Atyraý mýzeıinde Abaı ustaǵan úsh ishekti dombyranyń kóshirmesi tur
Atyraý oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi Abaıdyń týǵan kúnine oraı is-sharada kóne jádigerler toptamasyn usyndy. Onyń ishinde XIX-XX ǵasyrlarda qoldanylǵan aǵash jáne teri ydystar, at ábzelderiniń jıyntyǵy bar.
Jurtshylyqty qazaqtyń uly aqyny Abaı Qunanbaıulynyń tutynǵan buıymdary erekshe qyzyqtyrady. Qazir mýzeıde aqynnyń úsh ishekti dombyrasy men toǵyzqumalaq taqtasynyń kóshirmeleri tur. Toǵyzqumalaq taqtasyn salatyn dorbasy bar. Dorba bylǵarydan tigilgen.
Úsh ishekti dombyranyń Shanaǵy sopaqsha, shyrsha aǵashynan jasalǵan bet qaqpaǵynda úsh tesigi bar. Onyń shanaǵy balqaraǵaıdan oıylyp jasalǵan. Jalpaq moıynynyń ólshemi – 75h12 sm, úsh qulaǵy bar.
Al toǵyzqumalaq taqtasy úsh bólek taqtaıdy bir-birine jalǵaý arqyly jasalǵan. Eki jaǵyndaǵy taqtaıdyń árqaısysynda 9 otaý bar. Al ortasyndaǵy taqtaıda sopaqsha pishinde ırektelgen gúl tárizdi eki qazan oıylǵan. Taqtaıdyń beti qońyr, eki qazannyń biri kók, ekinshisi qyzǵylt qońyr túspen boıalǵan. Otaýlarǵa aq, kók, qońyr sekildi birneshe tústi boıaý jaǵylǵan.
«Aqynnyń murasyn urpaqtan-urpaqqa nasıhattaý maqsatynda 2020 jyly «Jıdebaı-Bórili» memlekettik qoryq mýzeıimen kelisim jasalǵan edi. Sol jyly aqynnyń jeke tutynǵan úsh ishekti dombyrasy men toǵyzqumalaq taqtasynyń kóshirmesi jasalyp, ǵylymı qorǵa qabyldanǵan. Úsh ishekti dombyranyń qońyr úni qulaqqa jaǵymdy estiledi. Bul dombyrany kezinde Abaıdyń ózi jáne uly Aqylbaı jıi tartqan. Al ulttyq oıyn toǵyzqumalaqty shákirtterimen birge, eki-úsh kúnge deıin oınaıtyn bolǵan. Oıyndy jaqsy kórgeni sonsha, qarsylasyn jeńbeı tynbaıdy eken», - dep habarlady mýzeı qyzmetkerleri.
Eske sala ketelik, buǵan deıin atyraýlyqtar Abaı kúninde tarıhı tulǵalar sherýine kýá bolǵanyn habarlaǵan edik.
