Astanada «Atatúrik jadymyzda» atty fotokórme ashyldy
Sharany Túrkııanyń Qazaqstandaǵy Elshiliginiń qoldaýymen ıÝnýs Emre atyndaǵy túrik mádenıet ortalyǵy uıymdastyrǵan.
Mustafa Kemal Atatúrik - Túrkııa Respýblıkasynyń negizin qalaýshy tuńǵysh prezıdent, reformator, áskerı qolbasshy jáne álemdik deńgeıde tanymal tulǵa.
Ol 1881 jyly dúnıege kelip, 1938 jyly 10 qarashada saǵat 09.05 mınýt ótkende ómirden ozdy.
Sodan beri ár jyly dál osy ýaqytta Túrkııa boıynsha eske alý rásimi ótedi. Túrkııa kóshelerindegi barlyq kólikter, jaıaý júrginshiler toqtap, qurmet kórsetedi.
Bir aı boıy ashyq bolatyn kórmege Túrik tarıh ınstıtýtynyń murajaıynan alynǵan 40 foto qoıyldy.
Sharaǵa Qazaqstan Qorǵanys mınıstri apparaty basshysynyń orynbasary, polkovnık Tólegen Erkinuly Bólejanov, Túrkııanyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Ýfýk Ekıdjı, Túrkııa Parlamentiniń 24 shaqyrylym depýtaty, ıÝnýs Emre ınstıtýtynyń baqylaý keńesi múshesi Alı Ózgúndúz, ǵalymdar, Túrkııadan arnaıy qonaqtar, dıplomatııalyq korpýs ókilderi, QR Parlament depýtattary, zııaly qaýym ókilderi jáne stýdentter qatysty.
Qarýly Kúshter ulttyq áskerı-patrıot ortalyǵy áskerı orkestri Atatúrikke qurmet retinde «Amankeldi Imanov» marshyn, al túrik jáne qazaq ónerpazdar Atatúrik súıip tyńdaǵan 3 shyǵarmany oryndady.
Qazaqstandyq jas sýretshi Albına Ábenova ózi salǵan Atatúriktiń 2 portretin sharanyń qurmetti qonaqtaryna tartý etti.
Mustafa Kemal Atatúrik 1881 jyly Salonıkıde dúnıege kelgen.
Ákesi Álı Rıza Efendı Osmanly memleketi keden basqarmasy qyzmetkeri ári aǵash saýdasymen aınalysqan, anasynyń aty- Zúbeıde.
Atatúriktiń bes baýyrynyń tórteýi jas kezinde qaıtys bolady, tek qaryndasy Maqbýle 1956 jylǵa deıin ómir súrdi.
Mustafa alty jasqa tolǵanda hafız Mehmet Efendıdiń mahalla mektebine barady. 1893 jyly kishi áskerı gımnazııaǵa oqýǵa túsedi.
Bul mektepte matematıka pániniń muǵalimi Mustafa beı onyń atyna «Kemal» degen atty da qosyp beredi. 1896-1899 jyldary Manastyr áskerı oqýyn bitirip, keıin Ystanbuldaǵy Áskerı akademııaǵa túsedi.
Ony 1902 jyly leıtenant shenimen bitirip, keıinnen birneshe áskerı joǵarǵy oqýdyń túlegi atandy.
1905-1907 jyldary Damaskide 5 armııanyń qolbasshylyǵynda qyzmet etti. 1911 jyly Ystanbuldaǵy Bas shtab qolbasshylyǵynda jumys isteı bastady.
Atatúrik I Dúnıejúzilik soǵys kezinde Osmanly armııasynyń qatarynda qyzmet etken.
Ol Chanakkale shaıqasy kezinde polkovnık, Palestınadaǵy urysta 7 Armııa sapynda general bolyp taǵaıyndaldy.
Osmanly memleketi ydyraǵan tusta Túrik ult-azattyq qozǵalysyna basshylyq etip, aldymen Ankara úkimetin qurdy.
Erekshe áskerı manevrlarymen shetel ınterventteriniń áskerı shabýylyna toıtarys berdi.
Árdaıym túrik halqyn jigerlendirip jeńiske bastady, jańa úlgide memleket qalyptastyrdy.
Atatúrik 1938 jyly 10 qarashada saǵat 09:05-te dúnıeden ótken. Osy kún Túrkııanyń negizin qalaýshy tuńǵysh prezıdenti Mustafa Kemal Atatúrikti eske alý úshin ulttyq aza tutý kúni retinde belgilengen.
Eske alý aptasy el kóleminde keńinen atalyp ótedi.
Onyń ustanymdary men júzege asyrǵan reformalary halyqqa túsindirilip, sóılegen sózderi radıo, teledıdardan beriledi, Atatúrik týraly fılmder kórsetiledi.
