Astyq eksporty: sharýalar mol ónimdi qaıda ótkizbek
Sonymen, 2024 jyl qazaqstandyq sharýalar úshin ónimdi kezeńniń biri boldy. Egin jınaý naýqany tolyq bitip, elimiz 26,5 mln tonna astyq bastyrǵany belgili. Sharýalar ár gektardan 16 tsentnerden egin jınady. Endi elimiz artyq ónimniń kóp bolýyna baılanysty astyq eksporty máselesin kún tártibine shyǵardy. Qazaqstan qaı memleketterge, qansha kólemde astyq jetkizbek, kásipkerler qandaı qıyndyqtarǵa tap bolýda? Kazinform tilshisi osy taqyrypty taldap kórdi.
Eýropa men Afrıka naryǵyna qyzyǵýshylyq bar
Taıaýda Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi elimiz 12 mln tonna astyq eksporttaýdy josparlap otyrǵanyn habarlady. ıAǵnı, Qazaqstan ózge elderge aı saıyn 1 mln tonna astyq jetkizip otyrýy qajet.
Joǵaryda aıtylǵan 12 mln tonnanyń 7,5 mln tonnasy bıdaıǵa, 1,4 mln tonnasy arpaǵa, 300 myń tonnasy júgerige tıesili. Maıly daqyldar boıynsha áleýet 1 mln tonnadan asady dep baǵalanǵan.
Saýda mınıstrliginiń josparyna qarasaq, elimiz Ortalyq Azııa men Aýǵanstanǵa 4,2 mln tonna bıdaı jetkizbek. Qytaıǵa jalpy astyq eksporty 2023 jyly 1,43 mln tonnany qurap, aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 5,5 ese ósken. Onyń ishinde bıdaıdyń úlesi – 538,8 myń tonna. Endi Qytaıǵa eksport kólemin 1,6 mln tonnaǵa deıin arttyrýǵa múmkindik týyp otyr eken. Degenmen Qytaı shekarasyndaǵy kidirister men lıtsenzııalaý sharttary áli de qıyn bolyp turǵanyn vedomstvo ókilderi moıyndady.
Qazir jahandyq suranystyń artýy men ónimdiliktiń tómendeýine baılanysty Italııa, Latvııa, Ispanııa sııaqty EO elderi mańyzdy naryq bolyp otyr. Jalpy, Túrkııa men Taıaý Shyǵysqa shamamen 1 mln tonna bıdaı eksporttaý múmkindigi bar. Iranǵa arpa jetkizýdi qalpyna keltirý úshin saýda jáne logıstıka máseleleri sheshilýde. Pákistan, Indonezııa, Brazılııa jáne Malaızııa naryqtarynda qazaqstandyq bıdaı brendin ilgeriletý jumysy bastalypty.
Sondaı-aq Saýda mınıstrligi Armenııaǵa 600 myń tonna, Italııaǵa 1 mln tonna bıdaı jóneltý týraly kelissózder júrip jatqanyn málimdedi. Soltústik Afrıka elderine 200 myń tonna eksport boıynsha kelisimder ázirlenýde.
Aıtpaqshy, Prezıdent tapsyrmasy boıynsha Úkimet rezervinen bólingen qarajat esebinen otandyq sharýalardan 150 myń tonna astyq satyp alý qarastyrylyp otyr. Óz kezeginde «Azyq-túlik kelisimshart korporatsııasy» UK» ókilderi qazir 20 mln dollarǵa 5 shart bekitilgenin, syrtqy naryqqa shyǵý úshin sharýalarǵa kóp kómek kórsetilip jatqanyn alǵa tartqan. Naqtyraq aıtqanda, fermerge tikeleı kelisimshart usynyp, eshbir komıssııasyz, aqysyz túrde naryqqa shyǵýǵa kómektesýde. Qosymsha 100 myń tonnaǵa Tájikstan kompanııasymen shart bekitilgen. Endi syrtqy naryqta básekege qabiletti bolý úshin kólik shyǵyndaryn sýbsıdııalaýdyń qajettiligi bar.
Al Premer-mınıstrdiń orynbasary Serik Jumanǵarın Batys Eýropa men Soltústik Afrıkaǵa shamamen 1,5-2 mln tonna astyq ketetinin naqtylady. Buǵan qosa, Batys Aýǵanstan men Shyǵys Iranǵa 1,5-2 mln tonna astyq jóneltiledi. Dástúrli túrde jetkiziletin Ortalyq Azııaǵa, kórshiles elderge 6-8 mln tonna ketpek. Máselen, Ózbekstanǵa 3,5 mln tonna jiberýge kelisim jasalǵan.
