Aýyl sharýashylyǵyn jańa deńgeıge kóterýge múmkindik mol
Búgingi tańda astyq óndirisi agroónerkásip keshenimen qatar jalpy respýblıka ekonomıkasynda jetekshi oryn alady. Álemdegi astyq eksporttaýshy elderdiń alǵashqy bestiginen kóriný maqsatynda elimiz sapaly ónim ósirip, baǵaly astyq eksportynyń kólemin ulǵaıtý saıasatyn basshylyqqa alǵan. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev jyldaǵy dástúr boıynsha kúz túse astyqty óńirlerdi aralap, dala tósin dúbirge bólegen dıqandarmen kezdesti.
Astyq óndirisindegi basty tulǵa - jer baptaǵan dıqan qaýymynyń bitik egin ósirip, sapaly ónim jınaýy qalaı desek te aýa raıynyń qolaıly bolýyna baılanysty. Kún qabaǵyn baqqan eginshiler úshin bıylǵy maýsym qolaıly boldy. El yryzyǵy - egin jaqsy ósti, endigi mindet - ony shashpaı-tókpeı qambaǵa quıyp alý. Osy turǵyda kúnniń ár ashyq sátin utymdy paıdalaný úshin dıqanshynyń qajetti bar tehnıkamen tolyq jaraqtandyrylyp, naýqanǵa saqadaı-saı ázirlikte bolýy asa mańyzdy.
Memleket basshysy Aqmola oblysyna jumys sapary barysynda Kók-shetaýdaǵy aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn shyǵaratyn «Qazaqstan agroınnovatsııalyq korporatsııasy» seriktestiginde bolyp, kásiporyn ujymymen kezdesti.
Jalpy, Eýrazııalyq ekonomıka¬lyq keńes aıasynda qurylǵan «Aýyl sharýashylyǵy jáne kommýnaldyq tehnıkalarynyń Qazaqstan-Belarýs ındýs-trıaldyq-tehnologııalyq parki» ınvestıtsııalyq jobasy 2012 jyly qolǵa alynǵan bolatyn.
Belorýssııanyń kommýnaldyq jáne aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy ozyq tehnıkalaryn elimizde qurastyryp, eki el arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq baılanysty nyǵaıtý maqsatyn kózdegen jobanyń birinshi kezeńin júzege asyrý úshin 2014 jyly «Mınsk traktor zaýyty» AAQ jáne otandyq «Qazaqstan agroınnovatsııalyq korporatsııasy» JShS birlesip, «MTZQ AIK» seriktestigin qurǵan edi. Bul joba sol jyly óńirlik úılestirý keńesiniń sheshimimen Indýstrııalandyrý kartasyna engizilip, keıin ınjenerlik ınfraqurylymdy tartý máselesi de sheshimin tapty. Jalpy belarýstik kompanııanyń Aqmola oblysymen iskerlik baılanysy bastaý alǵan 2010 jyldan bergi ýaqytta 7 túrli 500 dana tehnıka qurastyrylyp shyǵaryldy (5 mln AQSh dollary). Onyń bári de - qazaqstandyqtar tarapynan suranysqa ıe kommýnaldyq jáne aýyl sharýshylyǵy tehnıkalary.
Búginde birlesken kásiporyn naryqqa shyǵaryp jatqan traktorlardyń baǵasy qoljetimdi, sapasy talapqa saı. Sondyqtan kásiporyn ónimderi tutynýshylar tarapynan jaqsy suranysqa ıe. Qazir traktorlardan bólek júk kólikteri men arnaıy maqsattaǵy mashınalardyń da birneshe túri shyǵarylyp, kásiporynnyń óndiris kólemi arta túsýde.
Elbasy jumys sapary aıasynda Aqmola oblysy jurtshylyǵynyń ókilderimen kezdesti. Kezdesýge ardagerler, aýyl sharýashylyǵy kásiporyndarynyń, memlekettik organdardyń, úkimettik emes uıymdardyń jáne jastar uıymdarynyń jetekshileri, sondaı-aq bıznes qoǵamdastyǵynyń ókilderi qatysty, dep habarlady Aqordanyń baspasóz qyzmeti.
Qazaqstan Prezıdenti jınalǵandarǵa arnaǵan sózinde Táýelsizdik jyldarynda memleket turaqty ekonomıkalyq ósim men joǵary áleýmettik standarttardy qamtamasyz ete alǵanyn atap ótti.
- Búgingi tańda Qazaqstanǵa kelgen ınvestıtsııa kólemi 250 mıllıard AQSh dollarynan asty. 1995 jyldan beri qazaqstandyqtardyń tabysy 40 esedeı ósti. Turǵyndar ál-aýqatynyń artýy ómir jasynyń uzaqtyǵyn 67-den 72 jasqa deıin uzartýǵa múmkindik berdi. Bala týý ósimi - 60%. Bul oraıda balalarǵa tólenetin járdemaqy ósimi 7 eseden asty, - dedi Nursultan Nazarbaev.
Qazaqstan Prezıdenti oblysty ekonomıkalyq turǵydan ártaraptandyrýdyń basty qaınar kózi agrarlyq sektor ekenin atap ótti.
- Astananyń bir ǵana azyq-túlik beldeýi aıasynda 100-den astam jobany júzege asyrý úshin 85 mıllıard teńgege jýyq ınvestıtsııa tartyldy. Sońǵy 15 jylda 10 myńnan astam jańa traktor, astyq jınaıtyn kombaın men egin egetin keshen satyp alyndy, - dedi Nursultan Nazarbaev.
Kezdesý aıasynda Aqmola oblysynyń ákimi Sergeı Kýlagın óńirdiń negizgi áleýmettik jáne ekonomıkalyq kórsetkishteri, sondaı-aq ony damytý perspektıvalary týraly baıandady.
Memleket basshysyna qazirgi mańyzdy naýqan - egin oraǵynyń barysy týraly baıandaldy. Búgingi kúnge deıin oblys sharýashylyqtary 3,6 mıllıon gektardyń astyǵyn bastyrǵan. Bul - barlyq egis alqabynyń 82 paıyzy. Ár gektarǵa shaqqanda ortasha astyq túsimi 13 tsentnerden aınalýda.
Kezdesý sońynda Nursultan Nazarbaev jınalǵan qaýymdy el Táýelsizdiginiń 25 jyldyq mereıtoıymen quttyqtap, otbasynyń amandyq-saýlyǵy men jańa tabys jáne baq-bereke tiledi.
