Aty ańyzǵa aınalǵan ánder: Muqaǵalı, Qasym jyrlarynyń syry
Ánshilik, ártistik ónerge beıim, mýzykalyq aspaptarda erkin oınaıtyn aq kóńil "erke Qasym" 1941 jyly maıdanǵa attanyp ketkenge deıin de aqyndyq jolyna birjolata bet burǵan edi.
Qasym poezııasyndaǵy patrıottyq, otanshyldyq sezim soǵys jyldarynda erekshe kúsheıdi. Soǵystyń qatal da aşy shyndyǵy aqyndy da, onyń jyrlaryn da tyń óris, jańa bıikke kóterdi. «Qyp-qyzyl órttiń ishinde júrgen» jalyndy aqyn Qasym óte jigerli qazaq soldatynyń kúndeligin qaldyrdy. Solardyń biri ári biregeıi, ýaqytynda halyq arasynda keń taralǵan, kúni búginge deıin el aýzynan túspeı aıtylyp, tyńdalyp kele jatqan «Darıǵa sol qyz» áni.
"Darıǵa, sol qyzda" maıdan arpalysy, tarıhı shyndyq, jeke adamnyń basyndaǵy tragedııa jáne sonyń bárinen aman alyp shyqqan ómirge degen qushtarlyq optımıstik rýhta órnektelgen. Keıipkerdiń jan dúnıesindegi bulqynystar belgili tarıhı kezeńdegi jeke adam men qoǵam ómirindegi áleýmettik dramatızmdi beıneleıtin obrazdylyqqa aınalǵan. Kórkemdik-fılosofııalyq jınaqtaýshylyq mánge ıe jyr joldary aqynnyń taǵy bir bıikke kóterilgenin tanytty. "Kórsetpeı júzin, estirtpeı sózin, qaharyn tógip tur doly soǵys", "sapyrdy daýyl, tebirendi teńiz, týlady tolqyn, shaıqaldy shyń-quz" degen joldardan zamana tragedııasyn, "armanym bar ma ólsem bir kórip, qaıda eken, qaıda, darıǵa, sol qyz?" degennen lırıkalyq qaharmannyń ómirge degen qushtarlyǵyn, mahabbat qudiretin, "dedim de turdym, júgire berdim, qolymda naıza, shaǵylyp aıǵa" degennen eli úshin ózin arnaǵan batyr júrekti, qaısar rýhty ult ulanyn baıqaýǵa bolady.
Sol sııaqty aqyn Muqaǵalı Maqataevtiń sózine jazylǵan, Ábıirbek Tinálıevtiń ataqty «Farıza» ánin eń tanymal, aty ańyzǵa aınalǵan ánderdiń biri dep aıtýǵa ábden bolady. Ánniń qalaı týǵany týraly san túrli áńgimeler aıtylyp keledi. Aıtylyp jatyr, aıtyla bermek. Bul óleńniń halyqqa keńinen tanymal bolýy Muqaǵalıdyń qazaqtyń aqyn qyzy Farızaǵa arnalýynda ǵana emes edi. «Farıza» óleńine kompozıtor Ábıirbek Tinálıev án jazýymen baılanysty. Bálkim «Farıza» án bolyp shyrqalmaǵanda Muqaǵalı Maqataevtyń arnaý óleńderiniń biri bolyp qana qalar ma edi?!.
Ánniń shynaıy tarıhyna úńilsek, «Farıza» áni 1987 jyly týǵan. M. Maqataevtyń ómiriniń sońǵy kezeńine arnalǵan pesa jazýǵa Jambyl oblystyq teatrynan Orazhan Bodyqovqa tapsyrys berilgen. Sol kezde Orazhan Bodyqov «Jan azaby» degen pesa jazady. Pesa sahnalanyp, 1987 jyly 1-15 maýsym aralyǵynda olar osy qoıylymmen Narynqol aýdanyna barady. Sol qoıylymnyń kompozıtory ári keıipkeri bolǵan avtordyń qulaǵyna Qýandyq Qasymovtyń 16 kún boıy «Farızany» 32 ret oqyǵanynan óleń ábden sińip qalady. Án 16 maýsymda dúnıege kelgen. Sol kúni «Jan azabynyń» rejısseri Qýandyq Qasymovtyń týǵan kúni eken. Kompozıtor Ábıirbek Tinálıev oǵan telefon arqyly ándi týǵan kúnine jasaǵan syılyǵy etkenin aıtqan. «Syılyǵyn» oryndap ta beredi.
Ánniń úlken sahnadaǵy tusaýy eń alǵash ret Respýblıka saraıynda ótken Halyqaralyq aqyndar aıtysynda kesilgen. Ándi estigen halyq bul týyndyny asa zor qoshametpen qabyldaıdy. Sóıtip, «Farıza, Farıza jan, Farıza qyz!» dep bastalatyn áıgili án kóp uzamaı jalpaq jurtqa jaıyla bastaıdy. Ataqty aqynnyń sózine jazylǵan ánniń elge taralýymen qatar, onyń ańyzy da qosa taraǵan.
