«Aýyl kóshiriledi» deý - asyǵystyq» - baspasózge sholý
***
Kúni keshe Almatyda dúrkirep ótken aýyr atletıkadan álem chempıonatyna Iran ulttyq quramasyn federatsııa prezıdenti ári basjattyqtyrýshy Hosseın Rezazade bastap keldi. Jahanǵa «Iran Gerkýlesi» degen laqap atpen tanymal bolǵan ol kóp jyldardanberi planetanyń eń kúshti adamy sanalyp keledi, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Álemdegi eń kúshti adam» atty maqalada.
Basylymnyń atap ótýinshe, osy kezge deıin asa aýyr salmaqta Olımpııalyq oıyndardyń eki dúrkin, álemniń tórt márte, Azııa oıyndarynyń eki ret chempıony atanyp úlgergen atlettiń 2000 jyly sonaý Sıdneıde qossaıys boıynsha jasaǵan, 4 jyldan keıin Afınada qaıtalaǵan 472,5 kılolyq álem rekordy, mine, 14 jyldan beri áli sol kúıi myzǵymaı tur.
Gazet osy sportshydan alǵan suhbatyn da oqyrmanǵa usynyp otyr. Suhbatta ataqty sportshy óziniń jetistikterin týǵan halqymen baılanystyrady.
« Men ózimniń barlyq tabystarymnyń negizgi qaınar kózi patrıotızmde jatyr dep esepteımin. Sebebi, men týǵan elimdi, meni dúnıege ákelgen halqymdy erekshe jaqsy kóremin. Men ózimniń qandaı da bir jetistikterime parsy jurty qoldaýynyń arqasynda jettim. Eger meni halqym qoldamasa, halqym kótermese, halqym tilekshi bolmasa, osy kúnge deıingi asqan asýlarymnyń birde-birine qol jetkize almaǵan bolar edim», - deıdi ol.
Basylym Esil aýdanynyń Kalachı aýylyndaǵy uıqy aýrýy týraly jazyp otyr. Basylymnyń atap ótýinshe, arnaıy komıssııalar, jumys toptary qurylyp, keshendi zertteýler júrgizilgenimen tosyn jaǵdaı taǵy da qaıtalanýda. Dúrbeleń bastalǵaly eki jylǵa aınalyp, beımálim dert búgingi kúnge deıin dúrkin-dúrkin boı kórsetýde. Ásirese, bıylǵy kúz aılarynda jıi tirkelgen.
Kezinde 680 turǵyny bolǵan Kalachı otyz jyl ýran óndirýmen aınalysqan Krasnogor kentinen nebári 600 metr qashyqtyqta ornalasqan. Ýran óndirisimen aınalysqan jabyq qala Krasnogordyń 6,5 myń turǵyny bolsa, qazir olardyń sany 130 adamdy quraıdy. Keńes ókimeti qulasymen rýda óndirisi jumysyn toqtatyp, shahtalar jabyldy, topyraq quramy da zalalsyzdandyrylǵan.
Keshe bul iske «Radıatsııalyq medıtsına jáne ekologııa» ǴZI men Kásibı kesel jáne eńbek gıgıenasy Ulttyq ortalyǵy, Almaty qalasyndaǵy mamandandyrylǵan eki birdeı mekeme kiristi. Munda joǵary deńgeıdegi mamandardyń qatysýymen Kalachı aýylyna áser etýshi faktorlar jan-jaqty saraptalady. Atap aıtsaq, jumys barysynda aýa quramyna 500-ge jýyq, radıatsııalyq áserge qatysty 760, bıologııalyq materıaldar boıynsha 29 ret tekseris júrgizilip, azyq-túlik, aýyz sý saraptamadan ótkizildi.
Zertteý nátıjeleri Vedomstvoaralyq toptyń jumys qorytyndylary boıynsha jarııalanatyn bolady. Mundaıda aldynala baılam jasaýǵa bolmaıtyny anyq. Áıtkenmen, jumbaq keseldiń naqty sebep-saldary men dıagnozy tabylmaǵanyn aıtqan jón, deıdi maqala avtory.
