Aýrý — astan: Jańa jyldy toılaý kezinde qalaı tamaqtanǵan durys?

Dáriger-gıgıenıst, epıdemıolog, QR DSM SEBK Kóliktegi sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamentiniń basshysy Janar Ýrazalına jańa jyl qarsańynda astan ýlaný, astan aýyrý sekildi jaǵdaılarǵa tap bolmas úshin qalaı tamaqtaný kerektigin aıtty, dep habarlaıdy Kazinform. 

Jańa jyl qarsańynda tamaqatanýǵa qoıylatyn belgili bir sharttar nemese erekeshelikter bar ma?

Iıa, jańa jyldyq merekege taǵam daıyndaý kóbinese mádenı dástúrlerge, aımaqtyq erekshelikterge jáne adamdardyń jeke qalaýyna baılanysty ózindik erekshelikterge ıe. Jańa jyldyq keshki as – bútkil otbasy jınalatyn ártúrli taǵamdarǵa toly mol dastarhan. Onyń quramyna birneshe negizgi taǵam túrinen bólek kóptegen tisbasarlar kirýi múmkin.

Dáriger-gıgıenıst jáne epıdemıolog retinde men tamaqtan ýlaný jáne juqpaly aýrýlardyń aldyn alý úshin tamaq daıyndaý men tutynýdyń qaýipsizdigine nazar aýdarýdy usynamyn. Oshaq basyna barmas buryn gıgıenany saqtaý, qoldy únemi jýý, taza ydys-aıaq pen as úı ydystaryn paıdalaný merekelik tamaq daıyndaý kezinde qaýipsizdikti qamtamasyz etý óte mańyzdy.

Ortalyq Azııanyń kóshpeli dástúrleri men dámderinen shabyttanǵan jańa jyldyq mázir – ártúrli aspazdyq elementterdiń tamasha úılesimi. Et pen jaımadan jasalǵan dámdi taǵam Besbarmaq sııaqty dástúrli taǵamdardy salattar men táttiler qosylǵan ústelden jıi kórýge bolady. Osynshama tamaqty baıyndaý barysynda ǵana emes sonymen qatar ónimdi saqtaý kezine de sanıtarııalyq sharalardy saqtaýdy este ustaǵan durys. Et, balyq, shujyq, kremdi kondıterlik ónimder sııaqty tez buzylatyn taǵamdardy saqtaýdyń temperatýralyq rejımine muqııat bolý usynylady. Sonymen qatar, shıki jáne daıyn taǵamdardy bólek saqtaý mańyzdy.

Jalpy gıgıena jáne tamaq protsesinde qaýipsizdikke sanaly kózqaras jańa jyldyq ústeldi dámdi ǵana emes, sonymen qatar merekeniń barlyq qatysýshylary úshin qaýipsiz etýge kómektesedi. Osy sharalardyń barlyǵyn saqtaý botýlızm (kóbinese úıde jasalǵan konservilerdi qoldanǵannan keıin paıda bolady,), salmonellez (lastanǵan jumyrtqa, et, sút), stafılokokk ınfektsııasy (torttarda, kilegeı ónimderinde bolýy múmkin) sııaqty aýrýlardyń aldyn alady.

Jańa jyldyq merekeler kezinde artyq tamaqtanýdan qalaı aýlaq bolýǵa jáne durys tamaqtanýdy saqtaýǵa bolady?

Merekelik qarbalas kezinde sol sáttiń qýanyshyna boı aldyryp, neni jáne qansha tutynatyndyǵyńyzdy baıqamaı qalýyńyz múmkin. Eliktiretin taǵamdar men táttiler, sózsiz, artyq kalorııa men qantty tutynýmen qatar júredi. Bul artyq salmaqqa, qandaǵy qanttyń joǵarylaýyna jáne densaýlyqqa qatysty basqa máselelerge ákelýi múmkin. Sonymen qatar, keıbir merekelik taǵamdardaǵy artyq tuz qan qysymynyń joǵarylaýyna yqpal etedi.

