Astanada TMD elderi ýrologtarynyń I sezi ótýde

None
None
ASTANA. QazAqparat - Astanada TMD elderi ýrologtarynyń I sezi jáne TMD jas medık-ǵalymdarynyń «Teorııalyq jáne klınıkalyq medıtsınanyń qazirgi zamandaǵy máseleleri» XIV konferentsııasy jumystaryn bastady.

Eki kúndik sharany QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrliginiń qoldaýymen «B.Ý.Jarbosynov atyndaǵy Ýrologııa ǵylymı ortalyǵy» AQ jáne Qazaqstan ýrologtary qaýymdastyǵy birlese uıymdastyryp otyr. 

Osy kúnderi konferentsııada TMD elderiniń jetekshi ǵalymdary baıandamalaryn oqyp, jańa texnologııalardy, ádistemeler men ǵylymı zertteýlerdiń nátıjelerin usynatyn  bolady. Atalmysh forýmda nesep joldary tasy aýrýyna shaldyqqan naýqastarǵa kórsetiletin medıtsınalyq kómektiń konservatıvtik, ınvazıvtiligi tómen jáne shuǵyl ádisteriniń múmkindikteri tanystyrylmaq.

Nesep joldarynda tastyń jınalýy - ýrologııalyq aýrýlardyń quramynda jetekshi oryndardy alyp otyr. Qazirgi tańda barsha álem boıynsha nesep-tas aýrýyna shaldyǵý kórsetkishi 3%-dan keme emes jáne ol jyldan- jylǵa ósip keledi.

Medıtsına ǵylymdarynyń doktory, professor Myrzakárim Alshynbaevtyń aıtýynsha, sońǵy kezde bul syrqat Qazaqstanda da edáýir keń taralyp otyr.

Onyń keltirgen deregine súıensek, Qazaqstan boıynsha nesep-tas aýrýyna shaldyǵýdyń ortasha kórsetkishi  1988 jyly 100 myń turǵynǵa shaqqanda 36,1 oqıǵany, 1990 jyly - 40, 2000 jyly - 42,3, 2004 jyly - 43,7 oqıǵany quraǵan. Al 2015 jyly respýblıka boıynsha bul kórsetkish 100 myń eresek turǵynǵa shaqqanda 76,6 oqıǵany qurap otyr.

«Nesep-tas syrqaty 2014 jyldaǵydaı Jambyl oblysy, ShQO jáne Astana qalasynda joǵary deńgeıde tur», - dep atap ótti professor.

M. Alshynbaevtyń sózi boıynsha, otandyq ýrologııany damytýdaǵy basty mindetterdiń biri ýrologııalyq aýrýlardy aýrýlardy emdeýdiń ınnovatsııalyq ádisterin damytý bolyp tabylady.

«Qazaqstanda osyndaı sany jyldan jylǵa artyp keledi. 2015 jyly ol 6 myńnan asty. Sońǵy 5 jylda qazirgi zamanǵy ýrologııa standarttarynyń barlyǵyna sáıkes kelý úshin qoldanylatyn jabdyqtardyń parki turaqty túrde keńeıtilip keledi», - dep túıdi sózin M. Alshynbaev.

Сейчас читают
telegram