Astanada «Qazaq rýhyn oıatqan tulǵa» atty kórme ashyldy
ASTANA. KAZINFORM — QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń qoldaýymen Ulttyq mýzeıde Mirjaqyp Dýlatulynyń 140 jyldyǵyna arnalǵan «Qazaq rýhyn oıatqan tulǵa» atty kórme men dóńgelek ústel ótti.
Aldymen shara basy dóńgelek ústelden bastaldy. Keleli kezdesýge belgili ǵalymdar, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, aqynnyń týystary, Qostanaı oblysynyń delegatsııasy men Astana qalasyndaǵy M.Dýlatuly atyndaǵy mektep muǵalimderi men oqýshylary qatysty.
— Uly Dala órkenıeti kúırep jatqan kezde, aqyn-jyrshylar memlekettiligimizden aırylyp, bodan boldyq dep aıtyp júrgen kezde ultymyzdyń rýhanı jańǵyrýyn jasaǵan osy Alash zııalylary edi. Mirjaqyp syndy qaıratkerler — qazaqty saıası ultqa aınaldyrǵan tulǵalar. «Qazaq rýhyn oıatqan tulǵa» degenimiz kórkem sóz emes, bul naqty fakt, — dep atap ótti QR Májilis depýtaty, tarıh ǵylymdary doktory Erkin Ábil.
Kórmeniń ashylýyna QR Senaty men Májilis depýtattary qatysty. Depýtat Nurtóre Júsip óz sózinde kórmeniń qazaq rýhanııaty úshin mańyzdy ekendigin tilge tıek etti.
— Mirjaqyp Dýlatuly Alash arystarynyń sapynda Qazaqtyń azattyǵy úshin janyn bergen azamat. Keshegi kúnge deıin esimderi umytylyp, «Halyq jaýy» degen aıdar taǵylyp keldi. Táýelsizdik alǵannan keıin elge esimi oraldy, eńbekteri jaryqqa shyǵa bastady. Tipti, 1988 jyly aqtalǵannan keıin 1992 jyly elge súıegi jetkizildi. Ómiri aıdaýda ótti ǵoı. Sondyqtan 140 jyldyq mereıtoıyn laıyqty deńgeıde atap ótýimiz kerek. Búgingi ashylyp otyrǵan kórme, Alash arysynyń rýhyna degen qurmettiń tek bir ǵana belgisi. Ári, bul kórmeniń óskeleń urpaqqa bereri mol. Ulttyq rýhanııatqa qosary kóp, — deıdi QR Parlamenti senatynyń depýtaty Nurtóre Júsip.
Kórmege qoıylǵan qundy jádigerlerdiń barlyǵy derlik Torǵaı óńirinen jetkizilgen. Oǵan Mirjaqyp Dýlatuly men jary Ǵaınıjamaldyń qoldanǵan zattary, otbasylyq muralary qoıylǵan. Aıta ketý kerek, Qoǵam qaıratkeriniń týǵan jerinen 130 jádiger ákelinipti.
— Búgingi kórmege 130 jádiger alyp kelip otyrmyz. Foto qujattary bar. Mirjaqyp atamyzdyń tutynǵan zattary bar. Ony bizge tapsyrýshy Alashtyń keıýanasy dep aıtamyz Mirjaqyptyń qyzy Gúlnar apamyz bolatyn. Ol kisi Ǵaınıjamal apanyń tórkininen kelgen jıhazdardy bizge syıǵa tartqan bolatyn. Onyń ishinde men Torǵaıdan alyp kele almaǵan birneshe jádigerlerim bar. Sonyń biri — 14-shi jyly neke qıǵannan keıin Ǵaınıjamaldyń tórkinin kelgen as stoly bolatyn. Gúlnar apanyń sózinshe 200-ge jýyq ult zııalylary sol as ústelinde dastarhandas bolypty — dep, jádigerlerdiń jınalý tarıhymen bólisti Jangeldın murajaılar kesheniniń basshysy Gúlbaný Sársekeı.
Sáni men saltanaty kelisken tarıhı kórmeni tamashalaýǵa kelgen kórermender sanynda shek joq. Aıta keteıik, kórme sáýir aıynyń 17-ne deıin jalǵasady.
