Aýǵanstanda «Qazaqstan» saýda úıi ashyldy - baspasózge sholý
***
«Aıqyn» respýblıkalyq gazetiniń habarlaýynsha, alash qaıratkeri Álıhan Bókeıhannyń týǵanyna 150 jyl tolýy men el táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna arnalǵan «Álıhan Bókeıhan jáne Táýelsizdik muraty» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada qabyldanǵan qararda otandyq, sheteldik ǵalymdar, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, halyq qalaýlylary men ǵylymı-zertteý ortalyqtarynyń ókilderi jáne Á.Bókeıhannyń urpaqtary bıyl ıÝNESKO deńgeıinde atalyp ótetin Á.Bókeıhannyń 150 jyldyǵy men qazirgi Qazaqstan táýelsizdiginiń irgeli tarıhı negizderin qalaǵan Alash ulttyq-aýmaqtyq avtonomııasynyń 100 jyldyǵyn jalpyhalyqtyq deńgeıde atap ótýdiń keshendi is-sharalaryn jasaý men ótkizý týraly óz usynystaryn ortaǵa salǵan.
Basqosýda Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń jaýapty hatshysy Qýatjan Ýálıev baıandama jasady. Ol adam ótkenin jaqsy bilmeı, bolashaqqa nyq qadam basa almaıtynyn atap kórsetip: «Álıhan Bókeıhannyń 150 jyldyǵyn atap ótý - jaýapty toı. Jaı toı emes, Alash toıy, tarıh toıy. Búgingi kúnge deıin Alash qaıratkeri Álıhan Bókeıhannyń esimin máńgi este qaldyrý úshin birqatar ıgi ister atqaryldy. Qaraǵandy oblysyndaǵy Aqtoǵaı aýdanynyń Aqtoǵaı aýylynda tulǵanyń eskertkishi ornatyldy, al 2009 - 2013-jyldary Á.Bókeıhannyń kóptomdyq shyǵarmalary basylyp shyqty. Astana, Almaty, Qyzylorda, Pavlodar, Semeı, Petropavl, Shymkent qalalarynda Á.Bókeıhannyń atymen kósheler atalǵan. Tarıhı tulǵanyń esimi Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Shymkent, Kentaý qalalaryndaǵy, Saıram aýdanyndaǵy, Qaraǵandy oblysynyń Aqtoǵaı aýdanyndaǵy orta bilim oqý oryndaryna berilgen. Jyl basynan beri mereıtoıǵa arnalǵan respýblıka boıynsha halyqaralyq, respýblıkalyq jáne oblystyq deńgeıdegi ǵylymı-tájirıbelik konferentsııalar, mádenı-sporttyq sharalar bastalyp ketti. ıÝNESKO aıasynda toılanatyn Á.Bókeıhannyń 150 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalar josparyn Qazaqstan Respýblıkasy ıÝNESKO jáne ISESKO isteri jónindegi Ulttyq komıssııasy hatshylyǵy bekitip, júzege asyrylýda. Elimizdiń barlyq mádenı, sport, bilim berý, óndiris salalaryndaǵy uıymdarda 150-den astam is-sharalar, onyń ishinde kezdesýler, taqyryptyq keshter, kórmeler, mádenı-kópshilik jáne sporttyq sharalar, ǵylymı-tájirıbelik konferentsııalar uıymdastyrylýda» dedi.
Jaýapty hatshynyń sózinshe, Astana qalasynyń sol jaǵalaýyndaǵy úlken dańǵylǵa jáne elordadaǵy mektepterdiń birine Á.Bókeıhannyń esimin berý máselesi qaralý ústinde. Úkimet tarapynan Á.Bókeıhan atyndaǵy memorıaldyq keshen ornatý jáne Qaraǵandy qalasyndaǵy ortalyq dańǵyldyń birine tarıhı tulǵanyń esimin berý týraly Mádenıet jáne sport, Investıtsııalar jáne damý mınıstrlikterine, Qaraǵandy oblysy ákimdigine tıisti sharalar qabyldaý jóninde tapsyrma berilgen.
«Á.Bókeıhannyń bıýstin Sankt-Peterbordaǵy Tavrııa saraıynda ornatý máselesi qolǵa alynyp jatyr. Bıylǵy jyldyń 4-toqsanynda bıýsttiń tusaýkeserin ótkizý josparlanǵan» dep qorytty sózin Q.Ýálıev.
