Áıelderdiń múmkindigi áli de shekteýli: Qazaqstan genderlik teńdik úshin ne istep jatyr
Qazaqstandyqtardyń arasynda genderlik teńdikke qatysty alańdaýshylyq artqan. Osydan 7-8 jyl burynǵy saýalnamada azamattardyń kóbi áıelderdiń quqyǵy men múmkindigi teń dese, eki jyl burynǵy saýalnamada áıelderdiń quqyǵyna alańdaıtyndar kóbeıgen. Genderlik teńdik reıtınginde álemniń damyǵan elderi kósh bastap tursa, elimiz birtindep ilgerilep keledi. Qazaqstandaǵy genderlik teńdik deńgeıi qandaı? Sarapshylar ne deıdi? Memleket ne istep jatyr? Tolyǵyraq Kazinform sarapshysynyń materıalynan oqyńyz.
Álem elderindegi genderlik teńdik
Dúnıe júzinde Islandııa (0,912), Norvegııa (0,879), Fınlıandııa (0,863), Jańa Zelandııa (0,856) jáne Shvetsııa (0,815) genderlik teńdik ındeksinde kósh bastap tur.
Postkeńestik elder arasynda Lıtva (9-oryn), Latvııa (13-oryn), Moldova (19-oryn), Estonııada (22-oryn) genderlik teńdik deńgeıi joǵary. Belarýs (41-oryn), Armenııa (61-oryn), Qazaqstan (62-oryn) jáne Ýkraına (66-oryn) reıtıngtiń ortasyna taman ornalasqan. Odan keıin Grýzııa (76-oryn), Qyrǵyzstan (84-oryn), Ázerbaıjan (97-oryn) jáne Tájikstan (111-oryn) keledi.
Áıelder úshin eń nashar elder – Aljır, Chad jáne Aýǵanstan.
Jalpy, ındeks jyl saıyn genderlik tepe-teńdik pen onyń evolıýtsııasyn negizgi tórt ólshem: ekonomıkalyq qatysý jáne mansap múmkindikteri; bilim berý; densaýlyq jáne ómir súrý; saıası quqyq pen múmkindikter boıynsha baǵalaıdy.
Aıta ketý kerek, genderlik teńdik BUU Turaqty damý maqsattarynda qarastyrylǵandaı, kez kelgen memlekettiń turaqty damýynyń negizi bolyp sanalady: «5-maqsat: genderlik teńdikti qamtamasyz etý jáne barlyq áıel men qyzdyń quqyǵyn keńeıtý» dep kórsetilgen.
Qazaqstandaǵy genderlik teńdik
Byltyr Qazaqstan atalǵan genderlik teńdik ındeksi boıynsha (Global Gender Gap Report 2023) 146 eldiń arasynda 62-shi orynda boldy. Bir jyl burynǵy 65-shi orynmen salystyrǵanda, ındeks 0,721-ge deıin kóterildi.
Qazaqstanda genderlik saıasat salasyndaǵy negizgi zańnamalyq akt 2009 jyly qabyldanǵan. Ol – «Erler men áıelderdiń teń quqyqtary men teń múmkindikteriniń memlekettik kepildikteri týraly» zań. Odan beri talaı qujat bekitilip, talaı organ quryldy. Degenmen bul saıasat sońǵy jyldary ǵana edáýir ilgeriledi.
Memlekettik saıasatqa genderlik tásilderdi keńinen engizý jáne zańnamalyq bazany jetildirý sońǵy besjyldyqta erler men áıelderdiń múmkindikteriniń tepe-teńdigin qamtamasyz etýdiń eń mańyzdy faktoryna aınaldy. Sońǵy jyldary elimizde genderlik teńdiktiń artqanyn baıqaýǵa bolady. Oǵan mynalar: áıelderge arnalǵan kásipterdiń tizimin alyp tastaý, jalǵyzbasty ákelerge ózin jáne balalaryn qamtamasyz etý úshin qashyqtan jumys isteýge múmkindik berý, Parlamentte áıelderge, jastarǵa jáne múgedekterge 30 paıyz kvota berý, áıelderdiń ekonomıkalyq jáne saıası múmkindikterin keńeıtý boıynsha memlekettik jáne genderlik saıasat strategııasyn ázirleý jáne iske asyrý, turmystyq zorlyq-zombylyq pen áıelder men qyzdarǵa qatysty kemsitýshilikke qarsy kúres sharalaryn kúsheıtý dálel, – deıdi Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıteti Áleýmettik jáne genderlik zertteýler ortalyǵynyń joba menedjeri Áıgerim Qusaıynqyzy.
