Astanada ornyǵatyn Óńirlik hab Ortalyq Azııaǵa ǵana emes, jalpy aýqymdaǵy tájirıbe almasýǵa zor múmkindik
Onyń dáleli - Dúnıejúzilik bank Qazaqstandy memlekettik qyzmet salasynda reformalar júrgizý jónindegi óńirlik kóshbasshy retinde tanydy. Degenmen, bul baǵyttaǵy reforma úzdiksiz damýdy ǵana talap etedi.
Memlekettik qyzmet salasyndaǵy qazaqstandyq model aımaqtaǵy ozyǵy sanalǵanymen, qyzmet sapasyn jaqsartý úshin ony reformalaý áli de jalǵasady. Bunyń bir kórinisi Qazaqstan Prezıdenti qazirgi reforma kezeńinde eń damyǵan memlekettermen úndes maqsatty kórsetkishterdi alǵa qoıyp otyr. Sondyqtan memlekettik qyzmettegi úderisterdiń búkil halyqqa, qoǵamǵa yqpaly zor bolmaq.
Memlekettik qyzmettiń halyqaralyq sarapshylardan joǵary baǵalanýynyń taǵy bir dáleli - BUU Damý baǵdarlamasy Qazaqstanda TMD hám Ortalyq Azııa elderi boıynsha Óńirlik hab qurýdy jáne memlekettik qyzmettiń qazaqstandyq júıesin osy óńirlerge model retinde paıdalanýdy usynǵan bolatyn. Budan bólek, halyqaralyq uıym Astanada memlekettik qyzmetti jańǵyrtý jóninde jahandyq konferentsııa uıymdastyrýdy da ótingen. Mundaı bastamalardyń ózi Elbasy bekitken memlekettik qyzmettiń jańa modeliniń tujyrymdamasy memlekettik qyzmetti reformalaýdyń jáne jańǵyrtýdyń jańa kezeńiniń bastalǵanyn bildirse kerek. Toqtala ketetin jaıt, Memleket basshysy BUU-nyń Damý baǵdarlamasynyń Astanada memlekettik qyzmet isteri jóninde Óńirlik hab ashý bastamasyn qoldaǵan edi. Al bedeldi halyqaralyq uıym sarapshylary Qazaqstannyń jetistikteri men qolǵa alyp jatqan reformasy aıasynda Óńirlik hab qurý ıdeıasy tájirıbege ense, onyń bereri de zor bolatynyn alǵa tartady.
Toqtala ketetin jaıt, Óńirlik hab memlekettik qyzmetti reformalaýdyń úzdik úlgilerin taratýǵa qyzmet etip, onyń aıasynda Qazaqstannyń ozyq tájirıbesi kórshiles elderge taratylady. Bir sózben aıtqanda, Óńirlik hab Qazaqstannyń ilkimdi dúnıesin óńirdegi basqa elderge kiriktirýdi ustanyp, hab arqyly eń úzdik úlgi-modelder basqa kórshiles elderge usynylatyn bolady. Al múddeli úkimetter ózderinde endirýge laıyqtysyn ózderi tańdaıdy.
Sóıtip, Óńirlik hab Astanada qalyptasady. Osynaý irgeli dúnıege baılanysty búgin Astanada Memlekettik qyzmet salasyndaǵy Óńirlik habtyń quryltaı konferentsııasy bolyp ótti. Qazaqstannyń Memlekettik qyzmet isteri agenttigi men BUU Damý baǵdarlamasy birlesip uıymdastyrǵan konferentsııaǵa 30 elden astam, sondaı-aq, Eýroodaq, Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy, USAID pen Dúnıejúzilik bank ókilderi qatysty. Alqaly jıynǵa qatysýshylarǵa Memleket basshysy N. Nazarbaev quttyqtaý hatyn joldaǵan bolatyn. «Memlekettik qyzmetti damytý, ony halyqtyń kúnnen kúnge ósip kele jatqan talabyna sáıkestendirý kez kelgen úkimettiń mańyzdy basymdyqtarynyń biri bolyp tabylady. Al, ár eldiń memlekettik qyzmet reformasynyń kún tártibi halyqaralyq tájirıbe, aımaqtyq jáne ulttyq erekshelikterdi eskere otyryp, ózekti máselelerdi zerdeleý arqyly anyqtalady. Qazaqstan ozyq halyqaralyq tájirıbeni belsendi zertteýge qyzyǵýshylyq tanyta otyryp, sarapshylar joǵary baǵalaǵan memlekettik qyzmet modelin damytý tájirıbesimen bólisýge múddeli. Sonymen qatar, men memlekettik qyzmet salasynda úzdiksiz tájirıbe, bilim jáne aqparat almasý úshin tıimdi ınstıtýtsıonaldyq bazaǵa aınalatyn Óńirlik hab qurýdy qoldadym. Biz hatshylyqtyń tıimdi jumys jasaýyna barlyq jaǵdaılar jasap, áriptesterimizben birge aımaqtyq hab qurýǵa kúsh salamyz», - delingen Elbasynyń joldaǵan quttyqtaýynda.
