Ataqty «Ogonek» ániniń ıesi avtorlyq quqyǵyn dáleldeı almaı ómirden ótken
Qııan-keski shaıqasta kóńilge demeý, janyna medeý bolǵan shyǵarmaǵa sarbazdyń jan jaryna degen saǵynysh sazy altyn arqaý bolǵan. Osy lırıkalyq ánniń Izraılde turatyn avtory maıdanger Mıhaıl Nıkonenkonyń otbasy onyń avtorlyq quqyǵyn áıgileıtin qujattardy taýyp, dálel-dáıekterdi jınap bolypty.
«Ogonek» áni qan maıdanda jaýyngerler jatqa aıtyp, janyna demeý bolǵan shyǵarmalardyń biri bolǵanyn búginde tarıh kórsetti. Arada 71 jyl ótse de, sııasy keppegendeı, bir sózi umyt bolmaı, reti kelgen jıyndardyń barlyǵynda oryndalady. Saǵynysh pen sezimge toly osy ánniń naq kompozıtory Mıhaıl Nıkonenko ekenin áli kúnde deıin eshkim moıyndamaǵan. Ókinishke qaraı, avtor óziniń quqyn dáleldeı almaı, ómirden ótti.
«Sáýir aıynda jaýyngerlerge soǵys týraly maqala, óleń jazylǵan baspasóz jetedi. Sonda dál osy «Ogonektiń» shýmaqtary bolady. Gazet brıgada komandıriniń orynbasary Korotkovtyń qolyna tússe kerek, ákeme qarap:«Myna tarmaqtardy qarashy. Tamasha jazylǵan eken. Múmkin osydan bir ádemi án shyǵararsyń», -depti. 1 mamyr kúni «Ogonek» oryndalady»,-deıdi uly Aleksandr Kostenovskıı.
1943 jyly 57 armııanyń 173 tank brıgadasyna Gorkov fılarmonııasynyń ártisteri keledi. Ogonekty estigen olar Mıhaıl Nıkonenkodan ánniń notasyn suraıdy. Alaıda nota tanymaıtyn áýesqoı kompozıtordyń ornyna alǵashqy bolyp týyndynyń notasyn fılarmonııanyń kontsertmeısteri jazady.
Aleksandr Kostenovskııdiń aıtýynsha, soǵys aıaqtalǵan soń ánniń avtory izdelýde degen habarlama shyqqan. Óziniń týyndysy ekenin ákem aıtpaqshy boldy. Jaı sóz emes, dálel kerek depti. Sebebi avtorlyqqa talasýshylar kóp bolǵan eken. Bertin kele maıdan alańyna baryp, ándi notaǵa túsirgen kontsertmeısterdi taptyq. Sol kezdesý áserge toly boldy. Ózi nota jazǵan qaǵazdy osy kúnge deıin saqtapty. Uzaq jyldar boıy Mıhaıl Nıkonenko avtorlyq quqyǵyn dáleldeıtin qujattardy jınaýmen ótken. Tanymal «Ogonek» ániniń shyǵý tarıhy,1943 jyly alǵash ret ánniń notasy jazylǵan paraqtar da osynda. Bulardyń árqaısysy túpnusqalyq saraptamadan ótken. Eger 1966 jyly osy qaǵazdardyń barlyǵy sotta kórsetilgen bolsa, belgili ánniń kompozıtory osy kúnge deıin belgisiz bolyp qalmas pa edi?
" Bastapqyda oryndasa, oryndaı bersin, kompozıtory menmin dep maqtanǵysy kelmedi. Avtory kim dep izdeı bastaǵanda ózi jaıynda málimdemekshi boldy. Ýaıymdama, onsyz da seni barlyǵy tanıdy dep aıttym. Onyń kompozıtor ekenin, 40 shaqty án jazǵanyn barlyǵy biledi. Jubatqanmen, qatty renjýli bolatyn. Aıǵaq zattardy jınaǵanmen, endi ózi ómirde joq. Tek sol «Ogonekty» moıyndamaýlary onyń ómirin qysqartty ma dep te oılaımyn»,-deıdi jary Raısa Kostenovskaıa.
Mıhaıl Nıkonenko tarıhta «Ogonek» ánimen qatar myna akkordıondy da qaldyrdy. Qyzyl armııa tyńshylary tapsyrmany oryndaý kezinde tutqynmen qatar aspapty da alyp kelgen desedi. Endi maıdangerdiń otbasy araǵa 50 jyl salyp, avtorlyq quqyqty dáleldemekshi. Eger de rastalsa,«Ogonek» áni aıtylar kezde sózin jazǵan - Mıhaıl Isakovskıı, áni - Mıhaıl Nıkonenko dep aıtylatyn bolady. Ázirge týyndynyń kompozıtory belgisiz bolyp qala bermek, dep habarlaıdy 24. kz.
