Atyraýda kompanııalarǵa salynǵan 42 mlrd teńge aıyppuldyń 26 mlrd teńgesi óndirildi

ATYRAÝ. KAZINFORM – Atyraý oblysynda byltyr qorshaǵan ortany lastaǵan kásiporyndarǵa 42 mlrd teńge aıyppul salynǵan. 

Atyraý oblystyq ekologııa departamentiniń basshysy Asqar Júsipovtiń málimetine súıensek, tabıǵatty búldirgen kásiporyndarǵa 45 tekserý júrgizilgen.

– Óńirde iri ónerkásiptik kásiporyndar kóp. Sol sebepten, mundaı kásiporyndar jumysy qorshaǵan orta tazalyǵyna keri áser etedi. Osyǵan baılanysty ekologııalyq zańnamanyń saqtalýyn qatań baqylaýda ustaımyz. Byltyr júrgizilgen tekserýlerdiń nátıjesinde birqatar kásiporynnyń qorshaǵan ortaǵa tıgizetin teris áseriniń aldyn alý úshin ákimshilik sharalar qoldanyldy. Ekologııalyq zańnamany buzǵan kásiporyndarǵa qatysty 200-den astam ákimshilik is qozǵaldy. Jalpy somasy 42 mlrd teńgeniń aıyppuly salyndy. Aıyppuldyń 26 mlrd teńge memleket paıdasyna óndirildi, - dep habarlady Asqar Júsipov. 

Onyń aıtýynsha, ekologter zań buzǵan sýbektilerge aıyppuldar salýmen shektelmeıdi. Kásiporyndar qyzmetin zań talaptaryna sáıkestendirý boıynsha naqty jumystar júrgiziledi. 

– Basty maqsat – aıyppul salý ǵana emes, kásiporyndardy tabıǵatty qorǵaý sharalaryn kúsheıtýge yntalandyrý. Osy baǵytta óndiristik ekologııalyq baqylaýdy kúsheıtip, atmosferalyq aýaǵa, sý resýrstaryna jáne topyraqtyń lastanýyna monıtorıng júrgizý jalǵasady, - dep málim etti. 

Departament basshysynyń deregine qaraǵanda, 2024 jyly munaı-gaz ónerkásibindegi kompanııalar tarapynan qorshaǵan ortany búldirý deregi jıi baıqalǵan. Osy saladaǵy 7 iri kompanııaǵa qorshaǵan ortany lastaýǵa baılanysty aıyppul salynǵan. 

Onyń birinshisi – «Atyraý munaı óńdeý zaýyty» JShS. Munaı óńdeıtin kásiporynǵa qondyrǵylarda janǵan gaz mólsheri belgilengen normatıvterden asyrǵany úshin 5,2 mln teńge aıyppul salynǵan. 

Ekinshi kompanııa – «Teńizshevroıl» JShS. Elimizdegi eń iri «Teńiz» ken ornyn ıgerip jatqan kompanııaǵa ekologııalyq ruqsatsyz emıssııalarǵa jáne lastaýshy ónimderdiń belgilengen normatıvten asýyna baılanysty salynǵan aıyppul 23 mln teńgeden asqan. 

Úshinshisi – «Nort Kaspıan Opereıtıng Kompanı» (NCOC). Kaspıı teńizindegi «Qashaǵan» kenishinen munaı óndiretin kompanııa sarqyndy sýdy tazartýsyz tókken. Osyǵan baılanysty 196 mln teńge aıyppul arqalaǵan. Al alaý gazyn jaǵý normatıvterin buzǵany úshin salynǵan aıyppul kólemi 12 mlrd teńgeni quraǵan. 

Tórtinshisi – «Qojan» AQ. Bul kompanııa qaýipti qaldyqtardy ekologııalyq ruqsatsyz jınaqtaǵan. Osyǵan baılanysty QR Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 328-babynyń 6-tarmaǵy boıynsha hattama toltyrylyp, 9,5 mlrd teńge aıyppul salýǵa sheshim qabyldanǵan.

Besinshi kompanııa – «Kaspıı Neft» AQ. Jylyoı aýdanyndaǵy Aırankól ken ornynda qaldyqtardy jınaqtaý lımıtin almaı, jumys júrgizip kelgeni anyqtalǵan. Atalǵan zań buzýshylyq úshin 13 mlrd teńge aıyppul salyndy. 

Altynshysy – «Jan ı KS» JShS-nyń áreketi de osyǵan uqsas. Seriktestik ekologııalyq ruqsatsyz qaldyqtardy jınaqtaǵan. Ekologter zań buzýshylyqqa baılanysty 3 mlrd teńgeniń aıyppulyn saldy. 

Jetinshisi – «Dala-Ekos» JShS-iń qaýipti qaldyqtardy jınaýǵa ekologııalyq ruqsaty joq. Qorshaǵan ortanyń tazalyǵyna qaýip tóndirýi múmkin qaldyqtardy óńdeýge lıtsenzııasy bolmaǵan. 

Bul – zań talabyna qaıshy. Ekologter nazarynan tys qalǵan joq. Tekserýden soń kompanııaǵa 3 mlrd teńge aıyppul salý týraly uıǵarym jasaǵan.

Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraýda qaldyqty ruqsatsyz jınaǵan seriktestikke 37,4 mlrd teńge aıyppul salynǵanyn jazǵan edik.