– Keler jyldyń basynda Shyńjańda (Qytaı) kezdesý bolady. Ol jaqqa ózim baramyn. Gonkongtyń basshysy men ShUAÓ (Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi – red.) basshysy bolady. Úsheýimiz osy taqyrypty talqylaımyz. Gonkong pen Vetnamǵa bıdaı aparatyn josparymyz bar, konteınerler arqyly jetkizemiz, – dep qosqan Úkimet basshysynyń orynbasary.
Jumanǵarınnyń sózine qaraǵanda, keıingi 2 aıda 2,1 mln tonna astyq eksportqa shyǵarylǵan. Osyndaı tendentsııa jalǵasa berse, bolashaqta elimiz eksport kólemin 12 mln tonnaǵa jetkize alady.
Jalpy, jyl basynan beri Qazaqstan ózge elderge 6 mln tonna astyq eksporttaǵan. Onyń ishinde qaraqumyq eksporty 10 ese, jasymyq 7 ese, burshaq 3 ese jáne júgeri 2,5 esege artypty. Jyl sońyna deıin Qytaıǵa 250 mln dollarǵa maı ónimderin eksporttaý josparlanypty.
Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń málimdeýinshe, álemdik naryqta astyqqa suranys óte joǵary. Degenmen basym bóligi sapaly astyqty qalaıdy. Eýroodaq elderi qyzyǵýshylyq tanytqanymen, ázirge el eksporty birneshe memleketpen shektelip otyr. Munda jol tosyp turǵan problemalar joq emes.
Tabys egin shyǵynyn aqtamaı tur
Endi naqty qandaı máseleler salanyń tynysyn ashtyrmaı turǵanyna oıysaıyq. «Atameken» UKP basqarma tóraǵasynyń orynbasary Erbol Eseneevtiń sózinshe, bıyl kórshi elder de Qazaqstan sekildi astyqty mol jınaǵan. Reseı bıyl 100 mln tonnadan astam astyq jınap, syrtqy naryqqa 53 mln tonna bıdaı eksporttaýdy josparlaǵan.
– Qytaı Qazaqstan astyǵyna shekteý qoıyp otyrǵany belgili, sebebi olar birinshi ózderiniń ónimin tolyq ıgerip baryp, jetpegen kezde ımportqa júginedi. Elimizden qansha astyq alatyny shamamen kelesi jyly kóktemniń basynda belgili bolmaq.
Degenmen Iran, Aýǵanstan, Tájikstan sekildi elder bıdaıymyzǵa qyzyǵyp otyr. Sonda da Qazaqstanda kóp astyq artylyp qalǵaly tur. Mysaly, Qazaqstannyń ishki naryǵyna kerek jalpy astyqtyń mólsheri – 8-9 mln tonna. Bıyl 26,5 mln tonna astyq bastyrdyq. Sonda 17-18 mln tonna astyq artylady. Mine, «sonyń bárin qaıda eksporttaımyz?» degen saýalǵa bas qatyrýdamyz. Ótkizýge bolar edi, biraq teńiz porttary bizden tym alshaq. Eger Úkimet jol shyǵyndaryn tólep berip otyrsa, sharýalarǵa múmkindik ashylady. Biraq shyǵyn ótele me, belgisiz. Máselen, qazir 1 tonna bıdaıdyń quny 100 dollardan aspaıdy. 1 vagonǵa ári ketse 60 tonna bıdaı artylady. ıAǵnı, 1 vagon bıdaıdyń quny bar bolǵany – 6 000 dollar, – deıdi sarapshy.
Eseneevtiń aıtýynsha, buǵan qosa sapa máselesi de tejeý. 3-sortty bylaı qoıǵanda, bıyl elimizdegi bıdaıdyń basym bóligi 4 nemese 5-sort bolyp shyqqan. Damyǵan elder bul sorttaǵy ónimdi tek mal azyǵy retinde paıdalanady. Árıne, Taıaý Shyǵys elderi atalǵan sorttaǵy bıdaıdy ala beredi. Degenmen sharýalar jerdiń qunarlyǵyn aldyn ala baǵalamaǵany bilingen. Onyń ústine bıyl jaýynnyń kóp bolýy keri áser etipti.
Kásipkerler qazir qınalyp otyrǵany ras. Birinshiden, jeltoqsan aıynda nesıelerin ótep úlgerýge tıis, ekinshiden, ónimniń ótýi qıyndaýda. Tutynýshy joq emes, kóp, tek olar qazir emes, 2-3 aıdan keıin «oıanady». Úkimet otandyq sharýalardan 1,5 mln tonnaǵa deıin astyq satyp alatynyn alǵa tartqan, degenmen sala mamandary qosymsha jeńildikter jasaýdy surap otyr.
