«Aılyqta aıyrmashylyq bolmaıdy»- BAQ-qa sholý
***
«Egemenniń» 16-naýryzdaǵy №88 sanynda «Aýyldaǵynyń aýzy sasyq pa?» degen maqala jazyp edik. Munaı kompanııalaryndaǵy eńbek ádiletsizdigi týraly. Mysaly, qazaqstandyq azamat pen shet eldik mamannyń atqaratyn jumysy bir bolsa da, jalaqysynda on eselik aıyrmashylyq bar. Jer men kókteı. Biri úsh júz myń teńgege jegilse, ekinshisi shyrt túkirip úsh mılllıon teńge alady. Aıtqan sózimiz aıdalaǵa ketpedi. Qyzylorda oblysynyń ákimi Qyrymbek Kósherbaev osy máselege qatysty keńeıtilgen májilis ótkizdi. Oǵan sheteldik kompanııanyń basshylary, quzyrly oryndardyń qyzmetkerleri qatysty. Májiliste Baqylaý jáne áleýmettik qorǵaý departamentiniń dırektory Nurlybek Joldasbekov baıandama jasady», -dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanyndaǵy «Aılyqta aıyrmashylyq bolmaıdy» degen maqalasynda.
Departament dırektory eshnárseni jasyryp qalmady. Bárin baıan etti. Tyńǵylyqty tekserýdiń nátıjesin málim qyldy. Al aımaq basshysy eńbek ádiletsizdigin toqtatý kerek degendi basa aıtty.
Osy basylymda «Gazetter sirespeden qashan qutylady?» atty maqala berilgen. «Kópshilikke jaqsy málim myna jaıtty memlekettiń bas gazeti arqyly taǵy da depýtattardyń esine salýdy jón kórdim. Búginde mysaly, bizdiń oblystyń aýdandyq gazetterin túrli normatıvtik-quqyqtyq aktiler «kómip jatyr». Mysaly, bizdiń aýdandyq «Jaıyq tańy» gazetine barlyǵy 700 bettik memlekettik qyzmet kórsetý reglamentiniń aldy túse bastady. Barlyq aýdandyq gazetter óziniń betterin kóbeıtip, sodan «qutylýdy» kózdegenmen, buǵan múmkindik joq. Óıtkeni, bet sanyn kóbeıtýge qarjy kerek emes pe? Al bul qarjy áldeneshe mıllıon teńge bolyp shyǵady, ony tabýǵa aýdandardyń múmkindigi joq. Máselen, álgi 700 bettik dúnıeni jarııalaýǵa qosymsha better úshin «Jaıyq tańyna» 7 mıllıon teńge kerek eken. Eger mundaı aqshany qaǵaz úshin jumsasa, aýdanǵa baryp turǵan obal bolatyny da ábden belgili nárse. Al Ádilet departamenti «zań solaı, jarııalanýy kerek» deıdi. Jarııalanǵanda da, eki tilde mindetti túrde basylýy qajet. Mine, biz jurt oqıtyn gazet shyǵaramyz ba, álde, halyq qolyna alǵanda tolǵan tsıfr, dıagramma, kópshilik túsine bermeıtin shubatylǵan aktiler shyǵaramyz ba?», - dep jazady maqala avtory.
***
Táýelsizdik alǵaly beri «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha shetelge shyǵyp, álemniń ár túkpirinde júrip bilimin jetildirgen jastardyń sany birshama. Sol jastardyń alǵashqy tolqyny qazir elge oralyp, birqatar mekemelerdiń tutqasyn ustaı bastady. Tipti memlekettik deńgeıdegi mańyzdy qyzmetter de senip tapsyrylyp jatqan jaıy bar. Mundaǵy maqsat ár saladaǵy shetel tájirıbesin elimizge endirý ekeni túsinikti. Bul quptarlyq jaıt. Degenmen el basqarý úshin mol ómirlik tájirıbe qajet ekeni anyq. Keıbir sarapshylardyń pikirinshe, «Taıbýryldyń baptaýynda 43 kúndik kemdik bar» demekshi, bilimi jetilgenimen, tájirıbesi kem maman qatege boı aldyrmaı turmaıdy. Olar bılik satysyn «tómennen joǵary» prıntsıpimen baǵyndyryp otyrýy kerek. Bul máselege qatysty sarapshylar pikiri ártúrli. Osy oraıda «Alash aınasy» gazetiniń «oıkókpar» aıdary «Sheneýnikter quramynyń tym jasaryp bara jatýyn ońdy qubylys dep sanaısyz ba?» degen saýal tóńiregindegi máseleni qozǵap otyr.
«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, memleketimiz qaryshtap damýy úshin halqymyz zamanaýı mamandyqtardy ıgerýi tıis. Áıtse de naq búgingi kúni osy 100-ge jýyq zamanaýı mamandyqtar boıynsha elimizde 35-40 myńdaı maman jetispeıdi eken. Ras, stýdentter sany boıynsha elimiz álem boıynsha 10-shy orynda tur. Aldymyzda Japonııa, Sıngapýr, Germanııa sekildi damyǵan elder ornalasqan. Áıtse de maman daıyndaýda «sany jaǵynan alǵanda alǵashqy ondyqqa kirip turǵanymyzben, sapaly maman daıyndaý turǵysynan alǵanda júzdikke de iline almaımyz» deıdi mamandar. Elimizde kóbinese mamandyq tańdaýda qoǵamnyń suranysynan góri jastardyń qalaýy «modnyı» mamandyqtarǵa aýady eken. Al bul aınalyp kelgende qoǵamnyń damýyna keri áser etýde. Qazaqstandaǵy maman tapshylyǵy máselesi «Teńgemiz Tájiktiń qaltasynda ketpesin desek...» degen maqalada kóterilip otyr.
***
Halyqtyq ІRO-ǵa shyǵarylatyn kompanııalar tizimi áser eterlikteı. Memleket azamattarymyzǵa munaı, gaz, elektr qýaty, kólik sekildi qazaqstandyq ekonomıkanyń túrli salalarynda jumys isteıtin otandyq bıznestegi jetekshi kompanııalardy birlesip ıelenýdi usynyp otyr dep senimmen aıta alamyz. Shyn máninde, ulttyq bıznes brendteri degen ne?
Úkimettiń habarlaýynsha, ústimizdegi jyldyń ekinshi toqsanynda memleket qazaqstandyqtarǵa «KEGOC» «Elektr jelilerin basqarý jónindegi qazaqstandyq kompanııasy» AQ-ty birge ıelenýdi usynyp otyr. Biz materıalymyzda naq osy jaıly áńgimeleıtin bolamyz. Halyqtyq IPO - bul qor naryǵyn damytýdyń jańa kezeńi, onda syrtqy naryqtyq konıýnktýraǵa asa táýeldi emes, eń senimdi jáne turaqty ulttyq kompanııalar shyǵarylady. KEGOC Qazaqstannyń biryńǵaı elektr energetıkalyq júıesiniń júıeli operatory bolyp tabylady. Bylaısha aıtqanda, kompanııa memleket aýmaǵynda elektr qýatynyń aǵyndaryn basqarady, alýshylardyń qajettiligine qaraı onyń baǵyty men kólemderin retteıdi. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, «Aıqyn» gazetindegi «Qazaqstannyń energetıkalyq júıesi qandaı nemese KEGOK degen ne jáne onyń bıznesi qalaı jumys isteıdi?» atty maqalany oqyp shyǵyńyz.
