Astana sammıti: Memleket basshylary men mártebeli meımandar pikiri
ASTANA. KAZINFORM – Búgin elordadaǵy Táýelsizdik saraıynda Qazaqstan tóraǵalyǵymen Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń sammıti ótti. Osy oraıda Kazinform agenttigi aıtýly sharada aıtylǵan memleket basshylary men sammıtke qatysqan basqa da mártebeli meımandardyń salıqaly pikirlerine sholý jasaǵan edi.
Іs-sharaǵa Qazaqstan, Iran, Qytaı, Qyrǵyzstan, Pákistan, Reseı, Tájikstan, Ózbekstan, Belarýs, Mońǵolııa, Ázerbaıjan, Qatar, Túrkııa jáne Túrikmenstannyń Memleket pen Úkimet basshylary, BAÁ-den Ras ál-Haıma ámirliginiń ámiri, Úndistannyń Syrtqy ister mınıstri, sondaı-aq ShYU Bas hatshysy jáne ShYU Óńirlik terrorızmge qarsy qurylymynyń Atqarýshy dırektory qatysty.
Sammıtke sonymen qatar BUU Bas hatshysy jáne TMD, EYU, AÓSShK, UQShU, EEK jáne AQIU sııaqty halyqaralyq uıymdardyń basshylary shaqyryldy.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ShYU sammıtine kelgen mártebeli meımandardyń árqaısysyn jeke qarsy aldy.
Alǵashqylardyń biri bolyp BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh Silk Way-ge bergen eksklıýzıvti suhbatynda atalǵan sammıt pen Qazaqstannyń osy uıymdaǵy róli týraly pikirin bildirdi.
«Alpaýyt derjavalar bir-birine qarsy bolǵan kezde, Qazaqstan sııaqty elder óte mańyzdy ról atqarady. Al Shanhaı yntymaqtastyq uıymy jáne BUU sııaqty uıymdar qaqtyǵystardy sheshýde, halyqaralyq ekonomıkalyq qatynastarda ádilettilik ornatýda, damýshy elderdiń múddesine oraı halyqaralyq qarjy ınstıtýttaryn reformalaý men adam quqyqtary salasynda óziniń mańyzdy úlesin qosady. Adam quqyqtary ekonomıkalyq, áleýmettik, mádenı, saıası jáne azamattyq quqyqtardy qamtıdy. Bul máselelerdi barshamyz birlese qarastyrýymyz kerek, ıaǵnı qosarlanǵan standarttarǵa jol bermeý qajet. Meniń oıymsha, osy qadamdar adam quqyqtary salasyndaǵy progreske yqpal etedi jáne túrli daý-damaıǵa tosqaýyl qoıady», - dedi BUU Bas hatshysy.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń málimdeýinshe, Shanhaı rýhyn nyǵaıtý jáne Shanhaı prıntsıpterin ilgeriletý arqyly ShYU eń bedeldi halyqaralyq qurylymdardyń birine aınaldy.
Aıta ketsek, sammıt barysynda Belarýsti uıym quramyna qabyldaý týraly qujattar rásimdeldi. Osylaısha Shanhaı ondyǵy quryldy.
Memleket basshysynyń atap ótýinshe, Belarýs ShYU-ǵa tolyqqandy múshe bolý jolynda qajetti rásimderdiń bárin oryndaǵan.
«Eger qarsylyq bolmasa otyrysty Belarýs Respýblıkasyn ShYU-ǵa múshe memleketterdiń quramyna qabyldaý týraly qujattarǵa qol qoıý rásiminen bastasaq», - dep usynys jasady Qasym-Jomart Toqaev.
Osy sammıt qarsańynda el Prezıdenti Aleksandr Lýkashenko agenttik tilshisine eksklıýzıvti suhbat bergen bolatyn.
Sondaı-aq, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev búginde Shanhaı yntymaqtastyq uıymy dostyq, tatý kórshilik, teńquqyqtyq jáne ózara qoldaýdyń, ıaǵnı «shanhaı rýhy» negizinde jumys isteıtin memleketaralyq qatynastardyń tıimdi tetigine aınalǵanyn atap ótti.
