Atyraýda 14 myńnan astam bala sporttyń 26 túrimen shuǵyldanady
Bul týraly oblys ákimi Mahambet Dosmuhambetov málim etti.
«Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty halyqqa Joldaýynda «Buqaralyq sportqa, dene tárbıesine jáne balalar sportyna basymdyq berý kerek. Ár oblysta, iri aýdan ortalyqtarynda sport úıirmelerin ashý qajet» degen edi. Osyǵan oraı oblysta sportty, sonyń ishinde, balalar sportyn jaqsartýǵa erekshe basymdyq berilip otyr. Atyraý oblysynyń 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan keshendi damý jospary arqyly daryndy balalarǵa arnalǵan 500 orynǵa eseptelgen sporttyq mektep-ınternat-kolledjin ashý josparlanyp otyr. «Nursaıa» shaǵyn aýdanynan salynatyn jańa keshenge 4,6 gektar jer telimi bólindi. 2022 jyly qurylysy bastalatyn bul nysan 2024 jyly paıdalanýǵa berilmek. Munda aýdandardan keletin balalar úshin 200 jatyn oryn bolady» -deıdi Mahambet Dosmuhambetov.
Ákimniń málim etýinshe, qazir oblysta 17 sport mektebi, 7 dene shynyqtyrý daıarlyq klýby jumys isteıdi. Sondaı-aq, kásibı klýbtar janynan ashylǵan 3 akademııa jáne 2 balalar ortalyǵy bar. Munda sporttyń 26 túrine basymdyq berilgen. Sporttyq sektsııalardyń barlyǵy tegin qyzmet kórsetedi. Bul nysandarda 14 myńnan astam bala sportpen shuǵyldanady.
«Bolashaqta qosymsha sektsııalar ashýymyz qajet. Jan basyna shaqqanda normatıvtik qarjylandyrýdy memlekettik tapsyrys arqyly júzege asyrý maqsatynda balalar men jasóspirimderge arnalǵan sporttyq sektsııalarǵa 2000-ǵa jýyq balany tartý kózdelip otyr. Mundaı múmkindigi mol sport keshenderin barsha turǵynǵa qoljetimdi etip laıyqtaǵan jón», -dep sanaıdy oblys ákimi.
Bıylǵy jyl basynan beri Atyraý oblysynyń sport salasynda aýqymdy jumys atqarylǵan. Buqaralyq sportty damytý maqsatynda 1 139 nysan jumys isteıdi. Naýryzda Inder aýdanynyń Órlik aýylynda jańa sporttyq keshen paıdalanýǵa berildi. Endi jyl sońyna deıin Isataı aýdanynyń Janbaı, Mahambet aýdanynyń Mahambet, Maqat aýdanynyń Maqat, Inder aýdanynyń Jarsýat, Qyzylqoǵa aýdanynyń Mııaly, Saǵyz aýyldarynan sport keshenderi paıdalanýǵa beriledi. Qazir Qulsary qalasyndaǵy ortalyq stadıonǵa jańǵyrtý jumysy júrgizilýde.
Atyraý qalasyndaǵy ortalyq júzý basseınine kúrdeli jóndeý júrgizilgen. Senimgerlikpen basqarýǵa berilgen basseın dırektory Jalǵas Ótebálıevtiń deregine súıensek, buryn basseınge 400 bala kelgen. Qazir 600-den astam bala sporttyń 4 túri boıynsha tegin jattyǵýǵa qatysady. Jyl sońyna deıin munda kelýshilerdiń sany 1 myńǵa jýyqtaıdy.
«Memleket basshysy buqaralyq jáne balalar sportynyń damýyna basa nazar aýdaryp otyr. Ony júzege asyrý úshin oblystaǵy buqaralyq sportpen shuǵyldanýshylar sanyn 2025 jyly 45 paıyzǵa jetkizý tapsyryldy. Jyl basynan beri turǵyndardy salamatty ómir saltyna tartý, buqaralyq sportty damytý maqsatynda 82 500-den astam adamdy qamtyǵan 550 sporttyq shara uıymdastyryldy. Sportpen turaqty shuǵyldanýshylar sany jalpy oblys turǵyndarynyń 34,2 paıyzyn quraıdy. Bul – 226 589 adam. Endi munymen shektelip qalmaı, barlyq sporttyq nysandarda turǵyndarǵa budan da qolaıly jaǵdaı týǵyzý qajet. Buqaralyq sportty halyqqa barynsha qoljetimdi bolýy kerek», -deıdi Mahambet Dosmuhambetov.
Basseın dırektory Jalǵas Ótebalıevtyń pikirinshe, jýyrda munda keletin balalardyń sanyn sporttyq sektsııalardy jan basyna qarjylandyrý boıynsha arttyrý kózdelgen. Osylaısha, 370 bala sý aıdynyna tegin túsý múmkindigine ıe bolady. Balalarǵa sapaly dáris berý maqsatynda basqa qalalardan bilikti jattyqtyrýshylar shaqyrtylǵan.
«Keshende júzý, sý doby, trıatlon, sýǵa sekirý sekildi sport túrlerine nazar aýdarylyp otyr. Júzý sporty boıynsha jasóspirimder komandasy maýsym aıynda Shymkent qalasynda ótken Qazaqstan chempıonatynda 11 altyn, 3 kúmis medalmen jalpy komandalyq esepte birinshi oryndy ıelendi. Trıatlonshy Nartaı Qazıev Aqmola oblysynda ótken Azııa chempıonatynda 1 kúmis, 1 qola júldege ıe boldy. Al, sý dobynan oblys quramasy respýblıka chempıonatynyń birneshe dúrkin jeńimpazy men júldegeri atandy» -dep bassseınge kelýshilerdiń jetistigimen bólisti Jalǵas Ótebalıev.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraý oblysynda 300 oryndyq sport kesheni ashylǵanyn jazǵan edik.