Usynylǵan árbir deserttiń dámin kórýdiń ornyna, talǵampazdyqqa basymdyq berińiz. Bul merekelik táttilerden bas tartpaı nemese shamadan tys tutynýǵa jol bermeı dám tatýǵa múmkindik beredi.

Eger siz, merekelik dastarhanǵa sanaly turǵydan qarap, óz densaýlyǵyńyzǵa jáne ózgelerdiń jaǵdaıyna mán berip qarastyrsańyz, zııany barynsha azaıýy múmkin.

Sý balansyn saqtaý týraly umytpańyz. Sý jalpy densaýlyqty saqtap qana qoımaıdy, sonymen qatar tábetti baqylaýǵa kómektesedi. Kalorııaly taǵamdy qabyldaýdy azaıtý jáne gıdratatsııanyń ońtaıly deńgeıin ustap turý úshin mereke kúnderi alkogoldik sýsyndardy sýǵa aýystyrǵan jón.

Densaýlyqty saqtaý úshin merekelik mázirge qandaı taǵamdardy qosý kerek?

Dıetolog mamandar merekelik as mázirine túrli-tústi jemister men kókónisterdi qosý kerektigin jıi aıtady. Merekelik as mázirine túrli-tústi taǵamdardy qosý arqyly dastarhan ártúrli bolyp qana qoımaı, sonymen qatar qajetti dárýmender men antıoksıdanttarǵa baı bolady.

Yqtımal táýekelderge qaramastan, merekelik taǵamdar kóptegen paıdaly ıngredıentterdi qamtıdy. Mysaly, merekelik taǵamdarda jıi qoldanylatyn jańǵaqtar, jemister men kókónister vıtamınderge, mıneraldarǵa jáne antıoksıdanttarǵa baı. Al bul, jalpy ımmýnıtetti jaqsartady. Hımııalyq zattarmen, bakterııalarmen jáne mıkroorganızmdermen ýlaný, sondaı-aq gelmıntterdi, ishek taıaqshalaryn, enterovırýstardy jáne t.b. juqtyrý qaýpin boldyrmaý úshin bul ónimderdiń barlyǵy jańa pisken jáne tutyný aldynda muqııat jýylǵan jáne tazartylǵan bolýy kerek ekenin este ustaǵan jón.

Mereke kezinde usynylatyn belgili bir ýaqyt aralyqtary nemese tamaqtaný rejımderi bar ma?

Tamaqtaný rejımine ıkemdi tásildi qarastyryńyz, ásirese merekelik is-sharalar keshke bolsa. Kalorııalyq tutynýdy teńestirý jáne shamadan tys tamaqtanýdy boldyrmaý úshin tańerteń jeńil, aqýyzǵa baı taǵamdardy tutynyńyz.

Kúni boıy tamaqtanýdy birneshege bólińiz. Bul energııa deńgeıin ustap qana qoımaı, merekelik is-sharalarda shamadan tys tamaqtaný qaýpin azaıtady. Sonymen qatar, bul as qorytý júıesiniń jumysyn jeńildetedi.

Tamaqtanýda ustamdylyq prıntsıpin ustaný usynylady. Ár túrli taǵamdardan dám tatyńyz, biraq qalypty mólsherde. Bul densaýlyqty saqtap, sanıtarııalyq normalar men azyq-túlik qaýipsizdigine yqpal etedi.

Joǵaryda atap ótkendeı, taǵamnyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne tamaq daıyndaýdyń gıgıenalyq qaǵıdalaryn saqtaý óte mańyzdy. Bul adamdardyń aralasýy kezindegi múmkin degen epıdemıologııalyq qaýipterdiń aldyn alýǵa kómektesedi.

Qarapaıym merekelik taǵamdardyń qandaı almastyrǵyshtary paıdaly ári dámdi bolýy múmkin?

Almastyrǵyshtar belgili bir taǵamǵa jáne sizdiń qalaýyńyzǵa baılanysty bolýy múmkin, biraq tamaqtanýdaǵy ustamdylyq, úılesimdik jáne alýandyq salaýatty ómir saltynyń negizgi prıntsıpteri ekenin este ustaǵan jón.

