Atyraý oblysynda jyl basynan beri 400-den astam ınternet-alaıaqtyq deregi tirkeldi
Oblystyq Polıtsııa departamentiniń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, byltyrǵy 5 aıda 300-ge jýyq ınternet-alaıaqtyq deregi anyqtalǵan. Al, bıylǵy jyl basynan beri osyndaı 400-ten astam derek tirkelgen.
«Senimge kirýdi ádetke aınaldyrǵan úsh alaıaq, 23 maýsymda jeke bank kartochkalarynan aqsha jymqyrǵan. Máselen, belgisiz bireý 37 jastaǵy turǵynǵa qurylys quraldaryn ákelip beremin dep, abonenttik nómirine «Kaspi Gold» kartochkasy arqyly 805 myń teńge aýdartqan. Biraq, aqshasyn keri qaıtarmaı qoıǵan. Jábirlenýshi polıtseılerge dereý shaǵymdanyp, nátıjesinde 1984 jyly týǵan áıel ustaldy. Oǵan qatysty QR Qylmystyq Kodeksiniń 190-babynyń 1-bóligimen sotqa deıingi tergep-tekserý amaldary júrgizilýde» -dep málim etti departamenttiń baspasóz qyzmetinen.
Osyndaı alaıaqqa 45 jastaǵy áıel de aldanǵan. Oǵan garaj qaqpasyn qondyryp beremin degen alaıaqtyń biri abonenttik nómirine 105 myń teńge aqsha aýdarýdy suraǵan. Garaj ıesi suraǵan aqshany aýdarǵannan keıin aldanǵanyn bilip, polıtsııaǵa aryzdanǵan. Kúdikti 26 jastaǵy turǵyn ustalyp, oǵan qatysty QR Qylmystyq Kodeksiniń 190-babynyń 3-bóligimen sotqa deıingi tergep-tekserý bastaldy.
«Osyǵan uqsas oqıǵa Qulsary qalasynda tirkeldi. Munda 49 jastaǵy áıel óziniń balalaryn jumysqa ornalastyrý úshin 1976 jyly týǵan er adamǵa 400 myń teńgeni aýdaryp jibergen. Qazir kúdiktige qatysty QR Qylmystyq Kodeksiniń 190-babynyń 3-bóligimen sotqa deıingi tergep-tekserý júrip jatyr» -dep habarlady baspasóz qyzmeti.
Eske sala ketelik, budan buryn Atyraýda 20 jastaǵy alaıaq úsh jyl boıy májbúrli eńbekke tartylatynyn https://kaz.inform.kz/news/atyrauda-20-zhastagy-alayak-ush-zhyl-boyy-mazhburli-enbekke-tartylady_a3801410 habarlaǵan edik.
