystar shyǵarady. Sol sebepti shashbaý taqqan boıjetken men jas kelinshekten oqys qımyldamaý, selteńdep júgirmeý talap etiledi.
El arasynda shashbaýdyń syńǵyryna qarap, ıesiniń minez-qulqyn, ádeptiligin ańǵaratyn bolǵan. Sondyqtan shashbaý burymnyń ushyn bekitip, ósýine septigin tıgizýmen qatar, qyz balanyń boıyn tik ustap, durys ósýine de yqpal etedi. Sondaı-aq, erte zamanda shashbaý taqsa, shash arasyndaǵy jyn-shaıtandar qashady degen túsinik bolǵan.
Sonymen birge, shashty, burymdy kún kózinen, shań-tozańnan qorǵaý úshin shashqap tigiletin bolǵan. Shashqapty barqyt, maqpal, shuǵa, maýyty sııaqty matalardan tikken. Kir kóterimdi bolý úshin matalardyń kók, jasyl, qara túsi tańdalady. Bojetken qyzdar men kelinshekter qyzyl shashqap tiktirip, óıý-órnekpen bezendirip, oqa bastyratyn bolǵan. Keıde altyn, kúmis shytyralar, marjan, merýert syndy tastardan monshaq taqqan. Shashqaptyń qarapaıym túrin qyz-kelinshekter as pisirý, mal saýý, jún sabaý, kıiz basý, úı tigý kezinde kıgen. Al áshekeıli qymbat túrlerin sándik úshin kıgen.
Qyzdar burymyna taǵatyn taǵy bir áshekeı sholpy dep atalady. Sholpy kóbinese qaqtalǵan kúmisten, eki úzbeli shynjyrdan jasalady. Ol úshburysh, sopaqsha bolyp keledi. Shynjyrlaryna kúmis tıyndar, tumarsha, qoza, qońyraý taǵylady. Keıde shytyralardyń betine, ortasyna asyl tastardan kóz ornatylady. Sholpy men shashteńge burymnyń ushyna taǵylady. Jasalýyna qaraı kózdi sholpy, syldyrmaq sholpy, qozaly sholpy, qońyraýly sholpy, qos úzbeli sholpy, marjandy sholpy túrleri bar. Sholpyny da kóbinese jas qyzdar men kelinshekter taqqan. Sholpynyń tıyndary da adamnyń qozǵalysyna qaraı syńǵyrlap dybys shyǵarady. Sondyqtan sholpy ásemdikpen qatar jas qyzdardyń júrisi men boıyn tik ustaýyna septigin tıgizedi.
Eske sala ketsek, tanymal zerger Berik Álibaı Iordanııa patshaıymy taqqan boıtumardyń ulttyq áshekeıimizge suranysty arttyrǵanyn aıtqan edi.
Sondaı-aq, Kazinform agenttigi Qazaqstandaǵy zergerlik bıznes, zańdy jáne kóleńkeli naryq týraly saraptama jarııalaǵan bolatyn.
QR Ulttyq arhıvi men belgili etnograf-kollektsıoner Bahargúl Tólegenqyzy kóne zergerlik buıymdar men tarıhı qoljazbalar kórmesin ótkizgen edi.