Eskere ketetin dúnıe, Qazaqstan memlekettik qyzmet reformasy salasynda aımaqtyq kóshbasshy bolyp sanalǵanymen, ómir jańa talaptar týǵyzýda. Sondyqtan da, Memleket basshysy sońǵy jyldary memlekettik qyzmet kórsetý sapasyn kóterý, kadrlardy eńbegine qaraı irikteý jáne joǵarylatý úderisin jetildirý, memlekettik qyzmetshiniń ádeptiligin arttyrý boıynsha tapsyrmalar bergeni belgili. Byltyrǵy Joldaýynda da Prezıdent memlekettik qyzmetter kórsetýdiń sapasyn arttyrýǵa erekshe nazardy aýdarý qajettigin aıtyp: «Basty mindet - memlekettik apparattyń halyqpen ózara qarym-qatynastarynda birjaqty-óktem kózqarastardan arylyp, azamattarǵa memlekettik qyzmetterdi tıimdi jáne jedel túrde kórsetýge kóshý» degen edi. Budan bólek, Parlament qabyldap, Prezıdent qol qoıǵan memlekettik qyzmetti jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan jańa zań naýryzdyń 26-synan bastap kúshine enetin bolady. Osyndaı pármendi sharalardyń barshasy elimizdegi memlekettik qyzmetti odan ári reformalaý máselesindegi ilgerileýshilikti taǵy aıqyndasa kerek-ti.
Al Prezıdent kótergen máselege Astanadaǵy alqaly jıynda BUU Turaqty úılestirýshisi, BUU Damý baǵdarlamasynyń Turaqty ókili Stıvent Týll da keńirek toqtalyp, ondaı máseleniń barsha úkimetter úshin ózektiligin basa aıtqan bolatyn. «Sońǵy jyldary Óńirlik hab aıasynda Qazaqstannyń Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń tóraǵasy Álıhan Báımenov myrza qajyrly eńbek etti, bastama kóptegen qoldaýlarǵa ıe boldy. Jalpy, bul halyqaralyq bastamaǵa qyzyǵýshylyq ta artyp, joba óz maqsatyna jetý ústinde. Bul men úshin de mańyzdy. Sondyqtan da, Astanada jaıǵasatyn osynaý Óńirlik habtyń áleýeti zor bolady dep sanaımyz ári ol Ortalyq Azııa aımaǵynda ǵana emes, kóptegen óńirlerde de halyq pen memleketke qyzmet etýdegi tıimdiligin tanytatynyna senim mol», - dedi S. Týll. Sonymen qatar, mártebeli meıman Memleket basshysy N. Nazarbaevtyń byltyrǵy jeltoqsandaǵy Joldaýyndaǵy memlekettik qyzmet máselesine qatysty aıtqan pikirin joǵary baǵalady. «Qazaqstan Prezıdenti N. Nazarbaev byltyrǵy jeltoqsandaǵy Joldaýynda memlekettik qyzmetti damytýdyń tyń tetikteri týraly aıta kele, bul qyzmetterdiń basty maqsaty onyń sapasyn barynsha jaqsartý ekenine toqtalǵan bolatyn. Meniń oıymsha, dál osy taqyrypty biz «qyzyl syzyqpen» syzyp turyp, erekshe nysanaǵa alýǵa tıispiz jáne bul bizdiń jumysymyzdyń bir bóligi bolýy shart, sondyqtan ony udaıy esten shyǵarmaýymyz kerek. Óıtkeni, bizdiń túpki kózdegenimiz memlekettik qyzmetti barynsha kásibılendirý bolyp otyr», - deıdi Stıven Týll myrza. Sóz arasynda BUU ókili Grekııa zamanynan beri memlekettik qyzmette eń quzyretti azamattar qyzmet etkenin, sol tustan bastap memlekettik qyzmettegi saıası fılosofııa qoǵamdaǵy tártip pen ádildikti qamtamasyz etý bolǵanyn atap ótti. «Endeshe memlekettik qyzmetti reformalaý máselesinde sol qyzmettiń sapasyn odan saıyn jaqsartý úshin udaıy izdeniste bolýǵa tıispiz. Al Óńirlik hab ıdeıasy kórshiles memlekettermen ǵana emes, jalpy aýqymda tájirıbe almasýǵa - keremet múmkindik. Meniń oıymsha, bul beıbitshilikti saqtaý maqsatyndaǵy úkimetteraralyq yntymaqtastyqta asa mańyzdy sala bolyp tabylady», - dedi Stıven Týll.
