Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń bastamasy «Qazaqstanda jasalǵan» ónimderdi ulǵaıta ma
Jańa bastamaǵa qansha qarajat kerek?
Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi bul bastamany kótermes buryn agroónerkásip salasyndaǵy ónim óńdeý máselesin jan-jaqty zerdelep shyqqan kórinedi. Ol úshin arnaıy jumys toby jasaqtalyp, tórt aı boıy elimizdegi óńdeý kásiporyndaryna saraptama jasalǵan-dy. Kásipkerler, ǵalymdar, mınıstrlik pen jergilikti bılik ókilderi barlyq ónerkásip oryndaryn aralap shyǵypty. Málimetter jınap, saýalnama da júrgizgen kórinedi. Árbir kásiporynnyń ónim óńdeý kólemin, texnıkalyq jaǵdaıyn saraptap shyqqan. Sonyń negizinde aýyl sharýashylyǵy salasynda daıyn taýar shyǵaratyndardyń bazasy jasaqtaldy. Búginde respýblıka boıynsha ondaı nysandardyń sany 1 myń 345-ti quraıdy. Alaıda qazirgi ımporttyq taýarlardyń kólemin eskere otyryp, memlekettik qoldaýǵa jatatyn naqty toǵyz baǵyt - sút, et, qant qyzylshasy, kartop, maıly daqyldar, bıdaı, kókónis, teri men jún óńdeý oryndary anyqtaldy. Qazaqstanda atalǵan baǵyttar boıynsha 435 kásiporyn jumys isteıdi eken. Dál osy nysandarǵa memlekettik qoldaý jasalmaqshy. Olarǵa óz ónerkásipterin jańartýǵa, sondaı-aq jańa kásiporyndardy salýǵa jeńildetilgen nesıeler beriledi.
«Biz atalǵan baǵyttar boıynsha berilgen nesıelerdiń mólsherlemesin sýbsıdııalaýdy usynyp otyrmyz. Máselen, syıaqy mólsherlemesin tómendetý boıynsha sýbsıdııany 4 paıyzdyń kóleminde bekitýge bolady. Oǵan 24,1 mlrd teńge qajet. Nesıe mólsherlemesin de 10 paıyzǵa deıin azaıtýǵa múmkindik bar. Osy maqsatqa 38,1 mlrd teńge kerek. Al jańa kásiporyndardy salýǵa jáne eski ónerkásipterdi jańartýǵa taǵy 50 mlrd teńge qajet bolady. Jalpy, óńdeý kásiporyndarynyń kartasyn tolyǵymen iske asyrýǵa tórt jylda 112,1 mlrd teńge ketedi», - deıdi QR Premer-Mınıstrdiń orynbasary - Aýyl sharýshylyǵy mınıstri Asqar Myrzaxmetov.
Mınıstrdiń aıtýynsha, atalǵan sharalardyń arqasynda «Qazaqstanda jasalǵan» atty mór basylǵan aýyl sharýashylyǵy taýarlarynyń kólemin 1,9 trln teńgeden 3 trln-ǵa deıin arttyrýǵa múmkindik bar. Oǵan qosa, 7 myńdaı jumys orny ashylady.
Jeńildetilgen nesıeler qalaı beriledi?
Jalpy kásipkerlerge mundaı jeńildikter jasalsa biraz qarajatty únemdeýge bolady. Máselen, búginde óńdeý kásiporny óziniń aqsha aınalymyn ulǵaıtý maqsatynda 100 mln teńge kóleminde nesıe alsa, banktiń 14 paıyzdyq syıaqy mólsherlemesimen ol qarajattyń ústinen 14 mln teńge tólep berýi tıis. Jańa bastamaǵa sáıkes, memleket mólsherlemeniń 4 paıyzyn, ıaǵnı 4 mln teńgesin óteıdi. Sonda kásipker bankke 10 mln teńge kólemindegi syıaqy mólsherlemesin ǵana tóleıdi. Aınalymdaǵy aqshany ulǵaıtýǵa beriletin ondaı nesıelerdiń merzimi - bir jyl.
