Atom qasireti ıadrolyq qarýǵa ıe memleketterge de, ondaı joıqyn qarýy joq elderge de birdeı úlken qaýip tóndiredi-Májilis depýtaty K. Burhanov
qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń múshesi, tarıh, saıasat ǵylymdarynyń doktory, professor Kamal Burhanov QazAqparatqa jedel túrde óz pikirin bildirdi.
- Kamal Nızamuly, Elbasynyń atalǵan maqalasy osy kúnderi qoǵamda, saıasatkerler men halyqaralyq sarapshylar, qaıratkerler arasynda úlken pikirtalas týǵyzýda. Bul maqalanyń halyqaralyq mańyzdylyǵy zor bolyp otyr. Óıtkeni búgingi tańda Adamzat balasyn ıadrolyq qaýipten qorǵaý jahandyq máselege aınalýda. Endi óz pikirińizdi ortaǵa salsańyz?
- Birinshiden, bul maqala der kezinde jazylyp otyr. Áýeli «Izvestııa» gazetinde, keıin otandyq basylymdarda jaryq kórdi. Bul maqalaǵa arqaý bolǵan másele tek Qazaqstan nemese TMD elderi úshin ǵana emes, tutas álem úshin mańyzdy. Elbasy kótergen bastama búgingi dúnıejúzindegi damý protsesterine óziniń áserin tıgizeri sózsiz. Óıtkeni bul jerde jahandyq másele qozǵalyp otyr. ıAdrolyq qarý jáne odan qorǵaný máselesi sońǵy jyldary úlken problemaǵa aınalyp ketti. Qazirgi kezde bes ıadrolyq derjava bar. ıAdrolyq qarýdy taratpaý jóninde qabyldanǵan sheshimder men qol qoıylǵan kelisimder bar. Ol sheshimderdiń iske aspaı jatqanyn kórip otyrmyz. Naqty derekke júginsek, ıadrolyq qarýdy ıelengen elderdiń sany azaıýdyń ornyna, beıresmı túrde jyl sanap kóbeıip jatyr. Sonyń ishinde tabaldyryqqa jaqyndaǵan elderdiń sany 20-ǵa deıin jetti. Mysaly, qazir Indııada, Pákstanda, Soltústik Koreıada, taǵy basqa memleketterde beıresmı túrde bar. Aıtalyq, Iraktaǵy qantógis o basynda «ıAdrolyq qarý bar ma, joq pa?» degen máseleden bastalǵan edi ǵoı.
Elbasy óz maqalasynda ıadrolyq qarý jasaıtyn shıkizattar jáne sonyń jartylaı daıyndalǵan qospalarynyń ózi qazir eki myń tonnadan asyp ketkenin jazyp otyr.
Onsyz da búgingi tańda álemdi alańdatyp otyrǵan jaıttar az emes. Jýyrda Máskeýde jáne Kızlıarda bolǵan lańkestik áreketter eshkimdi de beı-jaı qaldyrmaıtyny anyq. Ondaı beıbit kúngi qyrǵyndy Qudaı basqa bermesin. Álemniń qaı elinde de ondaı qasirettiń bolmaýyn tileımin. Al ıadrolyq qarýdyń álgindeı shıkizattary men qospalary lańkestik toptardyń qolyna tıse, ne bolady?! Olardyń qoldaryna tııýi de yqtımal. Óıtkeni ıadrolyq qarýdyń túr-túri kóbeıip jatyr jáne aýmaǵy keńeıe túsýde. Onyń bári ıadrolyq qarýy joq kóptegen elder tarapynan túsinbeýshiliktiń oryn alýyna alyp keledi, tepe-teńdik buzylýda, demokratııalyq kózqarasqa nuqsan kelip jatady. Sondyqtan Prezıdentimiz jalpyálemdik problemany kóterip otyr. ıAǵnı, atom qasireti ıadrolyq qarýǵa ıe memleketterge de, ondaı joıqyn qarýy joq elderge de birdeı úlken qaýip tóndiredi. Osy máseledegi Elbasy bastamasy álemdik suhbattyń arqaýy bolýy kerek. Bul maqalaǵa halyqaralyq deńgeıde nazar aýdarylady dep oılaımyn.
Aldaǵy bir aıdyń kóleminde Vashıngtonda osy problemany talqylaýǵa arnalǵan úlken forým bolǵaly tur. Sol forýmǵa bizdiń Elbasymyz qatysyp, baıandama jasasa, odan álemdik qaýymdastyq utady degen pikirdemin. Atalǵan maqaladaǵy pikirler men tujyrymdar Vashıngtonda talqylanýy tıis jáne Qazaqstan Prezıdentiniń birqatar usynystary kún tártibine shyǵarylyp, naqty bir sheshimder jasaýǵa negiz bolyp, qujattar qabyldanýǵa yqpal etip jatsa, jalpyálemdik qaýipsizdikke qosylǵan qomaqty úles bolyp esepteledi.