Qarapaıym merekelik taǵamdardy almastyrýdyń ártúrli nusqalary bar, olar paıdaly bolyp, dámin de saqtaıdy. Mine birneshe usynymdar:

• Kádimgi unnan jasalǵan nan ónimderin tutas dándi unnan jasalǵandarǵa aýystyrýǵa bolady. Mysaly, tutas bıdaı unyn nemese aq kúrishtiń ornyna qońyryn qoldanýǵa bolady.
• Dástúrli ettiń ornyna taýyq, kúrketaýyq eti, burshaq, balyq nemese teńiz ónimderi sııaqty maısyz aqýyz kózderin qoldanýǵa bolady.
• Qanyqqan maıdyń ornyna paıdaly maı retinde záıtún maıyn nemese avokadony qoldanyńyz. Muny, mysaly, tuzdyqtar men dámdeýishterdi jasaý úshin qoldanýǵa bolady.
• Al salattarǵa qosý úshin aýyr kilegeıli tuzdyqtardy (mysaly, maıonez) ıogýrt nemese súzbe negizindegi tuzdyqtar sııaqty jeńil nusqalarǵa aýystyryńyz.
• Qýyrylǵan tiskebasarlardyń ornyna kókónis tilikterin, pisirilgen kókónisterdi nemese jańǵaqtardy usynyńyz.
• Desertke qonaqtarǵa dástúrli tátti taǵamdardyń ornyna jańa pisken jemisterdi nemese jemis salattaryn usynyńyz. Biraq eger táttisiz qıyndaý bolsa, aq qanttyń ornyna bal, úıeńki sıropy nemese frýktoza sııaqty tabıǵı táttilendirgishterdi qoldanýǵa bolady.
• Jalpy, qýyrýdyń ornyna býmen pisirý usynylady. Bul kóbirek quramdaǵy qorektik zattardy saqtap, qosylatyn maıdyń mólsherin azaıtady.
• Taǵy bir mańyzdy keńes – taǵamdy kóp emes mólsherde tutyný, bul taǵamnyń dámin saqtaı otyryp, kalorııasyn azaıtý úshin kerek.

Sonymen, merekelik tamaqtanýdan lázzat alý men tutynýdyń mólsherligi arasyndaǵy tepe-teńdikti tabyńyz. Ónimderdi tańdaǵanda, olardy saqtaý merzimi men sharttaryna nazar aýdarýdy umytpańyz. Azyq-túlikti ruqsat etilmegen saýda oryndarynan satyp almaýǵa tyrysyńyz, qajet bolǵan jaǵdaıda taýarlar men ónimderdiń qaýipsizdik sertıfıkatyn talap etýge quqyǵyńyz bar.

Jańa jyldyq merekeler kezinde usynylatyn arnaıy sýsyndar bar ma?

Quramynda qant kóp bolatyn gazdalǵan sýsyndar men sıroptardyń ornyna kádimgi sýdy, jasyl shaıdy, lımon sýyn nemese tabıǵı, jańa syǵylǵan shyryndardy tańdańyz.

Mereke kezinde belsendilik pen dene symbattylyǵyn qalaı saqtaýǵa bolady?

Jańa jyldyq merekelerde belsendilik pen dene symbattylyǵyn saqtaý dámdi taǵamdardyń kóptigine baılanysty qıyndyq týdyrýy múmkin. Joǵaryda tamaqtaný boıynsha birqatar usynymdar berildi. Dene belsendiligin saqtaý úshin siz otbasyńyzben jáne dostaryńyzben taza aýada belsendi oıyndardy jáne basqa da is-sharalardy uıymdastyra alasyz. Mysaly, serýendeý, shańǵy tebý, konkı tebý jáne t.b. Taza aýada ýaqyt ótkizý múmkindigin paıdalanyńyz, tipti túski astan keıin qysqa serýendeý nemese tańerteń júgirý bolsa da. Fızıkalyq belsendilikti kúndelikti ómirge engizýge tyrysyńyz, tek belsendi jattyǵýlarmen ǵana emes, sonymen qatar, mysaly, lıft ornyna baspaldaqty paıdalaný, túski úzilis kezinde serýendeý jáne t. b.

