Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń jumystan qýylǵan bas dırektory ornyna qaıta otyrdy
ATYRAÝ. KAZINFORM — Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń bas dırektory qyzmetin bir aı atqarǵan Ǵalymjan Jýsanbaev sot sheshimimen jumysyna qaıta oraldy. Onyń qyzmetinen ketýine ne sebep bolǵan edi?
Ǵalymjan Jýsanbaev bıylǵy 10 qańtarda Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń bas dırektorlyǵyna taǵaıyndalǵan edi. Ol 2005 jyldan beri munaı-gaz ónerkásibi salasynda jumys isteıdi.
Osy saladaǵy birneshe kompanııaǵa basshylyq etken. Ár jyldary «SAT Operating Aktau» JShS-niń zaýytynda bas dırektor, «Shymkent Munaı Ónimder» AQ-da, «Petro Export» JShS-da bas dırektor laýazymyn atqaryp kelgen.
Alaıda, bir aıdan soń bas dırektor men bas ınjener arasynda daý týyndady.
Osyǵan baılanysty «QazMunaıGaz» UK tarapynan qurylǵan arnaıy komıssııa Atyraý munaı óńdeý zaýytyn tekserýdi bastady.
QazMunaıGaz basqarma tóraǵasynyń orynbasary Dmıtrıı Makeevtiń aıtýynsha, Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń óndiristik, qarjy jáne quqyqtyq qyzmetine tolyq tekserý júrgiziledi.
Kompanııa barlyq týyndaǵan máseleni zaýyt qyzmetkerlerimen ashyq talqylaýǵa daıyn ekenin bildirdi.
Arnaıy komıssııa quramyna engen mamandar áleýmettik jelide jarııalanǵan kásiporyn týraly aqparatty jan-jaqty zertteýge kiristi.
«Kásiporynda óndiris máselelerine arnalǵan keńes ótkizdi. Jıynda zaýyttyń jumys istep turǵany jáne munaı ónimderin shtattyq rejımde jóneltip jatqany atap ótildi. Kompanııa tarapynan Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń óndiristegi qyzmetkerleri úshin tıisti jaǵdaı jasaý úshin barlyq qajetti sharalar qabyldanyp jatyr. Arnaıy komıssııa qalyptasqan jaǵdaıdy obektıvti túrde qarastyrady. Kásiporyn ujymynyń búgingi tańdaǵy basty talaby — úzdiksiz óndiristi qamtamasyz etý jáne jóneltý qarqynyn saqtap qalý», -dedi Dmıtrıı Makeev.
Sodan keıin bas dırektor Ǵalymjan Jýsanbaev Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń bas ınjenerimen birge qyzmetinen bosatyldy.
«Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń bas dırektory Ǵalymjan Jýsanbaev pen bas dırektordyń orynbasary — bas ınjener Ádilet Shoshanbasovty qyzmetinen bosatý jóninde sheshim qabyldandy. Bas dırektordyń mindetin atqarý ári qaraı sheshim qabyldanǵanǵa deıin Atyraý munaı óńdeý zaýyty bas dırektorynyń orynbasary — tehnıkalyq dırektor Oleg Aleksandrovıch Lyzlovqa júkteledi», -dep habarlady kompanııanyń baspasóz qyzmeti.
Bir aptadan keıin Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń bas ınjeneri mindetin atqarýǵa Erkin Súleımenov kiristi. Oǵan bas dırektordyń orynbasary laýazymyn atqarý qosa júktelgen.
Bul derekti rastaǵan «Atyraý munaı óńdeý zaýyty» JShS qoǵammen baılanys bóliminiń aqparatyna súıensek, Erkin Súleımenovtiń munaı óńdeý salasynda aıtarlyq tájirıbesi bar.
Ol buryn «Atyraý munaı óńdeý zaýyty» JShS bas dırektorynyń birinshi orynbasary bolyp jumys istegen. Keıin QazMunaıGazda munaı óńdeý departamentiniń dırektory bolǵan.
Al, sáýirdiń basynda Abzal Dosjanov Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń bas dırektory bolyp taǵaıyndaldy.
Abzal Dosjanov Atyraý qalasynda týǵan. Eńbek jolyn 2006 jyly Atyraý munaı óńdeý zaýytynda tehnologııalyq qondyrǵylardyń operatory bolyp bastaǵan. Keıin zaýytta gıdrogenızatsııalyq protsester aýysymynyń bastyǵy bolǵan.
2023 jyldan sáýirge deıin «QazMunaıGaz» UK AQ munaı óńdeý jáne munaı hımııasy departamenti munaı óńdeý basqarmasynyń bastyǵy qyzmetin atqarǵan.
Jaqynda Astana qalasynyń azamattyq ister jónindegi aýdanaralyq sotynyń sheshimimen burynǵy bas dırektor Ǵalymjan Jýsanbaevtyń quqyǵy qorǵaldy.
«Astana qalasynyń azamattyq ister jónindegi aýdanaralyq soty J.-nyń qatysýshylardyń kezekten tys jalpy jınalysynyń hattamasyn, eńbek shartyn buzý týraly buıryqtyń jaramsyz dep taný, bas dırektor laýazymyn qalpyna keltirý, májbúrli jumystan shyǵý ýaqyty úshin jalaqyny óndirip alý jáne moraldyq zııandy óteý týraly „AMÓZ“ JShS-ne qatysty talabyn qarady. Talap qoıý eńbek shartynyń synaq merziminde jáne qyzmetkerdiń ýaqytsha eńbekke jaramsyzdyq kezinde buzylýymen negizdeldi. Sotpen eńbek shartynyń talaptary boıynsha talapkerge 6 aı synaq merzimi belgilengeni, alaıda shart 1 aı ótkennen keıin buzylǵany anyqtaldy. Osy quqyqtyq qatynastarǵa eńbek zańnamasy qoldanylady», -dep habarlady sottan.
Eńbek kodeksiniń 36-babyna sáıkes, eńbek shartynda jumyskerdiń tapsyrylatyn jumysqa biliktiliginiń sáıkestigin tekserý maqsatynda synaq merzimi týraly talap belgilenýi múmkin.
Osy kodekstiń 37-babyna sáıkes, jumyskerdiń synaq merzimi kezeńindegi jumysy teris nátıje bergen kezde jumys berýshi oǵan eńbek shartyn buzýǵa negiz bolǵan sebepter kórsetilgen habarlama berip, onymen eńbek shartyn buzýǵa quqyly.
«Bul jaǵdaıda qyzmetker synaq merziminde jumystyń teris nátıjesi bolmasada eshqandaı sebepsiz jumystan bosatyldy. Sot sheshimimen talap qanaǵattandyryldy. Sot jaýapkermen qyzmetkerdiń synaq merzimindegi biliktiligine sáıkes emestigi dáleldenbegendikten talapkerdiń quqyqtary buzylǵan dep tanydy. Eńbek sharty jumystan shyǵarý rásimin buza otyryp kúshin joıǵan. Eńbek shartyn buzý týraly buıryqty jaramsyz dep taný, J.-nyń bas dırektor laýazymyn qalpyna keltirý týraly sheshim shyǵaryldy. Májbúrli jumysqa kelmegeni úshin jalaqysy jáne 100 000 teńge mólsherinde moraldyq zııandy óteý óndirildi», -dep málim etti sottan.
Sot sheshimimen qyzmetine qaıta kirisken bas dırektor Ǵalymjan Jýsanbaev zaýyt ujymymen kezdesti.
Qyzmetkerlerdiń eńbek jaǵdaıyn jaqsartý, áleýmettik qoldaý kórsetýge ýáde berdi.
