Aıdahar úńgiri: Dertten qulan taza aıyǵyp ketesiń

None
None
KÓKShETAÝ. QazAqparat  - Aqmola oblysynyń Zerendi aýdanyndaǵy Úlgili aýyly mańynda óńirdiń kıeli nysandarynyń kartasyna engen «Aıdahar úńgiri» taýy bar. 

Bul jer týrıster men óńir turǵyndarynyń energııalyq kúsh alý úshin keletin qasıetti orny retinde elge tanymal. Bul týraly QazAqparat tilshisine Aqmola oblystyq tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵynyń bas ınspektory Serik Ysqaqov atyp berdi.

Onyń sózinshe, «Aıdahar úńgirine» aqyryndap tómen túskennen keıin kóz aldyńyzda keremet kórinis paıda bolady. Úńgirdiń uzyndyǵy 270, eni 70, bıiktigi 35 metr shamasynda. Jarqabaq sańylaýlarynan mezgil-mezgil sý tamyp turady. Úńgirge kire bergende qaraǵaı men kók japyraqty qaıyńdar boı kótergen. Bul mańaıdaǵy jerde aǵashtyń kóp ekendigin eskersek, tańǵalýyńyzǵa kúmánimiz joq. Osy japyraqtardyń arasymen taralǵan, úńgirdiń sýyq ta qabyrǵalary dymqyl bolǵanymen kún sáýlesi úńgir ishine erekshe jaryq beredi. Eń keremet degen fotokameraǵa túsirilgen eń sátti fotosýret bul sulýlyqty sol qalpynda bere almas.
null

«Jergilikti turǵyndar bul úńgirdi kezdeısoq taýyp, osy úńgirge barý úshin birneshe shaqyrym júrip, tabıǵat pen jeldiń dybysyn estý úshin keledi. Bul úńgirdi saqtaýshy «kıeli oryn» dep ataǵan. Onyń qasıettiligi aǵzany jáne adam densaýlyǵyn tazartý úshin óte paıdaly bolyp keledi. Bul jerde psıhıkalyq aýrýlarmen aýratyn adamdar emdeledi, úńgir shyǵarmashylyq adamdar úshin rýhanı qyzmet oryny boldy.

Onyń aýmaǵy úlken emes, biraq onyń ishine kirgende sonshalyqty úlken tipti, aıdahar oǵan kire alady. Bul jer tek tabıǵaty jaǵynan ǵana erekshe emes, bul jer kóptegen jyldar boıy myńdaǵan duǵa-tilekterdiń jınalǵan jeri... Jergilikti turǵyndar bul úńgirdi qasıetti dep sanaıdy jáne ol jaı ǵana paıda bolǵan joq. Múmkin osydan «Aıdahar úńgiri» dep atap ketken shyǵar», - dep túsindirdi Serik Ysqaqov.

Osy tarıhı oryn týraly jergilikti aqsaqaldar arasynda qalǵan ańyz áńgime de bar. Ańyzǵa sáıkes, bul úńgirde ertede bir emshi adam turypty. Onyń aldyna baryp emdelý ońaı bolmapty. Al, joly túsip, kóringen adam boıyndaǵy kez kelgen dertinen qulan taza aıyǵyp shyǵady eken. Keıin emshi dúnıeden ótip, onyń boıyndaǵy qasıet pen kúsh energııasy osy jerde qalǵan desedi. Sol sebepti, bul jerge barǵan adam aýrýynan tez jazylyp ketetin kórinedi. Qazirgi kezde, «Aıdahar úńgirine» jetý ońaı ári ondaǵy energııanyń adam boıyna oń áser etetindikten kelýshilerdiń sany da sońǵy kezderi arta túsýde. 

Сейчас читают
telegram