Astyq eksportynyń Kaspıı baǵytyndaǵy áleýeti mol
Bıylǵy jyly bizdiń astyqtyń eksporty 14 mln. tonnany quraıdy degen de boljam jasalyp úlgerildi.
Atap aıtqanda, ótken jyldaǵy egin oraǵy naýqanynan keıingi kórsetkishter otandyq aýylsharýashylyq taýarlaryn óndirýshiler men bıliktegilerdi aıtarlyqtaı tańǵaldyrdy. Alaıda, rekordtyq astyq shyǵymy men eksport kóleminiń artýy Qazaqstannyń tabystylyǵyn kórsetip qana qoımaı, sonymen qatar saladaǵy eleýli problemalardyń betin ashyp berdi. Búginde kóliktik logıstıka men porttardyń ótkizý qabilettiliginiń jetkiliksizdigi baıqalýda. Osy saladaǵy eń mańyzdy maqsattardyń biri qazirgi kezde eksporttyq baǵyttar boıynsha porttardyń qýattylyǵyn damytý. Osydan úsh jyl buryn osy jaıyndaǵy máseleler qarastyrylǵan bolatyn. Eksporttyq áleýetti iske asyrý aıasynda Reseı arqyly temir jol kóligimen eksportqa tasymaldaý boıynsha qyzmet arzandatyldy. Bul sharalarǵa memleket bıýdjetten 5 mlrd. teńge bólip, osynyń arqasynda sol jyly 1,667 myń tonna astyq satyldy.
Al 2010 jyly Úkimet Qytaı baǵytyna osy tektes sharaǵa tıisti sheshimdi qabyldap, 1,7 mln. tonna astyqty eksporttaýǵa kómegi tıdi. Ótken jyly da osy tájirıbeni iske asyrýdyń nátıjesinde 833 myń tonna astyq saýdalandy. Bundaı sharalardyń arqasynda Qazaqstan úshin ońtaıly ekonomıkalyq nátıje bolǵany sózsiz. Endi bıyl da memleket osy maqsattarǵa qarjy bólýdi josparlap otyr, sondaı-aq onyń kólemi eki esege artyq, ıaǵnı 10 mlrd. teńge mólsherinde bolmaq.
Máselen, astyq eksportynyń artýyna astyq termınaldarynyń úlesi zor. Qazirgi kezde ondaǵy jabdyqtar aldyńǵy qatarly tehnıkamen jasaqtalyp otyr. Bul óz kezeginde «QazAgro» UH» AQ-nyń enshiles uıymy bolyp tabylatyn «Azyq-túlik kelisimshart korporatsııasy» AQ-nyń termınaldaryna kidirissiz táýlik boıy jumys isteýge múmkindik beredi.
2006 jyly Baký astyq termınalynyń irgetasy qalanǵan bolatyn. Atalǵan termınal Qazaqstan men Ázerbaıjannyń dostastyǵynyń jemisi dep aıtsaq qatelespeımiz. Baký astyq termınalynyń aktsııalary «50-de 50» úlesimen qazaqstandyq «Aq Bıdaı-Termınaly» AQ men ázerbaıjandyq «Planeta L» kompanııalaryna tıesili. Bul termınal Ázerbaıjanmen qatar Grýzııany, Túrkııany jáne Afrıkanyń soltústigindegi elderdi astyq daqyldarymen qamtamasyz etýge qaýqarly. Onyń 1 jylda astyq ótkizý qýattylyǵy 600 myń tonna, sondaı-aq ol bir mezette 22,5 myń tonna kólemindegi astyqty saqtaı alady.
Baký termınaly jumys isteı bastaǵannan keıingi úsh jyldan soń ol jerde táýligine ónimdiligi 150 tonnany quraıtyn dıirmendik keshen paıda boldy. Atap aıtqanda, búginde astyq termınaly Frantsııanyń, Belgııanyń jáne Ispanııanyń tanymal eýropalyq zamanaýı jabdyqtarymen jumys istep jatyr.
Termınaldyń kóliktik kommýnıkatsııalarynyń júk tıeý qýattylyǵy saǵatyna 250-300 tonnaǵa jetedi. Bul óz kezeginde teńiz kemelerinen astyqty qabyldap, bir táýlikte temir jol vagondaryna 2 myń tonnaǵa deıin astyq tıeýge múmkindik beredi.