Basylymnyń atap ótýinshe, osy joly otandyq jáne sheteldik birqatar aqparat quraldarynyń «Aýyldy túp tamyrymen súrip tastap, turǵyndaryn aýdan ortalyǵy men iri eldi mekenderge kóshirýge sheshim qabyldandy», degen habarlarynyń asyǵys siltengendigi baıqaldy. Aýylda eki páterlik alty úıdiń qurylysy júrgizilip jatyr. Munyń ekeýi paıdalanýǵa daıyn. Tek aýlalyq abattandyrý jumystary keshikken. Soǵan qaramastan, kezegi kelgen 12 otbasy qonys toıyn toılaýǵa asyǵýly. Sondaı-aq, óńir basshysy «Jumyspen qamtý jol kartasy-2020» baǵdarlamasymen kúrdeli jóndeýden ótkizilgen jergilikti mektepte bolyp, shaǵyn ortalyqtyń jumysymen tanystyq. Osynda Sergeı Kýlagınnniń Kalachı jáne Krasnogor kentiniń turǵyndarymen kezdesýi boldy. Maqala «Aýyl kóshiriledi» deý - asyǵystyq» degen taqyryppen berilgen.
***
Sizdiń «Aqyldy aıaldama» degen sóz tirkesin estigenińiz bar ma? Buryndary alys shetelderge baryp kelgender bul jaıly jyr ǵyp aıtatyn. Bizge tańsyq dúnıe. Kópshilik úshin jańalyq, dep jazady «Aıqyn» gazeti.
Basylymnyń málimetinshe, Taldyqorǵan qalasy turǵyndary eki jylǵa jýyq ýaqyttan beri osy «Aqyldy aıaldamanyń» ıgiligin kóre bastady. Anyǵyn aıtqanda, 2012 jyldyń jeltoqsan aıynda, el jańa jyldy qarsy almaqqa qyzý daıyndyqqa kirisken kezde qala turǵyndary úshin kútpegen tosynsyı boldy.
Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń ınnovatsııalyq ekonomıkany qurý, zamanaýı aqparattyq tehnologııalardy engizý jónindegi tapsyrmalary negizinde, oblystyq jáne qalalyq ákimshiliktiń qoldaýymen Smart City kompanııasy jer jánnaty Jetisý jerindegi Taldyqorǵan qalasy jolaýshylar tasymaly kásiporyndarynyń qyzmetin avtomattandyrý baǵytyndaǵy iri jobany qolǵa alǵan bolatyn. Іs nátıjesiz emes. Osylaısha, bul qala elimizdegi qalalyq kóliktiń ǵaryshtyq monıtorıng jáne onyń qyzmeti týraly tutynýshylardy aqparattandyrýdyń tolyqqandy keshendi júıesin engizip, iske qosqan tuńǵysh qala bolyp tarıh betine jazyldy.
«Joba iske asa bastaǵan kezden Taldyqorǵan qalasynyń barlyq avtoparkteri men dıspetcherlik qyzmetteri Wialon monıtorıngi júıesi men BusReport baǵdarlamasyna kóshti. Osynyń arasynda qaladaǵy árbir avtobýstyń júris-turysyn, olardyń bekitilgen kestege saı qozǵalýyn, baǵytyn nemese odan aýytqýyn, reıster arasyndaǵy ıntervaldardyń qatań oryndalýyn der kezinde ǵaryshtyq tehnologııalar arqyly baqylap otyrýǵa múmkindik týdy. Avtobýstar jol apatyna túsip nemese synyp qalsa, dıspetcherler olarǵa birden kómek jibere alady. Bul - qalalyq basqarý organdarynyń, kásiporyndardyń qala turǵyndaryna, árbir tutynýshyǵa kórsetip jatqan qyzmetiniń sapasyn arttyrý turǵysynda izdenýine, jańasha eńbektenýine jol ashady degen sóz», - deıdi Taldyqorǵan Jolaýshylar tasymaldaý basqarý jónindegi ortalyq dırektory Danııar Qanaev myrza.
