Atyraýda balabaqsha tárbıeshisi týberkýlezben qaıtalap aýyrǵan

Atyraýda balabaqsha tárbıeshisiniń týberkýlezben qaıtalap aýyrǵany anyqtalyp otyr. Naýqas 1992 jyly osy syrqatpen aýyryp, oń jaq ókpesine ota jasalǵan, dep habarlaıdy Kazinform.

Atyraý oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, naýqasqa «Eki ókpeniń ınfıltratıvti týberkýlezi, ydyraý satysy» degen dıagnoz qoıylǵan.

Dárigerler syrqatty qaıtalaný túrine balap otyr. Tárbıeshi qazir aýrýhanada emdelip jatyr. 

«Naýqas ókpe týberkýlezimen 1992 jyly syrqattanyp, emdelgen. 1992 jyly oń jaq ókpesiniń joǵarǵy bóligine rezektsııa operatsııasy jasalǵan. Emdeýdiń nátıjesinde syrqatynan saýyǵyp shyqqan», -dep habarlady basqarmanyń baspasóz qyzmeti.

Alaıda, byltyrǵy aqpan aıynan bastap ýchaskelik dárigerge, pýlmonolog, ftızıatr, endokrınolog, allergologqa qaralyp, tıisti em alǵan.

Al, qarasha-jeltoqsan aıy aralyǵynda ókpe qýysyn jalpy sholý rentgenogrammasyna, keýde tusyn kompıýterliý tomogrammasynan túsirgen.

«Ortalyqtandyrylǵan dárigerlik-konsýltatıvtik komıssııanyń sheshimimen naýqasqa „Eki ókpeniń ınfıltratıvti týberkýlezi, ydyraý satysy. Qaıtalanǵan túri“ dıagnozy qoıyldy. Qazir naýqasqa emdeý is-sharasy júrgizilip jatyr», -dep málim etti basqarmanyń baspasóz qyzmetinen.

Balabaqsha tárbıeshisiniń týberkýlezben qaıtalap aýyrǵanyna baılanysty onymen jaqyn qarym-qatynasta bolǵandardy tekserý bastaldy.

Naýqastyń otbasynda bala-kelini, nemeresi bar. Jumys ornyndaǵy áriptesteri men kórshileriniń tizimi jasalǵan.

«Naýqaspen tikeleı baılanysta bolǵandardardyń keýde qýysynyń jalpy sholý rentgenogrammasy men flıýorografııasy tekseriledi. Oǵan 6 aıdan asqan bolsa, qaıtadan túsiriledi. Sonyń nátıjesimen dıaskenttest jasalady», -dep naqtylady basqarmanyń baspasóz qyzmeti.

Eske sala ketelik, budan buryn Atyraý oblysynda byltyrǵy jyl basynan beri 43 adam AITV ınfektsııasyn juqtyrǵanyn jazǵan bolatynbyz.