Iran, Túrkııa, Albanııa, Kıpr, Italııa, Grýzııa jáne Ázerbaıjanǵa astyq Aqtaýdaǵy Kaspıı teńiziniń shyǵys jaǵalaýynda ornalasqan Aq Bıdaı-Termınalynyń arqasynda jetkizilýde. Esterińizde bolsa, 2005 jyly Azyq-túlik korporatsııasy Aqtaýda astyq termınalyn salý jobasyna kirisken edi. Bul joba «Kaspıı jáne Qara teńizderde qazaqstandyq astyq eksportynyń ınfraqurylymyn damytý» baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda qurylǵan alǵashqy nysandardyń biri bolyp tabylady.
Termınal qurylysynyń negizgi maqsaty Ázerbaıjan jáne jaqyn ornalasqan elderge qazaqstandyq astyq eksportyn turaqtandyrý men keńeıtýge baza qurýǵa baılanystyryldy. Sonymen qatar bul termınal Aqtaý-Baký-Potı kóliktik dáliziniń quramdas bóligi. Qazirgi kezeńde Aqtaý-Baký porttaryn úılestirý sharalary qazaqstandyq astyqtyń ustanymyn Ázerbaıjan jáne shektes ornalasqan Grýzııa men Túrkııanyń naryqtarynda nyǵaıta túspek. Alaıda, onyń baǵyty sonymen qatar Iranǵa da negizdelmek.
Tek 6 jyldyń ishinde (2005-2011 jyldary) termınal arqyly 1,9 mln. tonna astyq ótkizilgen kórinedi. Máselen, ondaǵy jyl saıynǵa kórsetkishterge toqtalatyn bolsaq, 2005 jyly - 36,2 myń tonna, 2006 jyly -125,9 myń tonna, 2007 jyly - 180 myń tonna, 2008 jyly - 260,4 myń tonna, 2009 jyly - 557,5 myń tonna, 2010 jyly - 403,8 myń tonna, 2011 jyly - 307 myń tonna, sondaı-aq 2012 jyly - 500 myń tonna ótkizildi. Búginde Aq Bıdaı-Termınalynyń 100 paıyz aktsıoneri Azyq-túlik kelisimshart korporatsııasy bolyp tabylady.
Sońǵy jyldary Qazaqstan astyq óndirýdi jáne onyń eksportyq kólemin qarqyndy túrde arttyryp keledi. Atap aıtqanda, 14-22 mln. tonna aralyǵynda bıdaı óndirý deńgeıinde jáne onyń ishinde 7-8 mln. tonnasyn el ishinde tutyný kólemin eskergende, Qazaqstan 7-den 12 mln. tonnaǵa deıin joǵary sapaly bıdaıdy eksporttaýǵa qaýqarly. Aıta keteıik, Aqtaý portynda qazirgi qoldanystaǵy astyq termınalyn 1 mln. tonnaǵa deıin keńeıtý múmkindigi zerdelenip jatyr. Bul óz kezeginde eksporttyq áleýetti arttyrýǵa úles qosatyny anyq.
Budan bólek, 5 jyl buryn Qazaqstan men Irannyń kúsh-jigeri arqyly AmırabadGreın Termınal Kısh salynǵan bolatyn. Onyń aktsııalaryn «BehdızTedjeratAlborz» jaýapkershiligi shekteýli qoǵamy men «Aq Bıdaı-Termınal» AQ teń bólisip otyr.
Búginde Qazaqstan Iranǵa jyl saıyn atalǵan termınal arqyly 700 myń tonnaǵa deıin astyq jetkizý maqsatyn belgiledi. Onyń ónimdilik qýaty saǵatyna 500 tonna astyqqa deıin jetedi. Aq Bıdaı-Termınaly teńiz kemelerinen astyqty qabyldap, táýligine temir jol jáne avtomobıl kólikterine 4 myń tonnaǵa deıin tıep, jóneltý múmkindigi bar.
Jalpy «Azyq-túlik kelisimshart korporatsııasy» búginde astyq eksportynyń áleýeti men bolashaǵy Kaspıı baǵytynan qaýqarly bolady dep meńzep otyr.
Sondyqtan da Gorganda (Túrikmenstan men Iran shekarasy) temir jol astyq termınalynyń qurylysy qolǵa alynýda. Osy arqyly ırandyq naryqqa eksportty arttyrýdyń múmkindigi zor bolmaq. Budan basqa Aqtaý portynda qoldanystaǵy astyq termınalynyń múmkindigin 1 mln. tonnaǵa deıin jetkizý máselesi qarastyrylyp jatyr.
Sonymen, atalǵan termınaldardyń tolassyz jumysynyń arqasynda búginde Qazaqstan álemdik naryqtarǵa astyqty saýdalaýdy júzege asyrýda. Bunymen qosa taǵy da jańa elevatorlar men termınaldardyń qurylysy elimizdiń astyq eksporty kólemin arttyra túsetini haq.
