Astananyń kommýnaldyq qyzmetteri EQYU Sammıtine saqadaı daıyn - Elorda ákiminiń orynbasary V. Krylov
- Vasılıı Leonıdovıch, Astanadaǵy kommýnaldyq qyzmetter kórsetetin kásiporyndardyń EQYU Sammıtine daıyndyǵy qalaı?
- Astananyń kommýnaldyq qyzmetterin EQYU Sammıtine daıyndaý úshin ákimdik qaladaǵy kommýnaldyq kásiporyndarmen birge úsh baǵdarlama ázirledi. Qazirgi ýaqytta Sammıtke daıyndyq jumystary solardyń negizinde júrgizilýde. Birinshi baǵdarlama - qaýipsizdikke qatysty, onyń aıasynda kommýnaldyq qyzmetter kórsetetin kásiporyndardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge basymdyq berilýde. Bul baǵdarlama boıynsha qala tirshiligine qan júgirtip otyrǵan nysandar, atap aıtqanda: «Astana-Energııa» AQ (Birinshi jylý elektr ortalyǵy, Ekinshi jylý elektr ortalyǵy), «Astana-Jylýtranzıt» AQ, «Astana sý arnasy» MKK, «Astana Gaz Servıs» AQ, «Kegok» AQ-nyń bir nysany, sondaı-aq «Nysana» jáne «Jylý» MKK syndy energııamen qamtamasyz etetin ortalyqsyzdandyrylǵan nysandar, sondaı-aq lıftige jaýapty kompanııalar qamtylǵan.
Ekinshi baǵdarlama Sammıtke jumyldyrylatyn nysandardyń, ıaǵnı qonaq úılerdiń, meıramhanalardyń, sammıt ótetin ǵımarattardyń úzdiksiz jumys isteýine jaǵdaılar jasaýǵa baǵyttalǵan. Máselen, kez-kelgen qonaq úıdiń ınjenerlik, ne bolmasa energııamen qamtý júıelerinde aqaý bolyp, isten shyǵyp qalǵan jaǵdaıda olardy shuǵyl túrde qaıta qosý úshin - rezervti syzbany ázirlep qoıdyq. Al úshinshi baǵdarlama sanıtarlyq tazalaý jumystaryn qamtıdy. ıAǵnı osy jumystardyń qalaı atqarylyp jatqandyǵy qatań baqylaýda bolady.
- Baǵdarlamanyń árqaısyna jeke-jeke toqtalyp ótseńiz.
- Qala tirshiligin qamtamasyz etetin strategııalyq nysandardyń negizgi maqsaty - qysqy kezeńde halyqty jylýmen, elektr qýatymen, aýyz sýmen jáne gazben qamtamasyz etý. Sýdy aǵyzý da osy mindetke kiredi. Jalpy bundaı isterge jaýapty kásiporyndardaǵy jumystar jylytý maýsymy bastalmaı turyp, jyl saıynǵy kestelerine sáıkes júrgiziledi. Búginde bul jumysqa qajetti qarjylar tolyǵymen ıgerildi.
Mysalǵa, «Astana-Energııa» AQ-nyń jóndeý jumystaryna 570 mln. teńge, «Astana-Jylýtranzıt» AQ-na 197 mln. teńge jáne «Qalalyq elektr jelileri» AQ-na 66 mln. teńge jumsaldy. Árıne, bul kásiporyndar ózderiniń tikeleı mindetterin atqaryp otyr, biraq olardyń árqaısysynyń qala úshin strategııalyq mańyzy bar. Strategııalyq mańyz degenimiz ne? Máselen, eger bulardyń bireýinde apatty jaǵdaı bola qalsa, qalada tótenshe jaǵdaı bastalady. Qazir atalmysh kásipornydardyń tehnıkalyq bólimderi men qyzmetkerleri úzdiksiz jumys jasaýdy qamtamasyz etýge saqadaı daıyn. Biraq munda máseleniń basqa bir jaǵy bar - Sammıt kúnderi kásiporyndardy qandaı da bir syrtqy qaýipterden saqtandyrýymyz qajet. Máselen, stansyny alatyn bolsaq, ol perımetr boıynsha qorshalýy tıis, oǵan arnaıy kúzet qyzmetteriniń mamandaryn jumyldyrý qajet, syrtqy aýlasyn baqylaıtyn kameralar ornatyp, kirip-shyǵatyn ruqsat qaǵazdaryn jasaý kerek. Bul - lańkestik aktilerdi boldyrmas úshin bútin bir qaýipsizdik júıesin qurýdy qajet etetin úlken másele. Sondyqtan biz búkil kásiporynnyń aldyna qaýipsizdik jónindegi jeke baǵdarlamalaryn ázirleý mindetin qoıdyq. Sóıtip, buǵan deıingi 5 baqylaý beketiniń sany 9-ǵa ulǵaıtyldy, sol sııaqty nysandardy kúzetetin kúzetshiler buryn qarýsyz bolsa, endi qarýlandy. Sonymen birge, órtke qarsy júıeler kúsheıtildi. Máselen, Ekinshi jylý elektr ortalyǵynyń statsıonarlyq órtke qarsy bólimi bar, al Birinshi jylý elektr ortalyǵyna Sammıt kúnderi órt sóndirý qyzmetin ózimiz qoıamyz. Biz sondaı-aq, lańkestik áreketterdiń aldynda dármensiz «Astana-Jjylýtranzıt» AQ-nyń júıelerinde de qaýipsizdikti kúsheıttik. Sonymen birge, magıstralda apat bola qalǵan jaǵdaıda ony dereý qosalqy ekinshi magıstralǵa aýystyratyn mehanıkalyq jáne avtomatty basqarýlardy ornattyq. 1 qarashadan bastap barlyq strategııalyq mańyzy bar nysanǵa ózderiniń jeke kúzetterimen birge, quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri de táýlik boıy kezekshilikke qoıyldy.