Tamaqtan ýlaný kezinde ne isteý kerek jáne ony qalaı boldyrmaýǵa bolady?

Tamaqtan ýlanýda qusý, ish ótý, ishtiń aýyrýy, qyzba jáne jalpy álsizdik sııaqty ártúrli belgiler paıda bolady. Eger sizde tamaqtan ýlanýǵa kúdik bolsa, myna nusqaýlardy oryndańyz:

• Jeke gıgıenany saqtańyz (tamaq daıyndamas buryn jáne tamaqtanar aldynda qolyńyzdy muqııat jýyńyz).
• Shıki taǵamdardy daıyn taǵammen aralastyrýdan aýlaq bolyńyz.
• Eger siz belgili bir taǵamdy ýlanýǵa sebep boldy dep kúdiktenseńiz, ony tutynbańyz.
• Qusý men ish ótý saldarynan joǵalǵan suıyqtyqtyń ornyn toltyrý úshin kóp sý ishińiz.
• Deneńiz demalsyn. Fızıkalyq belsendilikti shektep, jylý men jaılylyqta bolýǵa tyrysyńyz.
• Ózin-ózi emdeýden aýlaq bolyńyz: dárigermen keńesýsiz antıbıotıkterdi nemese basqa dári-dármekterdi qabyldamańyz, sebebi durys emdelmeý jaǵdaıyńyzdy nasharlatýy múmkin.
• Dárigerdiń usynymysyz qusýǵa qarsy preparattardy qabyldaýdan aýlaq bolyńyz, óıtkeni qusý deneniń qorǵanys reaktsııasy bolýy múmkin.
• Eger belgiler jalǵasa berse jáne kúsheıe tússe nemese sizde degıdratatsııa belgileri bolsa (mysaly, aýyzdyń qurǵaýy, zárdiń qaraıýy, sharshaý), dárigerge qaıta habarlasyńyz.
• Eger dáriger tamaqtan ýlaný dıagnozyn qoısa, onyń barlyq usynymdaryn oryndańyz.

Tamaqtan ýlaný medıtsınalyq kómekti qajet etýi múmkin ekenin este ustaǵan jón, ásirese eger ol aýyr belgilerdi týdyrsa nemese uzaq ýaqytqa sozylsa. Qajet bolsa dárigerdiń kómegine júginýden tartynbańyz.

Qorytyndylaı kele, halyqty jańa jyldyq mereke kezinde tamaqtan ýlanýdyń aldyn alý jáne durys tamaqtaný boıynsha joǵaryda atalǵan usynymdardy saqtaýǵa shaqyrǵym keledi. Tamaqtaný rejımine ıkemdi kózqaras, dárýmenderge baı taǵamdardyń ártúrliligi jáne sanıtarııalyq qaǵıdalardy saqtaý merekelik dastarhan basynda qaýipsiz jáne jaǵymdy jaǵdaıdy qurýǵa kómektesedi.

Azyq-túlikti tańdaýǵa jaýapkershilikpen qaraý, tamaq daıyndaý qaǵıdalaryn saqtaý, sondaı-aq sanıtarııalyq jáne epıdemıologııalyq máselelerdi eskerý jaǵymsyz saldardyń paıda bolý qaýpin azaıtýǵa jáne merekeden qýanysh sezimin saqtaýǵa múmkindik beredi. Ustamdylyq, úılesimdik jáne densaýlyqqa qamqor bolý merekelik lázzat alýdyń ajyramas bóligi ekenin este ustaǵan jón.

Aldaǵy jyl barlyǵyna qýanysh, jaılylyq pen amandyq ákelsin! Densaýlyǵyńyzdy saqtańyz!