Astanada «Jańa Qazaqstandy» qurý vektorlary talqylandy
Tarıh tarazylaıdy
Qazaqstanda Konstıtýtsııaǵa jáne odan keıingi Prezıdent jáne Parlament saılaýlaryna túzetýler engizilgen soń is júzinde tolyqqandy demokratııaǵa aınalý protsesi bastaldy: bıliktiń aýysýy, ashyq sot júıesi jáne basqa da atrıbýttar baıqaldy.
Spıkerler eldiń saıası júıesin qaıta qurýda «tez jáne sapaly» tásili júrmeıtinin aıtyp otyr. Oǵan qosa, qaıta qurý uzaq ýaqyt boıy avtorıtarlyq mehanızmderdiń jumysyn kúsheıtý úshin júrgizildi.
Mıhaıl Zygardyń aıtýynsha, Qazaqstanda bolyp jatqan ózgeristerge baǵa berýge áli erte.
Qandaı da bir ózgeristerdiń áserin naqty baǵalaý úshin tutas urpaqtar aýysyp, sonyń nátıjesinde qundylyqtar júıesi men qoǵamnyń oılaý paradıgmalary ózgerýi qajet. Tarıhta bul protsess birneshe ǵasyrlarǵa sozylady.
Otandyq tarıhshy jáne saıasattanýshy Sultan Ákimbekovtyń pikiri ózgeshe. Ol Qazaqstanda demokratııalyq qundylyqtardy jedel jańartý protsesi júrip jatqanyna senimdi.
Qazaqstandyqtardyń eski jáne jańa býyndarynyń basty aıyrmashylyǵy – múmkindikterdiń bolýy. Jastar shetelde bilim alady, belgili bir eldiń qundylyqtaryn boıyna sińiredi.
Bul rette olar aǵa býyn sııaqty bir eldiń ishinde tuıyqtalyp qalmaı, syrtqy álemmen baılanysyn saqtaıdy.
Múddeler toǵysqan alań
Qazaqstan kópvektorly saıasatyn jalǵastyrýy kerek, dep sanaıdy Sultan Ákimbekov. Qazir Ortalyq Azııa – AQSh, Qytaı, Reseı, EO, Túrkııa jáne arab elderi syndy álemdegi jetekshi oıynshylardyń múddelerin toǵystyrǵan jalǵyz aımaq bolyp otyr.
Kúshti quqyqtyq memlekettik pen kópvektorly saıasat qana óz turaqtylyǵyn saqtaýǵa múmkindik beredi.
Bul ásirese postkeńestik keńistiktegi qarýly qaqtyǵystar artqan kezde – Armenııa men Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan jáne Tájikstan, Ýkraınadaǵy soǵys, Aýǵanstandaǵy jaǵdaıda asa mańyzdy.
Bir jaǵynan Qazaqstan únemi óńirlik qaýipsizdik salasynda ozyq bastamalar kóterdi, óz ekonomıkalyq múddeleri bar jáne tutastaı alǵanda tyǵyz óńirlik jáne ıntegratsııalyq yntymaqtastyqty qalaıdy.
Ekinshi jaǵynan – Ortalyq Azııadaǵy turaqty memleketten áleýmettik ádilet izdeıtin bosqyndar aǵyny problemasyna tap bolýy múmkin.
Mıhaıl Zygar AQSh pen Eýropa elderiniń Qazaqstanǵa kózqarasyn aıtyp berdi. Onyń aıtýynsha, amerıkalyqtar tarıhqa «jaqsy-jaman» stılinde úzildi-kesildi qaraıdy.
Basty jaý – Qytaı, jáne barlyq elder «Qytaımen birge nemese Qytaıdyń yqpalynan alshaqtatýǵa bolady» degen pozıtsııamen qaralady.
Eń bastysy – Qazaqstannyń QHR satellıti bolýyna jol bermeý. Reseımen de dál sondaı jaǵdaı. Máskeýge jaqyndaı otyryp, Qazaqstan amerıkalyq ısteblıshmenttiń muqııat baqylaýynda.
Eýropa Qazaqstanǵa Ýkraınadaǵy soǵysqa kózqarasy arqyly qaraıdy. Sondyqtan Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Sankt-Peterbýrg ekonomıkalyq forýmynda LHR men DHR-ny moıyndamaý týraly málimdemesi «táýelsiz Qazaqstannyń erik-jigerine berilgen baǵa» boldy.
Qazaqstan qaı joldy tańdaıdy?
Sultan Ákimbekovtiń pikirinshe, qazirgi Qazaqstan Keńes Odaǵynyń sońǵy jyldaryn eske salady, onda da adamdar keleshek ózgeristerdi kútýmen ómir súretin.
Dál osy sebepti ıdeologııalyq jáne saıası kúıreýdiń qaıtalanýyna jol bermeý úshin Qazaqstanǵa basqa elderdiń tarıhı tájirıbesi óte mańyzdy.
Sonymen birge, Sultan Ákimbekov Qazaqstannyń batys emes, shyǵys órkenıetine jatatynyn atap ótti. Demek, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary jıi baıqalǵan «Shveıtsarııa modelinde» memleket qurýǵa umtylý qoǵamdy tek túńiltti.
Sarapshy Qazaqstanǵa shyǵystyń eń úzdik obrazdarynyń biri – bıliktiń aıqyn vertıkaly jáne qatań zańdary bar tabysty jáne myqty memleket qurǵan Sıngapýrǵa júginý keregin jetkizdi.
Qos spıkerdiń pikirinshe, kez kelgen demokratııalyq qaıta qurý – bir sáttik áreket emes, uzaq protsess. Ol ádil sot tóreliginen bastalýy kerek.
Sondyqtan azamattardyń Úkimetke jáne sot júıesine degen senimine qol jetkizý, ashyq dıalog jáne óz qatelikterin moıyndaý – Qazaqstandy transformatsııalaýdyń durys «retsepti» bolmaq.