- Jylý júıeleriniń tótenshe jaǵdaılarǵa daıyn ekenin aıttyńyz. Al elektr jelilerinde osyndaı tııanaqtylyq bar ma? Máselen, Sammıt ýaqytynda Táýelsizdik saraıynda jaryq óship qaldy delik...
- Árıne bar. Biz bul máseleni de oılastyryp qoıdyq. Máselen, bizde energııamen úzdiksiz qamtamasyz etetin UPS júıesi jáne dızeldi generator bar. Sammıtke qatysýshylar syrtqy jaryqtandyrý jelisi isten shyǵyp qalǵan jaǵdaıda, bulardyń kómegimen ony sezbeı de qalatyndyǵyna sendire alamyz. Qalaı deısiz ǵoı? Máselen, qandaı da bir sebeptermen syrttan energııa berý toqtaǵan jaǵdaıda UPS jaryqty birneshe sekýndqa ustap turady, onyń artynsha dızeldi generator iske qosylady. Mundaı júıe Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda bolmaǵandyqtan, qazir ony satyp alyp jatyrmyz. «Shabyt» úıinde de bul másele qurylys jumystary barysynda sheshiletin bolady.
- Sonda dızeldi generatordyń qýaty qansha ýaqytqa jetedi?
- Kópke jetedi. Ony otynmen jabdyqtap otyrsań boldy. Sondyqtan alańdaýǵa negiz joq. Onyń ústine, biz qaladaǵy barlyq 27 kishi elektr stansyǵa beıne baqylaý ornattyq, nysandar táýlik boıy kúzetiledi. Odan bólek, stansylardyń kireberis esikterine dabyl qaǵatyn avtomatty qurylǵylar ornattyq, bul nysanǵa sanktsııalanbaǵan kirý áreketi bola qalǵan jaǵdaıda onyń aldyn-alý úshin jasalyp otyr. Biz barlyq máseleni pysyqtap qoıdyq. Tipti suıytylǵan gaz tıegen kólikter Sammıt kúnderi qalanyń kórkin buzbasy úshin, gaz taratý júıelerine 25 qarasha men 4 jeltoqsan aralyǵyna deıin jetkilikti qordy jınap alý jóninde usynys jasaldy.
- Lańkestik is-qımyldardan bólek, qaýip tóndirýi yqtımal qandaı syrtqy faktorlarǵa qarsy turýǵa daıyndyqtar jasalyp jatyr?
- Árıne, bárinen saqtaný múmkin emes jáne qaýip qaıdan keletinin bilmeısiń. Sondyqtan ártúrli saqtyq sharalaryn qarastyrýdamyz. Máselen, qaladaǵy sý qubyrlary ótetin qudyqtardyń qaqpaqtary jáne kabelderdiń urlanýy problemasy bar. Qalada metaldardy satyp alýmen zańdy túrde aınalysatyn 23 kompanııa bar. Qazir olar tirkeýge alynyp, úılerdiń aýlalaryndaǵy qaptaǵan «kásipkerlikter» jabyldy. Osy tusta mynany aıryqsha aıtyp ketkim keledi: elektr jelilerin, ne bolmasa baılanys kabelderin kesip, urlaýǵa árekettengenderdi qatań jazalar kútip tur.
- Strategııalyq nysandardyń qaýipsizdigin kúsheıtýge qansha qarjy bólindi?
- Qalalyq bıýdjetten oǵan kók tıyn jumsalǵan joq. Barlyq jumystar ár kásiporynnyń jeke qarajaty esebinen júrgizildi.
- Al bul erteń tarıfterge áser etpeı me?
