«Avtorǵa keregi alaýyzdyq emes, qamqorlyq» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
«Aqmola oblysyna jumys sapary aıasynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev keshe oblys ortalyǵy Kókshetaý qalasynda boldy. Elimizde alǵashqylar sanatynda qurylǵan «Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń» ujymy Memleket basshysyn qushaq jaıa qarsy aldy», dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Aqmola Astana úlgisimen damıdy» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, Memleket basshysy kezdesýge jınalǵandardyń aldynda sóılegen sózinde Qazaqstanda 20 zııat¬kerlik mektep salynatynyn basa aıtqan. «Bul mektepter eń daryndy balalardy tárbıeleıtin bolady. Munda oqýshylardy erkin oı¬laý¬ǵa úıretedi jáne kóshbasshylyq zertteýmen aınalysatyn oqýshy¬lar¬dy yntalandyryp otyrady. Mektepter eń ozyq qurylǵy¬lar¬men jabdyqtalǵan, onda bilim alý úshin qajetti nárseniń bári bar. Atalǵan bilim uıalary júıe¬si úzdik ýnıversıtetterge túse alatyn balalardy daıarlaıdy», - dep atap ótti N.Nazarbaev.
Máskeýlik qalamger Georgıı Vladımırovıch Prıahınniń esimi TMD keńistigindegi ádebı ortaǵa keńinen tanymal desek, qatelese qoımaspyz. Ol baıyrǵy jýrnalıst, jazýshy. Ótken ǵasyrdyń 80-shi jyldarynyń basynda áıgili sóz zergeri Shyńǵys Aıtmatovtyń alǵysózimen «Novyı mır» jýrnalynda «Internat» atty alǵashqy povesin jarııalaǵan Georgıı Prıahın bul kúnde ondaǵan kitaptyń avtory, Reseı qoǵamyndaǵy tanymal jazýshylardyń biri. Búginderi ol Keńes ókimeti tusynda TMD boıynsha №1 baspa atanyp, Eńbek Qyzyl Tý ordenin ıelengen «Hýdojestvennaıa lıteratýra» baspasyn basqarady. «Egemen Qazaqstan» gazeti qalamgermen Astanaǵa kelgen saparynda kezdesip, áńgimege tartqan. Suhbat basylymnyń senbilik sanynda «Adamdar týhanı taıanyshty kitaptan izdeıdi» degen taqyryppen jarııalandy.
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, eshki sútin óndirýge den qoıǵan otandyq «Aq bastaý» kompanııasy turǵyndarǵa bul ónimdi neǵurlym qoljetimdi etip shyǵarýdy aldyna maqsat etip qoıyp otyr. JShS jumysyn bastaǵan úsh jyl shamasynda biraz jetistikterge qol jetkizip úlgerdi. Burynǵy keńestik respýblıkalarda eshki sútin óndiristik jolmen óndiretin kásiporyn bolmaǵan. Osyndaı múmkindikke jetý Qazaq taǵamtaný akademııasy men gollandyq óndirýshilermen birlese jumys jasaýdyń nátıjesi. Úsh kezeńnen turatyn bul jobanyń qazirshe alǵashqy satysy júzege asyrylyp jatyr. «Sonyń ózinde qolǵa alǵan istiń áli-aq úlken nátıje beretinine qazirdiń ózinde kóz jetkize bastady. Únemi eshki sútiniń sińimdiligi, paıdasy jaıynda nasıhat jumystaryn júrgizip júretin akademık T.Sharmanov ta bul kásiporynnyń jumysyna jaqsy baǵa berip, aq jol tilep otyr», dep jazady basylym «Eshki baǵý ersi emes» degen taqyryptaǵy maqalasynda.
Osy basylymda jazýshy, Memlekettik syılyqtyń ıegeri Dýlat Isabekovpen aradaǵy suhbat «Eń qıyn nárse - búgindi jazý» degen taqyryppen berilgen. Gazet tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen qalamger: «Talantty adam eshýaqytta rýǵa bó¬lin¬beıdi. Bul - darynsyzdardyń isi. «Qa¬zaq ult bolyp qalyptasqan joq» dep, men qazaq rýǵa bólingen soń aıttym. Máselen, kim bolsa da, qazaq jal¬qaý, qazaq qorqaq, qazaq jasqanshaq dep aıtsań, «e» deıdi de qoıa salady. Al sen aldyńdaǵy adamnyń rýyn sóıdep aıtyp kórshi, atyp turyp, jaǵalasa ketedi, shyr-pyr etip qorǵaıdy. Renjıdi. Mine, kórdiń be, biz sol taıpalyq, rý¬lyq, tobyrlyq deńgeıden alys kete qoı¬ǵan joqpyz», deıdi.
«Aqqý, shortan hám shaıan» atty Ahańnyń mysalyn oqymaǵan qazaq joq shyǵar. Biri - kókke, biri - sý, biri qurǵaqqa tartqan osy úsheýi sekildi alaýyzdyqty dál búgin bizdiń qoǵamda avtorlarymyz bastan keshirip otyr. Dálirek aıtsaq, ondaı týtalaqaıdy avtorlarǵa talasqan uıymdar týdyryp otyr deýimiz kerek. Bertinge deıin bizde shyǵarmashalyq ıeleriniń quqyqtaryna jaýap berip, aqysyn ýaqytynda aıyryp berip kelgen jalǵyz qoǵam jumys istedi, ol - Qazaqstan Avtorlar qoǵamy. Bar kiltıpan onymen básekeles taǵy da qoǵamdardyń qurylǵan sátinen bastaldy. Basynda onsha mán berilmegen birdi-ekili oqıǵalar, jınala kele atalmysh uıymdardyń arasyna syzat túsirgeni bylaı tursyn, sońǵy kezderi olar bir-birimen sottasýdan kóz asha almaı qalǵan. Ádilet izdep ábden basy qatqan Qazaqstan Avtorlar qoǵamy jýyrda baspasóz ókilderiniń basyn jınap, ashyq málimdeme jasaýǵa kóshti. Bul jaıynda tolyǵyraq «Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Avtorǵa keregi alaýyzdyq emes, qamqorlyq» degen taqyryptaǵy maqaladan bile alasyzdar.