«Aıqyn» gazetiniń málimetinshe, ulttyq muramyzdy ulyqtap júrgen bir top óner ókilderi Belgııa jáne Frantsııa memleketterinde kontsert qoıyp qaıtty. Shara Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen, Parıj qalalyq De lıa Vıll teatrynyń jáne France radıosynyń uıymdastyrýymen júzege asty.
Eýropa tórindegi qazaq mádenıetiniń kúnderi barysynda dáýlesker kúıshi, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynyń qurmetti professory Serjan Shákiratov, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Janǵalı Júzbaev, óner zertteýshisi Abdýlhamıt Raıymbergenov, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, jyrshy Uljan Baıbosynova, sybyzǵyshy Talǵat Muqyshev, ulttyq aspap jasaý sheberi Jolaýshy Turdyǵulov, qobyzshy Raýshan Orazbaeva, Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń stýdenti Aqjýsan Imamǵazy tabysty óner kórsetti. Delegatsııany bastap barǵan Uljan Baıbosynovanyń aıtýynsha, jergilikti halyq úshin qazaq mýzykasy asa tańsyq emes. Óıtkeni atalmysh teatr osyǵan deıin birneshe márte Qazaqstan óner sheberleriniń kontsertin joǵary deńgeıde ótkizgen.
Maqala «Eýropany eleń etkizgen erekshe kontsert» degen taqyryppen berilip otyr.
***
«Vremıa» gazetiniń jazýynsha, Taraz qalasynda adam aıtsa nanǵysyz shym-shytyryq oqıǵa oryn alǵan. «Besshtatnyı pobeg» degen taqyryppen berilgen materıalda ótken apta sońynda jeti jylǵa sottalǵan qylmyskerdiń sottalǵandardy tasıtyn arnaıy kólikten qashyp ketkeni týraly jazylǵan. Osy kúni Taraz turǵyndary qarashanyń qara sýyǵynda qala kóshelerimen zytyp bara jatqan jalań aıaq, jalań but adamdy kóredi. Keıin belgili bolǵandaı, ol alaıaqtyq úshin sottalǵan Baızaq aýdanynyń turǵyny Ádilhan Tájıev bolyp shyqty
Polıtseılerdiń túsindirýinshe, «Arnaıy kólik Jambyl dańǵyly men Nıetqalıev kóshesiniń qıylysyndaǵy baǵdarshamnyń qyzyl túsine toqtaǵan kezde, Tájıev kólikten sekirip túsip, qashyp ketken».
Bul jerde kóptegen zańdy suraqtar týatyny aıtpasa da túsinikti: sottalýshy qolyndaǵy kisendi qalaı ashqan, temir tordan qalaı shyqqan, arnaıy kóliktiń esigin qalaı ashqan, nelikten etigi men shalbaryn sheship tastaǵan (olardy konvoırler kólik ishinen tapqan)?
Bul suraqtardyń jaýabyn qazir Jambyl oblystyq ІІD qyzmetkerleri izdestirýde. Al konvoır Zakır Fazlıevke qatysty «Nemquraıdylyq» baby boıynsha qylmystyq is qozǵalǵan.
Osy kúnniń erteńinde jeke qonaqúılerdiń birinde ustalǵan qashqyn da adam sengisiz oqıǵa aıtyp bergen. Onyń aıtýynsha, ózin alyp bara jatqan kólik shuńqyrdan qatty jyldamdyqpen ótken kezde qolyndaǵy kisen úzilip ketip, sonymen qatar temir tordyń esigi de ashylǵan. Osy kezde bul oǵan berilgen múmkindik ekenin túsinip, kólikten bir-aq qarǵyǵan. Ad shalbary men aıaq kıimin jyldym júgirý úshin sheship tastaǵan...