Al, «Strategııa» áleýmettik jáne saıası zertteýler ortalyǵy» qoǵamdyq qorynyń basshysy Gúlmıra Ileýova elimizde keı dástúr genderlik teńdikti keri tartady degen ýáj aıtty.
Genderlik damý men teńdik máselelerine memleket pen qoǵam únemi nazar aýdaryp, qoldaý bildirip otyrýy kerek. Eń aıqyn mysal, qalyńmal taqyryby. 100 jyl buryn Qazaqstanda qalyńdyq baǵasy zańmen alynyp tastaldy, biraq búginde «áıel úshin - aqsha» arhaıkalyq taýar almasýy jańa kúshpen qaıta jalǵasyp jatqanyn kórip otyrmyz. Bul salt-dástúr degen jeleýmen jasalyp jatqanymen, barlyq dástúr mindetti túrde qalpyna kelýi kerek dep eshkim aıta almaıdy, ásirese mundaı aqylǵa qonymsyz dástúr. Odan qaldy, bul jalǵyz mysal emes. Qysqasha aıtqanda, Qazaqstandaǵy genderlik teńdikti keri tartatyn jaǵdaılar bar jáne olar jıi bolyp turady, – dep baǵalady Gúlmıra Ileýova elimizdegi genderlik teńdikti.
Budan bólek sarapshy turǵyndar genderlik teńdik jaǵdaıyn qalaı baǵalaıtynyna qatysty jaýap berdi.
Pikirimdi dáleldeý úshin 2015 jáne 2022 jyldarǵa salystyrmaly málimetterdi aıtaıyn. Máselen, 2015 jyly respondentterdiń 81%-y bizdiń elde áıelder men erlerdiń quqyǵy teń jáne múmkindikteri birdeı ekenin aıtsa, 2022 jyldyń kókteminde bul pikirdi tek 69%-y ǵana qoldaǵan. Eger buryn «Qazaqstanda áıelder men erlerdiń quqyǵy teń emes» degen pikirdi árbir jetinshi saýalnamaǵa qatysýshy qoldasa, búginde árbir tórtinshi adam mundaı pikirmen kelisedi, – dep keltirdi saýalnama qorytyndysyn maman.
Genderlik teńdikke alańdaýshylar kóbeıdi
Sarapshynyń sózinshe, 2022 jyly áıelderdiń 27%-y (2015 jyly 18% bolǵan) jáne erlerdiń 22%-y (2015 jyly - 12%) genderlik teń quqyq joq ekenin aıtqan, ıaǵnı budan biz azamattardyń genderlik teńdik máselesine alańdaýy artqanyn baıqaımyz.
Sondaı-aq, atalǵan saýalnamalarǵa qatysqan qazaqstandyqtardyń pikirinshe, áıelder men erler arasyndaǵy teńdikke qol jetkizýge áıelderdiń róli men orny týraly dástúrli stereotıpterdiń taralýy kedergi keltiredi.
Er adamdar renjimesin, áıelder jumysqa óte tııanaqty qaraıdy – Prezıdent
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń 2023 jylǵy málimetinshe, Qazaqstannyń eńbek naryǵynda 4,3 mıllıon áıel bar. Áıelderdiń basym bóligi bilim berý salasynda – 872,9 myń, kóterme nemese bólshek saýdada taǵy 866,9 myń, aýyl, orman jáne balyq sharýashylyǵynda 453,1 myń adam jumys isteıdi. Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik qyzmet kórsetý salasynda 406,9 myń áıel, ónerkásip salasynda 337,3 myń, qurylys salasynda 128,8 myń adam jumys isteıdi. Al óner, oıyn-saýyq jáne demalys salalarynda 74,3 myń áıel jumys isteıdi
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta áıelderdiń eńbegin joǵary baǵalaıdy. Budan bólek Prezıdent statıstıkaǵa súıenip, olar jemqorlyqqa beıim emes ekenin aıtqan bolatyn. Sondaı-aq, ol 20 aqpanda ótken jastar kadr rezerviniń forýmynda elimizdiń ádiletti memleket ári ınklıýzıvti qoǵam quryp jatqanyna, genderlik teńdikti saqtaý máselesine nazar aýdardy.
