Atyraýlyqtar qýǵynǵa ushyraǵan qaıratker Qunyskereı Qojahmetulyn eske aldy
Oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıimen birlesip, Qunyskereı Qojahmetulynyń ómirinen syr shertetin qundy derekterden kórme uıymdastyryldy. Kórmege batyrdyń ómiri týraly qundy derekter men onyń qarýy - qos aýyz myltyǵy da qoıyldy.
Qunyskereı Qojahmetuly 1895 jyly qazirgi Atyraý oblysy Qyzylqoǵa aýdanyndaǵy Taısoıǵan qumyndaǵy Nóser qystaýynda dúnıege kelgen. Ol Kishi júzdiń iri rýlarynyń biri, on eki ataly Baıulynyń quramyna kiretin Ysyq rýynan taraıdy. Qunyskereı jergilikti Kermeqas jáne Qarakól orys-qazaq mektepterinen bastaýysh bilim alady. Ol mektepter Qyzylqoǵada 1880 jyly aǵartýshy Ybyraı Altynsarınniń yqpalymen ashylǵan eken. Derekterge súıensek, Qunyskereıdiń bilimdi adam bolǵany, bolys hatshysy, keıin Sovet ókimeti ornaǵan soń aýyldyq keńestegi hatshylyq qyzmetteri týraly aıtylady.
Aıtýly sharaǵa tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Aqqalı Ahmet, tarıhshy-ólketanýshy Ótepbergen Álimgereev, batyrdyń nemeresi Baǵıla Sálimgereı, Atyraý oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń dırektory Rashıda Harıpova, mýzeı qyzmetkeri Aıgúl Tileshqyzy, sondaı-aq, H.Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý memlekettik ýnıversıtetiniń stýdentteri men magıstranttary jáne BAQ ókilderi qatysty.
Keleli keńestiń moderatory, «Qazaqstan» respýblıkalyq teleradıokorporatsııasy» AQ Atyraý oblystyq fılıalynyń dırektory Qanat Áýesbaı:
- Qunyskereı syndy tulǵalar tarıhtyń tasasynda qalmaýy kerek. Eldiń erteńi men bolashaq urpaqtyń tarıhtan taǵylymdy tárbıe alýy úshin, el qorǵaǵan batyrlarymyzdyń da, alty Alash aýzyna qaraǵan aqyndarymyzdyń da esimi ulyqtalyp, jańǵyryp otyrýy kerek,-dep, sharanyń shymyldyǵyn ashty.
Jıyn barysynda tarıhshy-ólketanýshy, Qunyskereı Qojahmetuly haqynda kólemdi dúnıe jazǵan Ótepbergen Álimgereev sóz aldy. «Erlik pen órlikke órilgen ómir» taqyrybynda baıandama jasaǵan jazýshy:
- Sovettik bılik kóptegen jyldar boıy Qunyskereı beınesin qandaı da bir moraldyq qaǵıdalar men ıdeıalardan jurdaı kontrrevolıýtsııashyl, barymtashy, qaraqshy retinde tanystyryp keldi. Alaıda, búgingi kúni derekti oqıǵalar men onyń zamandastarynyń áńgimelerin tereń zerttegennen keıin aldymyzdan totalıtarızm júıesine qarsy shyqqan adamnyń qaıǵyly taǵdyry kózge elesteıdi-dep sózin sabaqtady.
Qunyskereı Qojahmetov tarıhı týyndylardyń arqaýyna da aınaldy. Ol týraly jazylǵan M.Májıtovtiń «Qunyskereı», «Qumdaǵy iz» romandary, Q.Qaramanulynyń «Jalǵyz salt atty» povesi, Q.Hasanovtyń «Qos batyrdyń hıkaıasy» jınaǵy, Ó.Álimgereevtiń «Qunyskereı» atty týyndysy - tarıh úshin mol olja.
