Astanalyq stýdentter «Muńmen alysqan adam» atty qoıylymdy sátti sahnalady
Kezdesý keshine kórnekti aqyndarymyz Nesipbek Aıtuly, Serik Turǵynbekuly, jazýshylar Joltaı Jumat-Álmashuly, Tolymbek Ábdiraıym, jýrnalıst-qalamger Sharhan Qazyǵul, aqyn Nurlan Qalqa, L.N. Gýmılev atyndaǵy ulttyq ýnıversıtetiniń oqytýshylary: fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Rahymjan Turysbek pen EUÝ-dyń Teleradıo jáne qoǵammen baılanys kafedrasynyń meńgerýshisi Aıazbı Beısenqulov, kolledj ujymy men stýdentter qaýymy, t.b. ónersúıer jurtshylyq qatysty.
Alǵash ret sahnaǵa tórine shyǵyp, búgingi kún taqyrybyn qozǵaǵan soqtaly shyǵarmany sahnalaǵan stýdentter óneri kópshilikti súısintti. Bul shyǵarmaǵa XX ǵasyrdyń bas kezindegi saıası jaǵdaıǵa baılanysty taǵdyr tálkegine ushyrap, elden kóship, Frantsııa topyraǵynan bir-aq shyqqan qazaq otbasynyń taǵdyr-talaıy arqaý bolady. Seksenniń seńgirine shyqqan Asan qart týǵan jerin saǵynyp, táýelsiz Qazaq eline jetkenshe asyq. Al balalary bolsa, onyń ótinishin oryndaı qoımaıdy. Úlken uly Marat bıznesin, jyly ornyn tastap, ózine beıtanys ólkege qonys aýdarýdan úzildi-kesildi bas tartady. Alaıda, atasynyń jan-dúnıesin tereń túsingen Marjan bolsa, «qaıtsem de ákemdi týǵan jerine aparamyn» dep sheshim qabyldaıdy. Baýyrlar, áke jáne otbasy arasyndaǵy tartys shıelenisti, keıipkerler sózderi nanymdy, oqıǵa mazmundy, kórermenin beı-jaı qaldyra almaıdy. Sebebi túsinikti. Atameken, atajurt degende qaı qazaq balasy beı-jaı qalsyn. Bul taqyryp búgingi kúni tipti ózekti ekeni sózsiz.
Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda da týǵan jerdi súıý, jas urpaqtyń boıyna otanshyldyq, patrıottyq sezimderdi sińirý ásirese, zııaly qaýymnyń paryzy ekendigi basa aıtylǵany belgili. Dramatýrg Joltaı Jumat-Álmashulynyń «Muńmen alysqan adam» atty pesasy da osyndaı ózektiligimen, shynaıylyǵymen, kórkemdigimen, sony somdalǵan keıipkerler obzarazymen kóńilimizden shyqty.
Stýdentter bul týyndynyń mán-mańyzyn tereń túsinip, jan-dúnıelerimen sezine otyryp, óte joǵary deńgeıde oryndap shyqqany qýantty. Olar kásibı akterler emes nemese óner ordasynda bilim alyp júrgen joq. Sonyń ózinde týǵan jerge degen ińkárlik, týǵan topyraqqa degen súıispenshilik boılarynda buǵyp jatqan asyl sezimderin qozǵap ótkendeı. Elbasynyń «..ulttyq kod, ulttyq mádenıet saqtalmasa, eshqandaı jańǵyrý bolmaıdy» degen kóregendilikpen aıtqan danalyq sózine kózimiz anyq jetti. Shaǵyn qoıylymdy oryndaý barysynda stýdentterdiń «ulttyq kodynyń» kilti ashylǵandaı boldy desek, artyq aıtpaǵanymyz.
Qoıylym aıaqtalǵan soń, Saýda-ekonomıkalyq kolledjiniń dırektory Myrzabek Kújimov pesa avtory Joltaı Jumat-Álmashuly men rejısseri, mádenıet qaıratkeri Sabyraly Kemelbaevqa ujymy atynan alǵysyn aıtty. Odan keıin jazýshy J. Álmashuly, S. Turǵynbekuly, N. Aıtuly, R. Turysbek, t.b. sóz alyp, qoıylymnyń sátti shyqqanyn atap ótip, stýdent ónerpazdarǵa rızashylyqtaryn bildirdi.
