Atyraýda jazýshy Rahymjan Otarbaev atyndaǵy syılyqtyń jeńimpazdary anyqtaldy

ATYRAÝ. QazAqparat – Atyraýda belgili jazýshy Rahymjan Otarbaev atyndaǵy ádebı syılyqtardyń jeńimpazdary anyqtaldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Búgin – kórkem sózben kestelengen shyǵarmalary birneshe tilge aýdarylǵan jazýshy, dramatýrg, Mahambet syılyǵynyń laýreaty. Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Rahymjan Otarbaevtyń týǵan kúni. Osyǵan oraı Atyraýda Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý: bolashaqqa baǵdar» maqalasy aıasynda «Rahymjan Otarbaevtyń rýhanııat qory» dramatýrgııa men proza salasynda synshy, ádebıetshiler arasynda ótkizgen baıqaý qorytyndysyn jarııalady. «Rahymjan Otarbaev shyǵarmashylyǵy. Ádebı syn» baıqaýyna belgili ádebıet synshysy Amangeldi Keńshilikuly bastaǵan qazylar alqasy Rahymjan Otarbaevtyń shyǵarmashylyǵyn taldaǵan 30-dan astam jumysty saralady.

«Qazaq eli de, qazaq halqy da qarymdy qalamger Rahymjan Otarbaevtyń shyǵarmashylyq

murasyn umytpaıdy. Týǵan jerinde kórkemsóz sheberi atyndaǵy halyqaralyq teatr festıvali sekildi rýhanııat salasyndaǵy sharalar qolǵa alynyp otyr. Bul oraıda jazýshynyń jary, shyǵarmashylyq muralarynyń shyraqshysy Sáýle Otarbaevanyń eńbegin erekshe atap ótý kerek. Búgingi ádebı syn baıqaýy da rahymjantanýdyń jańa bir paraǵyn ashady» -dedi jeńimpazdardy marapattaý sharasynda oblys ákiminiń orynbasary Baqytgúl Hamenova.

Qazylar alqasynyń sheshimimen proza janryndaǵy birinshi syılyq Almaz Myrzahmetke (1

000 000 teńge), ekinshi júlde Serjan Sársenbaıǵa (500 000 teńge), úshinshi oryn Balnur

Qyzyrbekqyzyna, Marat Ázimhan men Dosbol Islamǵa (300 000 teńge) berildi. Sondaı-aq,

Aızat Qadyrálıeva dramatýrgııa janrynda jeńimpaz atandy. Al Rahymjan Otarbaev atyndaǵy arnaıy syılyqqa Aınur Tóleý (500 000 teńge) ıe boldy.

Budan bólek, yntalandyrý syılyǵyn A.Raqysh, A.Úseıinova, A.Naımanbaı, M.Tólegenov,

A.Aqbolatov, R.Sultanǵalıev, J.Ýtesheva ıelendi.

Al jazýshy, dramatýrg Rahymjan Otarbaev atyndaǵy stıpendııa jas qalamgerler

Baqytgúl Sármekova, Aıjan Tabarakqyzy, Samǵar Turarbekke tabys etildi.

Shara kezinde qazaq prozasyna ózindik úlesin qosqan qalamger Rahymjan Otarbaevtyń eki

kitabynyń tanystyrylymy ótti. Shyǵarmanyń ekeýi de «Bas» dep atalady. Onyń biri Berlındegi, ekinshisi Bakýdegi baspadan jaryq kórgen.