ıAdrolyq qaýipsizdik qashan da kúrdeli problama kúıinde qalyp keledi. Keıbir elder ıadrolyq qýatty tek qana beıbit maqsatta qoldanyp júr. Ol - árbir memlekettiń quqyǵy. Jalpy, ıadrolyq qýatty paıdalanýǵa bolmaıdy degen uǵym da demokratııaǵa saı bolmaıdy. Óıtkeni bir qaıshylyqtar týyndap otyr. Máselen, ıadrolyq qarýǵa resmı ıe 5 memleket osy salany damytady, qýatyn arttyrady, synaqtar jasaıdy. Al basqa elderge «Sender ıadrolyq qarýǵa jolamańdar!» degen shekteý qoıady. Elbasy osy jaıtty da maqalasynda aıtyp otyr. Osy jerde suraqtar paıda bolady. Bul qalaı? Basqa elderge ıadrolyq qarýǵa ıe bolýǵa shekteý jasalsa, onda ony qarý túrinde ustaýdan ózderi de bas tartýy kerek. Eń bolmasa, atalǵan elder ıadrolyq qarý túrinde ári qaraı damytpaýǵa tıisti emes pe?! Nemese basqa túrin oılap taýyp, beıbit maqsatqa paıdalanýdyń joldaryn usynýy kerek. Elbasy maqalasynda ol elderdiń ıadrolyq qarýdy damytyp, ózgelerge shekteý qoıǵysy keletin mundaı áreketteriniń demokratııalyq qaǵıdalarǵa jatpaıtynyn ashyq jazyp, batyl oıdy aıtyp otyr. Sondyqtan bul maqala álemdik qaýymdastyqta úlken pikirtalas týǵyzady dep oılaımyn.
- ıAǵnı, saıasatshylar arasynda úlken pikir týǵyzady dep oılaısyz ǵoı?
- Jaı saıasatshylar emes, álemdik deńgeıdegi qoǵam qaıratkerleri, bedeldi memleket basshylary osy másele tóńireginde oı qozǵaıdy degen boljamym bar. Óıtkeni bul tutas Jer sharynyń qaýipsizdigine qatysty másele. Kórip otyrsyz, qazir Iran problemasy sóz bolýda. «Zymyrandar alyp baryp jatyr» degen sekildi aıyptar taǵylýda. Beıbit maqsatta atom elektr stansasyn qurý árbir eldiń óz quqyǵy, ishki jumysy. Qaýipsizdigine kepildik berse, barlyq mindetti moınyna alyp, elektr jaryǵyn tutynýshylardyń qatary kún sanap ósip bara jatqan jańa ǵasyrda atomdyq qýat kózderin paıdalanýǵa qol jetkizse, onyń nesi aıyp?! Osy máselelerdi álemdik deńgeıde sheshpese, álgindeı aıyptaýlarǵa núkte qoıylmaıdy, jedeldete qarýlanýǵa umtylys jasaýǵa degen pıǵyl da toqtamaıdy.
Aıtalyq, Pákstanda ıadrolyq qarý bar, ony eshkim de jasyryp otyrǵan joq. Sol tóńirekte qanshama lańkestik toptar bar? Neshe túrli ekstremıstik ustanymdarǵa boı aldyrǵan uıymdar da az emes. Olar halyqty úreılendirip otyr. Al Pákstannyń ıadrolyq qarýy jóndi baqylaýda ma, álde álgindeı alasapyran qoǵamda bir lańkesterdiń qolyna ótip ketpeı me? Bul da úlken álemdik qaýip.
Elbasy maqalasy kóptegen azamttardyń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp, naqty pikirlerin bildirýine áser etedi degen oıdamyn. Sonymen qatar saıasattanýshylar da ǵalym, sarapshy retinde pikirlerin aıtýy kerek. Al biraq maqalanyń negizgi oı-pikiri men ustanymdaryn ıadrolyq qarýǵa resmı ıe bolyp otyrǵan memleketterdiń saıası qaıratkerleri oqyp, oılanýy tıis sekildi. Sonymen qatar búgingi tańda álemdik ekonomıkaǵa óz yqpalyn tıgizip otyrǵan Japonııa, Brazılııa sekildi óte baı memleketer de oılanýy kerek dep esepteımin.
- Óz oılaryńyzdy ortaǵa salǵanyńyzǵa raqmet.