Aıta keteıik, konferentsııa aıasynda atqarylatyn mádenı-tanymdyq is-sharalar sheńberinde Kenesary han sarbazdarynyń jáne memleket qaıratkeri Smaǵul Sádýaqasulynyń rýhyna quran baǵyshtalady jáne Ulttyq muraǵatta Á.Bókeıhanǵa qatysty birneshe taqyryptyq kórme uıymdastyrylady.
. Bul týraly «Aıqynnyń» búgingi sanyndaǵy «Álıhan toıyna daıyndyq qyzý» atty maqaladan oqı alasyzdar.
«Aıqyn» basylymy búgin sondaı-aq ǵasyr jasaǵan qarııa - surapyl soǵysty bastan keshirgen ardager Vasılıı Shmarıkov týraly jazady. «15 sáýir kúni Uly Otan soǵysynyń ardageri Vasılıı Shmarıkov 100 jasqa keldi. Vasılıı Shmarıkov 1916 jyldyń 15 sáýirinde qazirgi Qyrǵyzstan jerinde dúnıe esigin ashqan eken. Er jete otbasylyq jaǵdaıyna baılanysty bizdiń oblysqa qonys aýdarǵan. Ol dúnıeni dúr silkindirgen Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalǵan 1941 jyly bronda bolyp, 1942 jyly ІІ Ýkraın maıdanyna taban tiregen. Soǵys jyldary ol Máskeý qalasynan Pragaǵa deıin barǵan. Sonymen qatar Moldova, Polsha, Chehoslovakııa, Germanııa jerlerinde fashısterge qarsy soǵysqan. Al kópten kútken jeńisti Chehoslovakııa jerinde qarsy alypty. Soǵystan keıingi jyldary zeınetkerlik jasyna deıin saýda-sattyqpen aınalysqan. Qazirgi tańda qudaı qosqan qosaǵy 83 jastaǵy Vera Plotnıkova jarymen beınetiniń zeınetin kórip jatqan baqytty qarııa»,-dep jazady basylym. Bul týraly tolyǵyraq gazettegi «Ǵasyr jasaǵan ardager» atty maqaladan oqı alasyzdar.
***
Al, «Egemen Qazaqstan»gazetiniń habarlaýynsha, Aýǵanstanda«Qazaqstan» ataýymen saýda ortalyǵy ashylǵan. «Bıyl 30 naýryzda Kabýl qalasynda qazaqstandyq eksport taýarlaryn Aýǵanstan naryǵyna jetkizý maqsatynda «Qazaqstan» saýda úıi ashylyp, arnaıy forým ótti», - dep jazady basylym. Aıta keteıik, Syrtqy ister mınıstrliginde Qazaqstan Respýblıkasynyń Aýǵanstan Islam Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Ómirtaı Bitimovtiń qatysýymen basqosý bolyp ótti. Onda eki eldiń qarym-qatynasyndaǵy qazirgi ahýal, ártúrli sala boıynsha yntymaqtastyqty damytý perspektıvalary, saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq seriktestik aıasyn keńeıtý máseleleri sóz boldy. Іs-shara atalǵan vedomstvonyń bastamasymen qolǵa alynǵan «Jańa múmkindikter» baǵdarlamasy sheńberinde uıymdastyrylǵanyn atap ótken jón. Jıynda Ó.Bitimov Aýǵanstannyń tıimdi geografııalyq jaǵdaıǵa, logıstıkalyq múmkindikterge, tutynýshy naryǵyna jáne mol tabıǵı resýrstarǵa ıe ekenin aıtyp, osy artyqshylyqtar kóptegen elderdiń, sonyń ishinde qazaqstandyq kásipkerlerdiń de qyzyǵýshylyǵyn týdyrǵanyn jetkizdi. Bul týraly tolyǵyraq basylymnyń búgingi sanynda jaryq kórgen «Aýǵanstanda «Qazaqstan» saýda úıi ashyldy» degen maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Ekspress K» basylymy Semeı qalasyndaǵy elektr qýatynyń tarıfterine qatysty aqparat berip otyr. Basylymnyń habarlaýynsha, Semeı qalasynda 1 mamyrdan bastap elektr qýatynyń baǵasy ósýi múmkin.
«1 mamyrdan bastap Semeıde tarıf óse me, joq pa degen másele talqylanady. Bul máselege qatysty qalada eki ret úlken jınalys ótti jáne turǵyndar «Shyǵysenergotreıd» JShS-nyń basshylyǵymen bir baılamǵa kele almaı otyr» dep jazady basylym. Bul týraly gazettegi «Svet v kontse aprelıa» atty maqaladan oqyńyzdar.