– Negizi bıylǵy jaǵdaı sharýalarǵa soǵylǵan dabyl ispetti. Kezinde kásipkerler egin egýdiń tabysy kóp ekenin bildi de, biryńǵaı osy salaǵa bet burdy. Endi qur eginmen shektelmeı, qosymsha mal sharýashylyǵyn qolǵa alǵany abzal. Sol kezde úılesimdilik bolyp, shyǵynnyń ornyn toltyra alar edi. Odan ári tereń óńdeýdi jolǵa qoısa, áıtpese qazir tek shıkizatpen shektelip otyrǵanyn ózderi de biledi. Shynynda, daıyn ónim usyna almady.
Qalaı alǵanda da, taıaýda bankrotqa ushyraıtyn sharýalar kóbeıedi. Esepteýimiz boıynsha, kásipkerler 1 gektar jerge bıdaı egip, ósirip, jınaýǵa orta eseppen 100 myń teńge shyǵyndalǵan. Ár gektardan 15-18 tsentnerden ónim jınaǵanda 55-60 myń teńge tapqan. ıAǵnı, ár gektar úshin 40-45 myń teńge mınýsqa ketken, – deıdi Erbol Eseneev.
Sarapshynyń aıtýynsha, osy kezeńnen Úkimet te qorytyndy shyǵaratyny anyq. Eksporttaýdyń jańa joldaryn izdeı beredi nemese sharýashylyq baǵytyn retke keltirýge kóshýi múmkin.
Áýeli ózge naryqtarmen kelisim jasalýy kerek
Al Qazaqstan fermerleri qaýymdastyǵy basqarma tóraǵasynyń orynbasary Ákpar Máýlenovtiń aıtýynsha, elimizdiń 12 mln tonna astyq eksporttaýy – jospar kúıinde turǵan dúnıe. Jaýapty vedomstvolar tarapynan Batys Eýropa men Soltústik Afrıkaǵa – 2 mln tonna, Taıaý Shyǵys pen kórshi Ózbekstan naryǵyna da osynsha kólemde degen sekildi boljamdar qurylǵan.
– Jospardyń oryndalýy úshin áýeli atalǵan naryqtarmen kelisimder jasalýy qajet. Máselen, ózge naryqtardy kózdep otyrǵanda onsyz da jıi shekteý engizetin Qytaı bıdaı alýdan bas tartýy múmkin. Ras, Eýropa nemese Afrıkaǵa amalyn taýyp jetkizýge bolady, biraq baryp turǵan astyqty qabyldaýǵa kelispese – másele sonda týyndaıdy.
Ekinshiden, Úkimet sharýalarǵa ári ketse 2024 jyldyń 15 jeltoqsanyna deıin nesıelerin qaıtarýdy surap otyr. Bundaı qyspaqta barlyq dıqandar qambada jatqan astyǵyn satýǵa asyǵady. Al bir mezgilde usynys kóbeıgen soń naryqtaǵy baǵa tómendeıdi. Osy sátti kórshi Tájikstan jaqsy paıdalanyp úırengen, astyǵyn ótkizýge asyqqan sharýany arzan baǵaǵa kóndirip, ónimniń kóp bóligin alyp ketedi. ıAǵnı, dıqandardyń shyǵyny aqtalmaýy múmkin, – dedi sarapshy.
Máýlenovtiń aıtýynsha, 12 mln tonna astyqty eksporttaýǵa bolady, alaıda temir jolmen tasymaldaý máselesi bar. Eýropa elderine eksporttaý úshin astyqty aldymen Reseı arqyly ótkizýge týra keledi. Kórshi el aýmaǵynan alyp ótý úshin tarıfter belgilengen. Demek, jetkizýdiń shyǵyny az bolmaıdy. Úkimet eksporttaýǵa arnaıy sýbsıdııa qarastyrǵaly jatyr, eger sátti qolǵa alynsa, sharýalarǵa úlken kómek bolmaq.
– Naryqtaǵy baǵany ustap turý úshin Azyq-túlik korporatsııasy arqyly sharýalardan astyq satyp alynbaq. Degenmen birinshi ret 150 myń tonna ǵana ótkizilmek. Meniń oıymsha, bul óte az mólsher. Ondaǵan mln tonna astyq turǵanda bul istiń múlde paıdaly áseri bolmaıdy. Biz sharýalardan keminde 3 mln tonna astyq satyp alý keregin aıtyp usynys jasadyq. Bálkim, aldaǵy ýaqytta iske asa jatar, – dep topshylady Ákpar Máýlenov.
Bir sózben aıtqanda, astyq eksporttaýda temir joldar tynymsyz jumys istep, aqsha aınalymy toqtamaýǵa tıis. Importtaýshy elder de daıyn turǵany abzal. 12 mln tonna astyq eksporttaý tek jospar kúıinde. Áıtse de tıisti vedomstvolar qoldan kelgenniń bárin jasap, oryndaýǵa kúsh salyp jatqan tárizdi.