Memlekettik apparattaǵy áıelderdiń úlesi 55 paıyzǵa jýyqtaǵanyna qaramastan, basshylyq quramda bul kórsetkish 39 paıyzdan aspaıdy. Óz tájirıbemnen biletinim, áıelderdi qyzmetke tartý kerek. Birinshiden, er adamdar renjimesin, áıelder jumysqa óte muqııat, tııanaqty qaraıdy. Er adamdarmen salystyrǵanda, jemqorlyq áreketterge beıim emes. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres jónindegi agenttiktiń statıstıkasy soǵan meńzeıdi. Saıası qyzmetkerler arasynda da eleýli teńsizdik baıqalady. Olardyń qataryndaǵy áıelderdiń sany 10 paıyzǵa jetpeıdi. Memlekettik qyzmettegi jastardyń úlesine qatysty da dısproportsııa bar. Memlekettik qyzmettegi áıelderdiń, jastardyń jáne múmkindigi shekteýli azamattardyń sanyn kóbeıtý kerek. Olardyń, ásirese, basshylyq quramda qyzmet etýine barynsha múmkindik bergen jón, – dedi Prezıdent.
Uıat bolady VS ashyq shaǵymdaný
Elimizde áıelder quqyǵyn qorǵaý úshin arnaıy organdarǵa júginýi artqan. Bul da – qýantarlyq jaǵdaı. Sebebi buǵan deıin quqyǵyn qorǵaýdy talap etetinder kóp bolmaǵan, tipti az boldy deýge bolady. Kóbi «uıat boladymen» jabylatyn. Endi jaǵdaı ózgerdi.
Byltyrǵy 6 aıda áıelder Adam quqyqtary jónindegi ýákilge 925 ótinish joldaǵan, bul - ýákilge túsken basqa ótinishterdiń jalpy sanynyń 32,7%-y. Genderlik kemsitýshilik máselesi boıynsha 8 aryz túsip, bul jalpy ótinishterdiń 0,28%-yn quraǵan.
Áıelderden túsetin shaǵymdar negizinen olardyń eńbek, turǵyn úı, áleýmettik, neke jáne otbasy zańnamasy salasyndaǵy quqyǵynyń buzylýyna qatysty bolǵan. Sondaı-aq, ádette, qarjyǵa qatysty qıyndyqtar kezdesedi, olardyń zańgerden kómek alý úshin aqshasy azdyq etedi jáne olar kóbine quqyǵyn qorǵaýdyń joldaryn bilmeıdi, – dep atap ótti Áıgerim Qusaıynqyzy.
Halyqaralyq usynymǵa qatysty Qazaqstannyń jospary
BUU usynymdaryna sáıkes, áıelderdiń múddesin eskerý jáne tolyq kórsetý úshin bılik qurylymdarynda jáne sheshim qabyldaý deńgeıinde áıelder ókildiginiń 30% deńgeıi qajet dep sanalady.
Bul deńgeıge jetý úshin 2022 jyly Qazaqstandaǵy otbasylyq jáne genderlik saıasattyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasy jańartyldy jáne ony iske asyrýdyń jańartylǵan jospary qabyldandy. Oǵan sáıkes nysanaly ındıkator aıqyndaldy – atqarýshy, ókildi jáne sot organdarynda, memlekettik, kvazımemlekettik jáne korporatıvtik sektorlardaǵy sheshimder qabyldaý deńgeıinde áıelderdiń úlesi 2023 jyly 25%, 2027 jylǵa qaraı 27%, 2030 jylǵa qaraı 30% quraýy kerek, – deıdi sarapshy.
Iá, elimide júrgizilip jatqan genderlik saıasattyń bóligi retinde 2030 jylǵa qaraı uzaq merzimdi nátıjeler kútilýde. Sonyń ishinde áıelderdiń ortasha jalaqysynyń erlerge qaraǵanda genderlik alshaqtyǵy 21% qurap, materıaldyq ıgilikterge (múlik, turǵyn úı, kólik, jeke kásipkerler) ıelik etetin áıelderdiń erlerge qatysty úlesi 10%-ǵa artady dep josparlanǵan. Sonymen qatar, sheshimder qabyldaý deńgeıinde atqarýshy, ókildi jáne sot organdarynda, memlekettik, kvazımemlekettik jáne korporatıvtik sektorlardaǵy áıelderdiń úlesi 30%, beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýdegi áıelder úlesi 10% quraýy kózdelgen. Buǵan qosa áıelder tarapynan da quqyǵyn talap etetinder de kóbeıgen. Demek talap ta kúsheıdi degen sóz.
Qoryta aıtsaq, elimiz áıelderdi qoǵamnyń saıası, ekonomıkalyq jáne qoǵamdyq salalaryna tartýda birshama jetistikterge jetti. Degenmen joǵarydaǵy statıstıka men saýalnamalarǵa súıenip, áıelderdiń múmkindikteri áli de aıtarlyqtaı shekteýli deýge áli negiz bar.