- Jýyrda Mamandandyrylǵan kúzet qyzmeti basqarmasy ózderinde qysqartý bolyp jatqandyǵyn jáne 1 qarashadan bastap Birinshi jylý elektr ortalyǵynyń qaraýyldaryn bosatatynyn aıtty. Biraq nysandardy kúzetsiz qaldyrýǵa bolmaıdy. Biz bul túıitkildi sheshýdiń bir ǵana jolyn kórdik, ol - monopolısterge kúzet qyzmetterin óz shtattaryna qabyldatý. Árıne, bul tarıfterdiń ósimine alyp keletindigin joqqa shyǵarmaımyz. Biraq basqa amal joq. Sondyqtan biz Úkimet basshysynyń atyna hat joldadyq. Qazir jaýap tosyp otyrmyz. Tarıfterdiń ósimine qarsy «kúresýshilerdi» onyń ne úshin kóterilip jatqany, nysan qalaı jumys isteıtini qyzyqtyrmaıdy. Tarıfti bóle jaryp qarastyrady. Olaı bolmaýy tıis. Onyń ústine Astanada elektr energııasynyń tarıfteri respýblıka boıynsha eń tómen. Meniń jeke pikirim, strategııalyq nysandar men olardyń qorǵalýy burynǵydaı memlekettiń baqylaýynda qalýy kerek.
- Astananyń aýa-raıy qytymyr keledi. Sammıtke deıin qalyń qar jaýyp, alaı-dúleı boran soǵyp, kólik qozǵalysyn qıyndatýy ábden yqtımal. Elordadaǵy kósheni qardan tazartatyn tehnıkalar jumysqa daıyn ba?
- Daıyn. Bul máselemen elordadaǵy úsh aýdan tegis aınalysýda.Biz tazartylatyn aýmaqtardy, olardyń uzaqtyǵyn, tehnıkalardyń memlekettik nómirlerin, júrgizýshilerdiń málimetterin anyqtap, tirkedik. Sonymen birge qonaq úılerdiń jáne meıramhanalardyń aýlasyn jınaýshylardyń sanyn, olardyń aty-jónderin, arnaıy kıim úlgilerin, qoqys tasıtyn jáshikteriniń bar-joǵyn, tipti sypyrtqylary men kúrekteriniń túrlerine deıin bilip, tirkep qoıdyq. Kómek qajet ǵımarattarǵa arnaıy tehnıkalardy jiberetin bolamyz. Qardan tazartý mashınalary qalypty rejimde turǵyn úı sektorlarynda jumys isteı beredi. EQYU Sammıti qonaqtary kelip-ketetin ýaqyttary áýejaıǵa baryp-qaıtatyn kúre joldy tazartatyn mashınalardy ázirlep qoıdyq. Búginde «Astana Tazalyq» JShS-de 259, «Astana Jasylqurylys» AQ-da - 79 jáne «Astana Ormany» MKK-da - 67 sanıtarlyq tazartý tehnıkasy bar.
Biz sońǵy 10 jylda bolǵan aýa raıyn zerdeledik. Dál 1-2 jeltoqsan kúnderi qar jaýǵan eken, jańbyr bolmaǵan. Eń tómengi temperatýra mınýs 28, al eń jyly temperatýra mınýs 2 gradýs shamasynda bolypty. Sondyqtan, jahandyq jylynýǵa qaramastan, bul kúnderi temperatýra plıýs gradýsty kórsetpeıtinine senimdimiz.
- Sammıt bolatyn «qyzyl aımaqty» qardan tazalaý jumystary qalaı júrgiziletin bolady?
- Jumystar joǵaryda aıtlǵan syzba boıynsha «qyzyl aımaqta» da júrgiziledi. Bizdiń oıymyzsha, bul jerde qıyndyqtar týyndamaýy tıis. Osy tusta qoqystardyń qala syrtyna shyǵarylý máselesine toqtala ketkendi jón kórip otyrmyn. Qazir Astanada táýligine 1200 tonna qoqys shyǵarylady. Onyń 700 tonnasy qatty-turmystyq qaldyqtar bolsa, qalǵany qurylystyq qoqystar. Bulardy tasymaldaý kezinde «Tazartý» jáne «Tehservıs» kompanııalarynyń aýyr kólikteri kirip-shyǵatyn 135 baǵytty belgiledik.
- Al elorda kóshelerin jaryqtandyrýǵa qanshylyqty kóńil bólinip jatyr?
- Kóshelerdi jaryqtandyrý jumystary sońǵy eki jyl boıy qarqyndy júzege asyrylýda. Árıne, qazir qosymsha jumystardy da júrgizip jatyrmyz. Atap aıtqanda, jaryq ornatylǵan dińgekterdiń birinen ekinshisine órmekshiniń toryndaı jalǵanǵan aspaly symdardy alyp tastap, túgel jer asty kabelderin júrgizdik. Buǵan deıin belgilengen kestege sáıkes bıyl Temir jolshylar, Sılıkatnyı, Kóktal kentterinde elektr jelilerin tartyp, syrtqy jaryqtandyrýdy jasadyq.
- Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin jasasańyz.
- EQYU Sammıtin uıymdastyryp, ótkizý qarsańyndaǵy daıyndyq sharalary bizge qala tirshiligin qamtamasyz etip otyrǵan strategııalyq nysandardyń qaýipsizdigine basqasha kózqaraspen qaraýǵa múmkindik berdi. Árıne qaýipsizdik jumystary qashan da joǵary deńgeıde jasalýy tıis. Sózimdi qorytarda aıtatynym: Astananyń kommýnaldyq qyzmetteri Sammıtti ótkizýge tolyq daıyn!
- Suhbatyńyzǵa rahmet!