Batyrdyń ómirnamasyna kóz jiberip, ǵumyrdarııasynyń tereńine boılap júrgen tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Aqqalı Ahmet «Qunyskereı Qojahmetuly arhıv derekterinde» atty baıandama jasady.
Qunyskereı týraly qundy derekter, negizinen, Batys Qazaqstan oblysynyń memlekettik muraǵatynda saqtaýly. Onyń esimi sol kezdegi Gýrev ýeziniń aýmaǵynda Keńes úkimetine qarýly qaqtyǵystar jasaǵan azamattardyń tiziminde bar. Sol derekterdiń ishindegi eń qyzyqtysy – Qunyskereıdi «Alashorda ofıtseri» dep jazady. Qunyskereıdiń ózi saýatty ári aıtýly tulǵalardyń biri boldy. Onyń esimi, jalpy, muraǵattardaǵy qujattarda saqtalǵan. Osylaı dep áńgimesin órbitken Aqqalı Ahmet, batyr týraly zerttelmeı jatqan dúnıelerdiń kóp ekenin jetkizdi.
Arnaıy kórme uıymdastyrǵan mýzeı qyzmetkerleri de Batyrǵa qatysty derektiń az ekenin aıtady. Dese de, kelýshilerge kórseterlik qujattar da joq emes. «Qunyskereı Qojahmetulynyń mýzeıdegi nasıhattalýy» atty baıandama jasaǵan Atyraý oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń bas qor saqtaýshysy Aıgúl Tileshqyzy:
- Qazir mýzeıde Qunyskereı Qojahmetulyna qatysty derekter kóp emes. Biraq, eń qýanarlyǵy – batyrdyń ózi qoldanǵan qarýy 2004 jyly mýzeıge tapsyrylǵan. Qazaqstan Halyq aǵartý isiniń úzdigi Jıenǵalı Qumarov qosaýyz myltyqty ózi ákelip, mýzeı qyzmetkerlerine tabys etken. Eger de qandaı da bir qujat nemese qundy dúnıe qolǵa tıse, árıne, halyqtyń nazarynan tys qalmaıdy,- dep sózin sabaqtady mýzeı qyzmetkeri.
Qosaýyzdyń qasıeti - baǵyshtaǵan ań men qusyn múlt jibermepti.
Keleli keńeske qatysqan qurmetti qonaqtyń biri – batyrdyń urpaǵy Baǵıla Sálimgereı. Arnaıy kelgen Qunyskereı Qojahmetulynyń nemeresi sóz alyp, batyrdan órbigen urpaq týraly aıtty.
«Atam reperessııaǵa ushyraǵanda elde eki bala qalady: Aıtjan, Aıtmuqan degen. Іnisi Sálimgereı sábı súıe almaǵannan keıin Qunyskereı atamyz Aıtmuqan esimdi balasyn beredi. Sodan bizdiń tegimiz Sálimgereı bop ketken», - deıdi ol.
Osylaı ótkenge oı jibergen batyrdyń urpaǵy, ata erliginiń búgingi jastar úshin ónege ekenin jetkizdi.
Tarıhqa úńilsek, Qunyskereı Qojahmetuly qýǵynǵa ushyrap, Túrkimenstan jerine ketýge májbúr bolady. Sol jaqtan otaý tikken batyrdan Aıman jáne Sholpan esimdi eki qyz qalady. 1965 jyly Túrkimen jerinde baqıǵa attanǵan Qunyskereı Qojahmetulynyń súıegi sol jaqta jerlengen.
Jıynǵa qatysqan magıstranttar men stýdentter de Qunyskereı týraly qundy derekterge qanyqty. Bul basqosý – Qunyskereı Qojahmetulynyń 125 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalardyń basy bolmaq. Budan keıin de joǵary deńgeıde atap ótý josparlanǵan. Eldiń eńsesin tikteý jolyndaǵy erligi máshhúr erlerdi el umytpaýy kerek.
