Atyraýda suıytylǵan gaz saqtaý parkine 5 mln teńgege jýyq aıyppul salyndy
Departamenttiń aqparatyna súıensek, QR Tabıǵı monopolııa týraly zańynyń 26-babynyń 2-tarmaǵynyń 15) tarmaqshasyna sáıkes, tabıǵı monopolııa sýbektisi bekitilgen tarıftik smetany oryndaýǵa mindetti.
Alaıda, «Suıytylǵan munaı gazyn saqtaý parki» JShS tarapynan bul talap saqtalmaǵan.
«Atalǵan seriktestiktiń rettelip kórsetiletin qyzmeti boıynsha 2021 jylǵa bekitilgen tarıftik smetanyń oryndalýy týraly esebin taldaý kezinde básekeles kirme joly bolmaǵan jaǵdaıda jyljymaly quram ótýi úshin kirme joldy berý jónindegi rettelip kórsetiletin qyzmetterge bekitilgen tarıftik smetada kózdelgen amortızatsııalyq aýdarym qarajatyn maqsatsyz paıdalanǵany anyqtaldy. Tutynýshylarǵa qaıtarý somasy (Ulttyq banktiń qaıta qarjylandyrý mólsherlemesin eskere otyryp) 412,058 myń teńgeni qurady. Bul qarjy tutynýshylarǵa qaıtaryldy», -dep málim etti atalǵan departamentten.
Osy derekke baılanysty «Suıytylǵan munaı gazyn saqtaý parki» JShS QR Ákimshilik quqyq buzý kodeksiniń 164-babynyń 4-bóligimen ákimshilik jaýapqa tartylyp, 4 mln 900 myń 800 teńge kóleminde aıyppul salynǵan.
Seriktestik aıyppuldy qysqartylǵan óndiriste kórsetilgen somanyń elý paıyzy mólsherinde jeti táýlik ishinde tólegen.
Eske sala ketelik, budan buryn Atyraýda gaz quıatyn kompanııa baǵany sebepsiz qymbattatyp, 2 mlrd teńge tabys tapqany habarlanǵan edi.
Foto: images.bfmtv.com