Joǵardaǵy eki án sııaqty daqpyrty mol kelesi bir án - «Qara baýyr qasqaldaq». Bul ánniń sózin jazǵan Esenǵalı Raýshanov ekenin kózqaraqty jurt jaqsy biledi. Bala kúninde-aq «Planeta bop Esenın aınalyp júr, Esenǵalı aýylda qoı baǵyp júr...» dep óleńder jaza bastaǵan armanshyl aqynnyń shyǵarmashylyǵy ózindik daralyǵymen oqyrman kóńilinen shyǵyp jatady. Ádebıette bolsyn, ǵylymı zertteý retinde bolsyn, qustar jaıynda qazaqta Esenǵalıdaı kóp jazǵan eshkim joq. Esenǵalı Raýshanovtyń «Qustar - bizdiń dosymyz» kitabynda atalǵan taqyrypta óte mol maǵlumattar bergen. Qysqasy aqyn qustarǵa degen mahabbatyn, qustardyń adam balasyna degen jaqyndyǵyn aıtqan. Raýshanov aqyn retinde qustardy poezııada da kóp taqyryp etken. Onyń el biletin naqty bir mysaly retinde joǵaryda aıtqan «Qara baýyr qasqaldaqty» aıtýǵa bolady. E. Raýshanovtyń sózine jazylǵan Lesbek Amanovtyń bul áni týraly áńgimeler qazirge deıin ár túrli aıtylyp keledi. Alaıda bul óleńdi naqty qandaı maqsatta jazylǵanyna sońǵy núkte áli qoıylǵan joq.
«...Uıa qalsa ıesiz - aıdyn úshin sol qaıǵy,
Qańǵyp kelgen shúregeı kólge pana bolmaıdy...»
Án retinde ózindik erekshe tarıhy bar «Altaıdyń arjaǵynan kelgen arýdy» ataýǵa bolady. Belgili aqyn-sazger Tynyshbaı Raqym ánniń sózin de, áýenin de ózi jazǵan. Án el arasynda úlken tanymaldylyqqa ıe bolǵan soń, bul ánniń týý tarıhyna oraı ár túrli alyp-qashpa áńgimeler aıtylyp jatty. Tipti bázbireýler, «án avtory Altaıdan kelgen jas qyzǵa ǵashyq bolyp, soǵan qosylyp, óz januıasyn tastap ketipti» degen syńaıdaǵy áńgimeler taratty. Bul Tynyshbaı Raqymnyń janyna batyp, aqyn kózi tirisinde án tarıhyn telebaǵdarlamalarǵa suhbat bergende tolyq baıandap bergen.
Qytaı elinen 1991 jyly Qazaqstanǵa arnaıy shaqyrýmen ár túrli óner ókilderi keledi. Qytaıdan kelgen delegatsııa ishinde Ámına Erkeshqyzy atty qazaq qyzy bolǵan. Ózi Úrimshi qalasyndaǵy qazaq televızııasynda dıktor bolyp qyzmet etedi eken. Ol eki eldiń arasynda aýdarmashy bolady. Eki jaqty kezdesýdiń talaptary boıynsha tek resmı túrde sóılesý kerek. Delegatsııa músheleri bir-birine jónsiz jaqyndap, áńgimelespeýi kerek. Shara aıaqtalǵan soń, qonaqtar eline qaıtady. Sol kezdesýde bolǵan Tynyshbaı Raqym Qytaı eline ketip bara jatqan qaryndasyna jany ashyp, tipti, tildese almaǵanyna ishteı ókinip qalady da, ishinen: «Qımaıtyn jan ekensiń jat uıaǵa» dep aıtady. Keıin úıine kelip, qalǵan óleń joldaryn, áýenin jazady.
Shynyn aıtqanda «Altaıdyń ar jaǵynan kelgen arý» áni kópshilik oılaǵandaı ǵashyqtyqtan týǵan án emes. Bul ándi alǵash ret 1993 jyly «Kesh jaryq» baǵdarlamasynda ánshi Sáken Qalymov shyrqaǵan. Ýaqytynda án ózge elde turyp jatqan qazaq baýyrlardyń rýhyn kóterip, «elge qaıtyńdar, baýyrlar» degen úndeý ispetti bolǵan edi.
Qazaq halqynda bul sııaqty shyǵý tarıhy ańyzǵa aınalyp, keıin árkim ár túrli etip áńgimeleıtin án-kúı kóp bolǵan. Biz bul joly ótken jarty ǵasyr aralyǵyndaǵy án ónerinde elimizde eń tanymal sondaı-aq, jurt arasynda daqpyrty da mol bolǵan ánder týraly aıtyp otyrmyz. Ultymyzdyń mýzyka áleminde mundaı ózi ómirsheń, ózi tyńdarmandaryna mol rýhanı azyq syılap qana qoımaı, artynan aıtylatyn áńgimesi ǵasyrlarǵa ketetin ánder áli de týatynyna senim mol.
Beısen Sultan
