Atyraý oblysynda ekologııalyq zańnamany buzǵan seriktestikke 37 mlrd teńge aıyppul salyndy

Atyraý oblysynda ekologııalyq zańnama talabyn buzatyn kompanııalar azaımaı otyr. Sondaı kompanııanyń birine 13 myń 108 tonna munaı qaldyǵy úshin 37 mlrd teńgeden astam aıyppul salyndy, dep habarlaıdy Kazinform.

Atyraý oblysy prokýratýrasynyń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, qaýipti qaldyqtar aınalymy salasyndaǵy zańdylyqtyń saqtalýyna taldaý júrgizilgen. Taldaý nátıjesimen «Oxygenator» JShS «Saǵyz» polıgonynda 13 108 tonna munaı qaldyqtaryn ekologııalyq ruqsatsyz jınaqtaǵany anyqtalyp otyr.

«Bul – Dossor kentinde turatyn 20 myńnan astam turǵynnyń densaýlyǵyna tikeleı áser etetin óreskel derek. Polıgon aýmaǵynda munaı shlamdaryn qaıta óńdeý boıynsha tıisti jabdyq bolmaǵan. Soǵan qaramastan, seriktestik 2022-2023 jyldary munaı kompanııalaryna qyzmet kórsetýdi jalǵastyrǵan. Osyǵan baılanysty Atyraý oblysynyń prokýratýrasy ýákiletti organǵa tekserý júrgizýdi tapsyrdy. Tekserýdiń nátıjesimen seriktestikke QR Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 328-babynyń 1-bóligimen (Qorshaǵan ortaǵa jol beriletin antropogendik áser etý normatıvterin buzý) ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly hattama jasaqtaldy. Atyraý qalasynyń ákimshilik quqyq buzýshylyqtar jónindegi mamandandyrylǵan sotynyń qaýlysymen seriktestikke 37,4 mlrd teńge kóleminde aıyppul salyndy», -dep habarlady prokýratýranyń baspasóz qyzmetinen.

Sot qaýlysy zańdy kúshine endi.

Eske sala ketelik, budan buryn Atyraýda tabıǵatty lastaıtyn kásiporyndar elektrondy túrde baqylanatynyn habarlaǵan edik.

Sondaı-aq, Atyraýda zań buzǵan eki kásiporyn 735 mln teńge aıyppul tólegenin habarladyq.