Budan bólek, ónim óńdeıtin kásiporyndar óz óndirisin jańartýǵa, ıa bolmasa, jańa nysandardy salýǵa da jeńildetilgen nesıe ala alady. Qazirgi kezde ondaı zaımnyń mólsherlemesi 16 paıyzdy quraıdy. Memleket ol stavkanyń 10 paıyzyn sýbsıdııalaıdy. Bul degenimiz, 100 mln teńgeniń syıaqy stavkasy 16 paıyz, ıaǵnı 16 mln bolsa, sonyń 10 mln teńgesi memlekettiń esebinen óteledi. Sonda kásipker banktiń bergen aqshasyna tek 6 mln-dy ǵana qosyp beredi. «Sondaı-aq, ınvestıtsııalyq sýbsıdııalar da bar. Máselen, óńdeý kásiporny 100 mln teńgege qural-jabdyqtardy satyp alsa, memleket ol jabdyqtarǵa ketken shyǵynnyń 25 paıyzyn qaıtaryp beredi. Osylaısha, biz ónerkásipterdiń texnıkalyq jaǵdaıyn kóterýdi kózdeımiz», - deıdi QR Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Rústem Qurmanov.
Búginde bir ǵana sút óńdeý salasy boıynsha Ońtústik Qazaqstan, Almaty, Pavlodar, Batys Qazaqstan men Aqtóbe oblystarynda jańa kásiporyndardy salý jospary bar. Jalpy, respýblıka boıynsha 148 sút óńdeý kásiporny istep tur eken. Bunyń barlyǵy súttiń 1,8 mln tonnasyn óńdeýge qaýqarly. Alaıda onyń tek 1,1 mln tonnasy (60 paıyzy) ǵana óńdeledi. Aldaǵy ýaqytta atalǵan kórsetkishti 80 paıyzǵa, ıaǵnı 1,6 mln tonnaǵa deıin jetkizse, shetelden keletin sary irimshik 70 paıyzdan 51 paıyzǵa, sary maı 37 paıyzdan 17 paıyzǵa, aq irimshiktiń mólsheri 35 paıyzdan 23 paıyzǵa deıin tómendeıdi. Al, eń bastysy, otandyq sút ónimderiniń jalpy kólemi 49 paıyzǵa artady.
Mınıstrlik bastamasy qashan iske asady?
Agroónerkásip salasyndaǵy kásiporyndarǵa memlekettik qoldaý jasaýǵa arnalǵan sharalar áli qolǵa alynǵan joq. Sebebi sonyń barlyǵyn aýyl sharýashylyǵyn damytýdyń memlekettik baǵdarlamasyna engizý kerek. Degenmen, Úkimet atalǵan bastamany tezdetip qolǵa alýǵa múddeli. Sebebi azyq-túlik salasynda otandyq ónimderdiń kólemin barynsha arttyrý qajet ekenin jaqsy túsinedi.
Ákimder de ony iske asyrýǵa daıyn sııaqty. Qaraǵandy oblysynyń ákimi Erlan Qoshanov sút óńdeý salasyndaǵy tórt kásiporyndy jańartamyz dep otyr. Budan bólek, bir sút zaýytyn jańadan iske qosý josparlanǵan. Al Jańarqa aýdanda jeti jyldan beri istemeı turǵan bir kásiporyn qaıtadan iske qosylady. Qaraǵandy oblysynyń et óńdeý kásiporyndary da memlekettik qoldaý sharalarymen qamtylady. Almaty oblysy bolsa, jańa bastamanyń toǵyz baǵyty da iske asyratyn syńaıly. Sebebi atalǵan aımaqta 425 óńdeý kásiporny jumys isteıdi. Olar bıdaıdy da, qant qyzylshasyn da, sútti de, etti de, júndi de óńdeıdi. Soǵan qaraǵanda, kartaǵa ilikken kásiporyndardyń basym bóligi osy oblysqa tıesili bolmaq.
Álbette, óńdeý kásiporyndarynyń qarqyny jaqsy. «Alaıda olarǵa qajetti shıkizatty qaıdan alamyz?» degen zańdy suraq týyndaıdy. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi kooperatıvter arqyly zaýyttardy shıkizatpen qamtamasyz etýdi kózdeıdi. Osy jumysqa jergilikti bılik te belsene atsalymasyz dep otyr. Demek, qazirgi óńdeý kásiporyndaryn qajetti shıkizatpen qamtamasyz ete alsaq, otandyq ónimderdiń kólemi de artady. Sol kezde dúken sórelerinde «Qazaqstanda jasalǵan» taýarlardyń kóbeıe túsetini haq. Al ol taýarlardyń sapasy da jaqsy, básekege qabiletti bolsa, eksportty da ulǵaıta alamyz.
