Astanada halyqaralyq tuǵyrnamanyń bolýy Qazaqstannyń jasyl ekonomıkaǵa kóshý nıetiniń túpkilikti ekendigin qýattaıdy - V AEF qatysýshylary
Osy forýmda Memleket basshysy G-GLOBAL-dyń 5 qaǵıdatyn ataǵan edi. Birinshi: Revolıýtsııa emes, evolıýtsııa. Ekinshi: Ádilettilik, teńdik, konsensýs. Úshinshi: Jahandyq toleranttylyq jáne senim. Tórtinshi: Jahandyq transparenttilik. Besinshi: Syndarly kópqyrlylyq.
Prezıdent Astana ekonomıkalyq forýmyn «G-Global» jobasy úshin baza jasaýdy usynǵan edi. Bul usynystyń álemdik qoǵamdastyq tarabynan zor qyzyǵýshylyq týyndatqanyna 2012 jyldyń qańtarynda «G-global» ınternet alańy qurylǵan kezde mıllıonnan astam adamnyń atalǵan saıtqa kirgendigi aıqyn dálel bola alady. Sonymen qatar 147 elden 30 myńnan astam paıdalanýshy onyń turaqty qatysýshysyna aınaldy. Forým qatysýshylarnyń usynystaryn eskere otyryp, «Úlken jıyrmalyq» elderiniń kóshbasshylaryna 5 bólimge toptastyrylǵan usynys ázirlendi. Onyń alǵashqy úsheýinde ekonomıkalyq turaqtandyrý, qarjy júıesin nyǵaıtý jáne halyqaralyq qarjy arhıtektýrasyn jaqsartý máseleleri qozǵalsa, sońǵy ekeýinde jahandyq aýqymdaǵy azyq-túlik qaýipsizdigi, turaqty damý men «jasyl ekonomıkaǵa» septesý týraly aıtylady.
Atalǵan maqsattarǵa qol jetkizýde olar halyqaralyq saýda júıesine senimdi qalpyna keltirý, azyq-túlik naryǵyndaǵy qarbalastyqtyń aldyn alý, ónimderdi gendik modıfıkafııalaý naryǵyna baqylaýdy kúsheıtý úshin Dúnıejúzilik saýda uıymynyń Doha raýndy kelissózderin aıaqtaýǵa keńes beredi.
Bul rette forým qatysýshylarynyń paıymynsha, densaýlyqqa zııandy azyq-túlik taýarlaryn jappaı tutynýǵa jol bermeý maqsatynda qazirgi ýaqytta qoldanystaǵy sanıtarlyq, veterınarlyq jáne fıtosanıtarlyq baqylaý sertıfıkaty ádisine genetıkalyq modıfıkatsııalanǵan aǵzadan daıyndalǵan túbegeıli jańa azyq-túlikteriniń paıda bolýyna baılanysty nano-, genınjenerlik jáne jasýsha tehnologııalarynyń halyqaralyq standarttary júıesin qabyldaý qajet.
Odan ári «Turaqty damýǵa, jasyl ósimge jáne klımattyń ózgerýimen kúreske járdemdesý» bóliminde «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý barysynda álemdik energııa tutyný kólemi bastapqyda birshama ulǵaıatyndyǵy aıtylǵan. Odan keıin 2050 jylǵa qaraı negizinen energııa tıimdiliginiń aıtarlyqtaı artýyna baılanysty qazirgi deńgeıge túsedi, ıaǵnı, qarapaıym damý stsenarııine qaraǵanda 40 paıyzǵa kem bolady. Energetıkalyq shyǵaryndylarmen baılanysty kómirqyshqyl gazy 2050 jylǵa qaraı olardyń qazirgi deńgeıimen salystyrǵanda úshten bir esege qysqarady. Al bul shyǵaryndylardyń atmosferadaǵy shoǵyrlanýy jahandyq jylynýdy shekteý úshin qajetti eki gradýs tselsıı deńgeıine jetedi. Turaqty ósimge kóshý qajet.
Forýmnyń birinshi usynysy - jasyl tehnologııa júıesi.
Jańa ıdeologııa balama energetıka men jasyl ósimdi damytý, sondaı-aq osy saladaǵy tájirıbelermen, ǵylymı-zertteý nátıjelerimen almasý bolýy tıisti. Jahandyq deńgeıde «eń úzdik qoljetimdi tehnologııalar» tájirıbesin keńeıtý usynylady. Taǵy bir usynys - «jasyl» taýarlar tizbesin qurý. Bul rette saýda-sattyq kedergileriniń barlyq túrlerin alyp tastaý úshin jahandyq basymdyqty taýarlardyń jańaratyn tizbesin qurý máselesi alǵa tartylýda. Úshinshi usynys - turaqty damý ınfraqurylymdaryna ınvestıtsııa quıý.
Atalǵan bólimdegi tórtinshi usynysta 5-shi Astana ekonomıkalyq forýmyna qatysýshylar damyǵan jáne damýshy elderde jańaratyn energııany damytý týraly deklaratsııa qabyldaý qajettigi týraly sóz qozǵaıdy.
Tıisinshe ári ýaqytyly damý barysynda jańaratyn energetıkanyń múmkinshiligi qazirdiń ózinde belgili. Ol 2100 jylǵa qaraı ǵalamsharlyq aýqymda energııanyń boljamdy tutynýy kóleminen shamamen 3 eseden asyp túse alady. Osyǵan oraı dástúrli energııa kózderinen jańaratyn energııa kózderine qaýipsiz kóshýdi qamtamasyz etýge qaýqarly sáıkesinshe halyqaralyq qujattyń bolýy da óte mańyzdy.
«Jasyl kópir» jáne Astanada halyqaralyq tuǵyrnama qurý týraly 5-shi usynysta forým qatysýshylary Qazaqstannyń atalǵan bastamasyna qoldaý bildiretindikterin atap ótken. Olardyń paıymynsha, bul iri joba jasyl damýdyń eń úzdik modelderi úshin óńiraralyq negizderdi nyǵaıtý maqsatynda mańyzdy alań qyzmetin atqara alady. Astanada halyqaralyq tuǵyrnamanyń bolýy Qazaqstannyń jasyl ekonomıkaǵa kóshýdegi nıetiniń túpkilikti ekendigin qýattaı túsedi.