Al Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń tóraǵasy Álıhan Báımenov búgingi alqaly jıynnyń ózindik sımvoldyq máni bar ekenine erekshe toqtalady. «Ár Úkimet óziniń kún tártibindegi reformasyn ózi aıqyndaıdy. Sonymen qatar, halyqaralyq tájirıbeni zertteý, reformalardy salystyryp, tabystar men kemshin tustardy zerdeleý ózekti. Halyqaralyq tájirıbeni zerttep qana qoımaı, ulttyq jáne aımaqtyq tájirıbeni, aımaqtaǵy elderdiń ımplementatsııa praktıkasyn nazarǵa alý, máselelerdi saraptap, olardyń sheshý joldaryn saralaý mańyzdy. Qazaqstan óziniń memlekettik qyzmet salasyndaǵy jınaqtaǵan tájirıbesimen bólisýge daıyn. Aımaqtyq hab qurý boıynsha ustanymdar búgin taratylǵan tujyrymdamanyń jetildirilgen nusqasynda da kórinis tapty. Tujyrymdama jobasy boıynsha kóptegen usynystar da kelip tústi. Onda aıtylǵan pikir ortaq - memlekettik qyzmet salasynda Óńirlik habtyń qurylýy ózekti másele jáne onyń qajettigi aıqyn», - deıdi Álıhan Báımenov. Onyń sózine qaraǵanda, memlekettik qyzmet salasynda aıtýly ortalyq qurylsa, bul yntymaqtastyqqa jańa serpin berip, aımaqtaǵy memlekettik qyzmettiń damýyna eleýli úles qosatyn bolady.
Bundaı pikirmen Eýroodaqtyń Qazaqstandaǵy delegatsııasynyń basshysy Aýrelııa Býshez de bólisedi. «Meniń oıymsha, Óńirlik habtyń quryltaıyn ótkizýdiń ózi Qazaqstannyń aımaqtyq róliniń artyp otyrǵanyn bildiredi. Memlekettik qyzmet salasyndaǵy Óńirlik hab týraly mundaı bastamanyń jetile túskeni mańyzdy. Sonymen qatar, qazirgi zamanda óz azamattaryn qarqyndy ekonomıkaǵa úndeıtin memleketterden eń aldymen memlekettik qyzmet sapasyn jaqsartý talap etiledi. Bul rette joǵary bilikti qyzmetkerlerdiń róli de erekshe. Al BUU Damý baǵdarlamasynyń bundaı mańyzdy bastamaǵa qoldaý bildirýi de sonyń aıǵaǵy bolsa kerek», - deıdi Aýrelııa Býshez.
Delegatsııa basshysynyń aıtýynsha, Óńirlik hab Qazaqstan men onyń kórshiles elderin joǵary sapaly memlekettik qyzmettiń halyq pen memleket ıgiligine jumys isteıtin keńistikke aınaldyrýdy qamtamasyz etedi. «Bul rette Eýropalyq odaq ókilderi bundaı bastamanyń áriptesi bolyp otyrmyz. Áriptes bolýdyń sebebi de kóp, degenmen eki mańyzdysyn bólip aıtýǵa bolady. Birinshisi - bul Memlekettik qyzmet isteri agenttigimen tehnıkalyq yntymaqtastyq boıynsha uzaqmerzimdi áriptestik. Ekinshisi - bul bizdiń Eýropalyq odaq sheńberindegi jáne odan tysqary jerlerdegi óńirlik áriptestik boıynsha tájirıbemiz», - dedi A. Býshez.
Túptep kelgende, Astanada qalyptasa bastaǵan memlekettik qyzmet salasyndaǵy Óńirlik hab osy saladaǵy ǵalymdar men sarapshylar úshin taptyrmas suhbat alańyna aınalyp qana qoımaı, óńirdegi elderdiń memlekettik qyzmetiniń tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan sheshimder ázirleıtin ortalyqqa aınalary sózsiz. Halyqaralyq sarapshylar, bedeldi uıymdar ókilderi de osyndaı ortaq pikirde.
