Astanada qalamger Nurǵoja Oraz turǵan úıge eskertkish taqta ornatyldy
Qalamger bul úıde 1985 jyldan 2012 jylǵa deıin turǵan.
Jeńis dańǵyly boıyndaǵy 2-úıge jınalǵan qaýym aldynda birqatar azamattar sóz sóılep, qalamgerdiń eńbegi men ómir joly týraly aıtyp berdi.
S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory, Astana qalasy máslıhatynyń depýtaty Aıtjan Ábdirov óz sózinde qazaqtyń kórnekti aqyny, jazýshy Nurǵoja Oraz belsendi qoǵam qaıratkeri bolǵanyn málim etti. 1965-1991 jyldar aralyǵynda Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń osy ólkedegi ókildigin basqaryp, qalam ustaǵan jastarǵa qamqorlyq jasaǵanyn, Arqa óńirinde aqyn-jazýshylardy qoldaý maqsatynda «Saryarqa» jýrnalyn uıymdastyryp, shyǵarǵanyn aıta kelip: «Nurǵoja aǵa Astana qalasynyń saıası jáne qoǵamdyq-mádenı ómirin jańa sıpatta qalyptastyrýǵa ólsheýsiz úles qosty. 1997 jyly Alataý baýraıynan Aqmolaǵa astana kóshirilgende, memleket basshylaryn qarsy alý kezinde qalanyń kiltin tapsyrǵan delegatsııanyń basshysy boldy. Birneshe jyl boıy onomastıkalyq komıssııanyń belsendi múshesi bolyp, ıgilikti sharalardyń atqarylýyna atsalysty. Daryndy bolmysy, kisilik kelbeti, óshpes rýhy el jadynda umytylmaıdy. Osy maqsatta Astana qalalyq ákimdigi men máslıhaty aqynnyń ózi turǵan úıge eskertkish taqta ornatý týraly sheshim shyǵardy», - dedi.
Nurǵoja Oraz 1932 jyly ómirge kelip, 2016 jyly dúnıe saldy. Ol sońyna óshpeıtin ádebı mol mura qaldyrdy. Onyń 50-den astam kitaby jaryq kórgen. Sonyń ishinde poema, dastandar men óleńder jınaǵy, romandary, povesteri men áńgimeleri, pýblıtsıstıkalyq zertteý eńbekteri oqyrmandar tarapynan joǵary baǵasyn aldy. 7 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy jaryqqa shyqty. Qalamgerdiń týyndylarynda eldiń, halyqtyń taǵdyry arqaý bolǵan. «Biz qaıda bara jatyrmyz?», «Keleshegimiz qandaı bolady?» dep bolashaqqa kóz júgirtedi. Óziniń oı tolǵamdaryn ortaǵa salady. Ol óz óleńderinde elimizdiń bolashaǵy jarqyn bolsyn dep tilegen.
Ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Serik Negımov Nurǵoja Orazdyń ádebı murasy jóninde tereń oı tolǵady. «Ol 1947-1950 jyldary qazirgi Atyraý qalasyndaǵy pedagogıkalyq ýchılışeni bitirip, Munaıly mektebinde sabaq berdi. 1951-1956 jyldary Qazaq ulttyq ýnıversıetinde oqydy. Muhtar Áýezovtyń danalyq dáristerin tyńdady. Halyq ártisteri Serke Qojamqulov, Qapan Badyrov, Asqar Toqpanovtardyń kórkemónerpazdar úıirmesine qatysty. 1963 jyly Qostanaıdan qazirgi elordamyzǵa qonys aýdaryp, «Tyń ólkesi» gazetine qyzmetke shaqyryldy. Sodan bastap Aqmola qalasynyń ónerine, mádenıetine, bilimine 53 jyl boıy qyzmet etti», - dedi. Stýdentterge qazaq halqynyń tarıhy týraly dáris oqyǵanyn eske aldy.
Budan keıin jazýshy, QR mádenıet qaıratkeri Tolymbek Ábdiraıym sóz alyp, Nurǵoja Narynbaıuly osy óńirdiń mádenıeti men ónerin órge bastyrýǵa kóp eńbek sińirgenin jetkizdi. Al QR eńbek sińirgen qaıratkeri, Qazaqstan Jýrnalıstıka akademııasynyń akademıgi, jazýshy, jýrnalıst Qaısar Álim eskertkish taqta ornatylýy arqyly bul úı tarıhı ǵımaratqa aınalatynyn jáne osy jerden ótip bara jatqan adam qazaqtyń osyndaı qalamgeri turǵan úıge qurmetpen qaraıtynyn atap ótti.
Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Astana fılıalynyń dırektory, QR eńbek sińirgen qaıratkeri, aqyn Dáýletkereı Kápuly: «Nurǵoja aǵamyz Arqada rýhanııattyń, ádebıettiń at baılaıtyn altyn qazyǵy boldy. Biz 1999 jyly Almatydan oqý bitirip, Astanaǵa kelgenimizde áli ádebı orta qalyptaspaǵan edi. Jas aqyndar «Qaıda baramyz?» degen kezde «Saryarqa» jýrnalynyń redaktsııasyna kelip, Nuraǵamyzben áńgimelesetinbiz. Aǵamyz qazaqtyń arǵy-bergi tarıhyn tereń biletin edi. Jýrnalǵa óleńderimiz ben maqalalarymyzdy shyǵardy. Astananyń Tselınograd, Aqmola bolǵan tustarynda ultqa qatysty máselede tý ustap, alda júrgen buıda tartarymyz, tizgin ustarymyz Nurǵoja aǵamyz boldy. Sol eńbegin halqy biledi. Aqynnyń rýhanı murasy jasaı bersin», - dep paıymdy pikirin alǵa tartty.
Eskertkish taqtanyń ashylý rásiminde qalamgerdiń jary Aıman Qojahmetqyzy qoldaý bildirgen jurtshylyqqa, Astana qalalyq ákimdigi men máslıhat depýtattaryna, Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna jáne onyń elordadaǵy fılıalyna alǵysyn bildirdi.
