Irekli sý qoımasynan qansha sý kelip jatyr

ATYRAÝ. KAZINFORM – Sý tasqynyna baılanysty Atyraý oblysyndaǵy Qyzylqoǵa, Inder jáne Mahambet aýdanynda qosymsha 4 maýsymdyq gıdrobeket ornatylady.

«Qazgıdromet» RMK Atyraý oblystyq fılıalynyń dırektory Salaýat Tólenovtiń aıtýynsha, Reseıdegi Ireklı sý qoımasynan sekýndyna 201 tekshe metr sý jiberilip jatyr. Al Edil sý qoımasynan jiberilgen sý sekýndyna 5070 tekshe metrdi qurap otyr. 

– «Rosgıdromet» federaldyq qyzmetimen birge qurastyrǵan konsýltatsııalyq gıdrologııalyq boljamǵa sáıkes, Jaıyq ózeniniń Atyraý qalasyndaǵy gıdrobeketinde kóktemgi sý tasqynynyń eń joǵary deńgeıi – 430-490 sm. Kópjyldyq ortasha deńgeıdiń mólsheri 4 metr 55 sm edi. Demek, bıylǵy boljam odan 33 sm-ge joǵary bolǵaly otyr. Byltyr tasqyn sýdyń deńgeıi 600 sm-ge jetti. Bıyl oblysta qysqy kezeńde jaýyn-shashyn orta eseppen 36%-ǵa tómen tústi. Alaıda boljam derekteri Jylyoı jáne Qyzylqoǵa aýdanynda sý tasqynynyń joǵary qaýpin kórsetedi, - deıdi Salaýat Tólenov.

Atyraý oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamentiniń bastyǵy Nurlan Jańabaevtyń aıtýyna qaraǵanda, barlyq kúshtik qurylym men arnaıy tehnıkalar tasqynmen kúreske daıyn tur. 

– Sý tasqyny bolǵan kezde 1660 adam, 283 tehnıka, 269 motopompa, 39 birlik júzý quraly jumyldyrylady. Rezervte 48,5 tonna janar-jaǵarmaı, 1453 tonna ınertti materıal, 866 300 qap daıyndaldy. Turǵyndardy ýaqytsha ornalastyrý úshin syıymdylyǵy 29 myń adamǵa eseptelgen 200 oryn ázirlendi. Qazir tasqyn sý basýy múmkin eldi-mekender sany naqtylanyp, jaýapty qyzmetkerler bekitildi. Atalǵan qyzmetkerler aldyn-ala eldi-mekenderge baryp, sý tasqyny jaǵdaıyna monıtorıng júrgizedi, -dedi Nurlan Jańabaev.

Qyzylqoǵa aýdanynyń ákimi Qanat Ázmuhanovtyń málimetinshe, 9 aýyldyq okrýgte 50,8 shaqyrym qorǵanys bógeti nyǵaıtylǵan. Ásirese Noǵaıty, Oıyl ózenderiniń jaǵalaýyna basymdyq berilip otyr. 

– Saǵyz aýyly arqyly aǵatyn Noǵaıty ózeniniń 4 shaqyrym jaǵalaýy bekitilip, 1 shaqymyr arnasy tazartyldy. Ózende 15 naýryzdan beri sý deńgeıi kóterilip, 90 sm-ge jetti. Munda eń joǵary deńgeı – 2,5 metr. Qazir Noǵaıty ózeniniń jaǵalaýyn bekitý úshin 18 arnaıy tehnıka tartyldy. Oǵan munaı kompanııalary men merdigerlerdiń 60 arnaıy tehnıkasy jumyldyrylady. Infraqurylym júıeleriniń qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda sý basý qaýpi bar aýyldardyń aýmaǵyndaǵy barlyq qosalqy stantsııa, transformatorlar men elektr baǵanalarynyń, GRPSh shkaftarynyń aınalasyna bóget soǵyldy , -dep habarlady Qanat Ázmuhanov.

Al Jylyoı aýdanynyń ákimi Jumabek Qarajanovtyń deregine súıensek, Jem ózeniniń 96 shaqyrymy tereńdetilgen. Bógetter men qorǵanys qurylystaryn nyǵaıtý jumystary 87%-ǵa aıaqtalǵan.

– Qazir Jylyoı aýdany sý basý qaýpi joǵary aımaqqa tur. Jem ózeniniń kúndelikti gıdrogeologııalyq ahýalyn baqylaýǵa alyp otyrmyz. Aqkıiztoǵaı aýylynda gıdrobekette sońǵy 10 kúndik ólshemine sáıkes sý deńgeıi – 135-136 sm. Qaýiptiń aldyn alý maqsatynda Jem ózenindegi qaýipti 3 ýchaskede táýlik boıy kezekshilik uıymdastyryldy. Aýdan turǵyndarynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin Jem ózeniniń Qyzyljar men Jıenaı ýchaskeleri mańyndaǵy arnasy ýaqytsha ashyldy, -dep málim etti Jumabek Qarajanov. 

Serik Shápkenovtiń pikirinshe, bıyl aldyn ala boljamǵa sáıkes Jaıyq ózenindegi sý kólemi byltyrmen salystyrǵanda eki ese az bolýy múmkin. 

– Byltyrǵydaı úlken qaýip bolmasa da saqtyq is-sharasyn nazardan shyǵarmaǵan jón. Sebebi qar áli tolyq erimedi. Nóser jaýýy múmkin. Bul ózenderdegi sýdyń deńgeıine áser etedi. Tasqyn bola qalǵan jaǵdaıda resýrstardy bólý josparyn ázirleý qajet. Bógetterdi nyǵaıtý jumystary sapa standarttaryna sáıkes belgilengen ýaqytta tolyq aıaqtap, tıisti mekemeniń balansyna berýdi jedeldetý kerek. Gıdrogeologııalyq jaǵdaıdy tsıfrlandyrýdyń uzaq merzimdi jospary ázirlenip, sý qoımalaryn esepke alý, tereńdigin taldaý, basqa da parametrler engiziledi. Bul sý tasqynyna baılanysty boljamnyń dáldigin, derekterdi jedel taldaýǵa múmkindik beredi, -deıdi Serik Shápkenov. 

Eske sala ketelik, buǵan deıin Orynbor oblysyndaǵy Ireklı qoımasynan úlken kólemde sý jiberilmeýi múmkin ekenin jazǵan edik.