«Astyq magnattarynan elevatorlardy memleketke qaıtaryp alý kerek» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Senat tóraǵasy Qaırat Mámıdiń Avstrııa Respýblıkasyna sapary bastaldy. Bul joǵarǵy palata spıkeriniń osy laýazymǵa kelgeli shetelge jasap otyrǵan alǵashqy sapary. «Vena kópjaqty dıplomatııanyń mańyzy jóninen ekinshi halyqaralyq ortalyq bolyp sanalady. Jahan janary tigilgen bul shaharda kóp másele sheshilip, talaı túıin tarqatylyp jatady», - dep jazady basylym. Sapar barysynda Senat tóraǵasy Avstrııanyń Federaldy Prezıdenti Haınts Fıshermen jáne ózge de birqatar joǵary laýazym ıelerimen kezdesti. Osy kezdesýler barysynda kóterilgen máseleler men ekijaqty jasalǵan kelisimder «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Parlamentarızm parasaty» atty taqyryppen basyldy.
Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri, bıologııa ǵylymynyń doktory, professor Zulharnaı Seıitovpen bolǵan suhbatty jarııalapty. Onda ǵalym «Qazir erler arasynda belsizdik kóp dep júr. Oǵan taza qymyz ben shubat birinshi kezekte em bolatynyna ımanym kámil. Qymyzdyń qudireti sol emes pe, babyn keltirip ishseń árińdi kirgizip, ajaryńdy ashyp, kórkiń jurtty qyzyqtyrady», -degen oıymen bólisedi. Onyń aıtýynsha, qymyzdyń álemdegi birinshi №330 patenti qazaqta. Ǵalamnyń qazaqtyń dástúrli sýsyndarynyń biri qymyzdyń qadir qasıeti men oǵan qatysty búgingi qalyptasqan jaǵdaı jónindegi oılarymen «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Qymyz patenti kimde» atty taqyryppen jarııalanǵan suhbattan keńirek tanysýǵa bolady.
***
«Aıqyn» basylymy búgingi sanynda «Qazaqstanǵa qosymsha astyq termınaly qajet» degen maqala jarııalady. Maqalaǵa keshe Parlament Májilisinde aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekovtiń qatysýymen ótken Úkimet saǵatynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Asyljan Mamytbekovtyń boljamynsha, 2011 jyly elimizde taza salmaqta 22-23 mıllıon tonna astyq jınalady. Ótken jyldarmen salystyrǵanda bul rekordtyq kórsetkish bolyp otyr. «Al sońǵy jyldary astyq saqtaýǵa qajetti nysandar iske qosylmaǵan» degen synnyń aýyly shyndyqtan alys qonǵan», - deıdi mınıstr.
Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda akademık Raqymjan Eleshovpen bolǵan suhbatty jarııalady. Ǵalymnyń aıtýynsha, elevator memlekettiń qolynda bolýy tıis. «Osy jerde mán beretin basty másele - elevatorlardyń tolyp turǵanyna meniń kúmánim bar. elevatorlar astyq magnattarynyń astyǵyn birinshi kezekte alady. Al aýyldaǵy qarapaıym dıqandar ol elevatorǵa ótkize almaıdy. Sóıtip olardyń arasyna deldaldar túsedi de, eki ortada paıdany kóretin solar», - deıdi akademık. Ǵalymnyń osy máselege qatysty oı-pikirlerin «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Astyq magnattarynan elevatorlardy memleketke qaıtaryp alý kerek» atty suhbattan egjeı-tegjeıli bilýge bolady.
***
«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, sheneýnikter «Qazaqstanda terrorızm joq!» dep jaýyrdy jaba toqyp júr. Bul másele keshe elordada ótken «Qazirgi zamanǵy lańkestik: erekshelikteri, tendentsııasy jáne qarsy kúresý ádistemeleri» atty taqyrypta ótken dóńgelek ústeldekóterildi.Onda sarapshylar terrorızm belgilerin joqqa shyǵarmaıtyndyǵyn málimdedi.Áleýmettik-saıası zertteýler ınstıtýtynyń dırektory Aıgúl Sádýaqasova: «Qazaqstanda terrorızm bar dep aıtýǵa bolady. Buǵan elimizde bolǵan birneshe jarylystar dálel. Sondyqtan da bar nárseni joq dep aıta almaımyz», - dedi. Aıgúl Sádýaqasovanyń aıtýynsha, terrorızmniń pisip-jetilip, jarylǵanyn kútýge bolmaıdy. Ony zerttep, túp-tamyryn anyqtaý qajet. Terrorızmniń aldyn alyp, qoǵam arasynda úgit-nasıhat jumystaryn júrgizý kerek. Bul týraly «Alash aınasy» basylymynyń búginig sanyndaǵy «Terrorızm jaıly bádik aıtýmen kelemiz» atty maqalada.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, sarbazdarymyzdyń aty olardyń áskerde oqý-jattyǵý kezindegi erekshe is-qımyly nemese Otan qorǵaý jolyndaǵy qaharmandyq áreketinen (erlik jasaý úshin soǵys bolýy mindet emes) góri, bir-birine álimjettik jasaý arqyly jıi estilip qalyp jatady. Keńestik áskerden muraǵa qalǵan sarbazdar arasyndaǵy álimjettikke tosqaýyl qoıýǵa tıisti oryndardyń shamasy jetpeı-aq keledi. Tipti kún ótken saıyn áskerdegi álimjettik beleń alyp bara jatyr desek te bolady. Máselen, sońǵy kezderi áskerı boryshyn óteý kezinde qaıtys bolǵan sarbazdardyń týǵan týystaryna uıaly telefonǵa birlik laqtyrý týraly ótinishinen soń qaza tabý faktileri jıilep ketti.Bul másele «Alash aınasy» basylymyndaǵy «Tom-tom minezdeme álimjettilikke tosqaýyl bola ma?» maqalaǵa ózek bolyp otyr.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymy búgingi sanynda «Kazahstan - Iran: prognoz optımıstıchnyı» atty maqala basty. Maqalaǵa Syrtqy ister mınıstri Erjan Qazyhanovtyń Iran Islam Respýblıkasyna jasaǵan saparynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Syrtqy ister vedomstvosynyń basshysy osy sapar barysynda Iran eliniń Prezıdentimen jáne basqa da joǵary laýazym ıelerimen kezdesken. Osy kezdesýdiń barysynda kóterilgen jáne kelisilgen máselelerdi «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynan bilýge bolady.