«ShYU keńistiginde úsh mıllıardtan astam adam turady. Uıymǵa ekonomıkasy asa iri jáne jyldam damyp kele jatqan memleketter kiredi. Álemdik jalpy ishki ónimniń úshten biri osy elderge tıesili. Bul bizdiń Uıymnyń orasan zor áleýeti men jahandyq rólin aıqyn kórsetedi. Múshe memleketterdiń daýsy men múddeleri teń dárejede eskeriletin Shanhaı yntymaqtastyq uıymy ózin biregeı alań retinde kórsetti. Dál osyndaı myzǵymas demokratııalyq negizge súıengen uzaqmerzimdi yntymaqtastyǵymyz jańa mazmunmen tolyǵa túsetinine senimdimin», – dedi Prezıdent.
Qasym-Jomart Toqaev kıberqaýipsizdikti kúsheıtý Uıymǵa múshe elderge ortaq taǵy bir mańyzdy mindet ekenine nazar aýdardy. Sonymen qatar ShYU-ǵa múshe memleketterdegi aqparattyq ınfraqurylymnyń turaqty jumysyn qamtamasyz etý úshin udaıy aqparat almasýǵa, úzdik tásilder men ozyq tájirıbelerdi qoldanýǵa baǵyttalǵan arnaıy mehanızm ázirleýdi usyndy.
Qazaqstan Prezıdentiniń pikirinshe, búgin halyqaralyq aqparattyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý máseleleri boıynsha qabyldanatyn Ózara is-qımyl jospary atalǵan maqsattarǵa saı keledi.
Qazaqstan ShYU tóraǵasy retinde barlyq maqsat-mindetti tolyǵymen oryndady. Bul týraly ShYU sammıtinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev aıtty.
Prezıdent Qazaqstan tóraǵalyǵy kezinde mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy nyǵaıtýǵa erekshe nazar aýdarylǵanyn málim etti.
«ShYU formatyn» barynsha tartymdy etetin birqatar mańyzdy joba iske qosyldy. Olardyń qatarynda «ShYU elderiniń rýhanı kıeli oryndary» jobasy men «ShYU Jibek joly» birinshi halyqaralyq mýzyka festıvali bar. Sondaı-aq birlesken jobalardy júzege asyrý úshin 10 týrıstik aýmaq anyqtaldy. Almaty qalasy ShYU-nyń mádenı jáne týrıstik astanasyna aınaldy, – dedi Memleket basshysy.
Sammıt aıasynda ótken «ShYU+» kezdesýinde Belarýs Prezıdenti Aleksandr Lýkashenko ShYU-nyń ujymdyq qarjy ınstıtýtyn qurýdy usyndy. Belarýs basym másele retinde ulttyq valıýtadaǵy ekijaqty tólem mehanızmin qurýdy qarastyrmaq.
«Eýrazııa qurlyǵyndaǵy túrli ıntegratsııalyq úderisterge kóbirek kóńil bólý qajet. Ótkende qazir dúnıe abdyrap, tas qarańǵyda qalǵandaı kúı keshkenin aıtqan bolatynmyn. Bas hatshynyń sózi ǵalamsharymyzdyń qaterli damý keleshegindegi daý-damaı men qaýipti rastaıdy. Adamdar qandaı da bir baǵdar men aıqyndyqty kútedi. ShYU muny isteı alady. Biraq, muny tez jasaý kerek. Óıtkeni ýaqyt tyǵyz. Qazir ekinshi dúnıejúzilik jáne qyrǵı-qabaq soǵystan keıingi jaǵdaı sııaqty emes. Ýaqyt jyldam áreketti talap etedi, ony tez jasaǵanymyz durys», — dedi Aleksandr Lýkashenko.
Onyń atap ótýinshe, postkeńestik keńistikte odaqtas memleketter, Eýrazııa ekonomıkalyq odaǵy, UQShU, TMD aıasynda belsendi ıntegratsııa júrip jatyr. Ózge de eýrazııalyq birlestikter — ASEAN, Islam yntymaqtastyǵy uıymy, Islam memleketteri lıgasy qarqyn alyp keledi.
BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh «ShYU+» kezdesýinde jasandy zeıindi zııansyz damytý baǵytynda birneshe usynys aıtty.
«Ekinshi ekzıstentsıaldy qaýip — tsıfrlyq tehnologııalar. Jasandy zeıinniń barshaǵa tıimdi turaqty damýdy jedeldetýdegi áleýeti zor. Degenmen, ol kúshter teńsizdigin ýshyqtyryp, baılyqtyń shoǵyrlanýyn arttyryp, adam quqyǵyn buzady jáne shıelenis pen alaýyzdyqty kóbeıtedi», — dedi ol.
BUU basshysy jasandy ıntellektiniń adamzat ómirindegi rólin retteý — qýatty elderdiń ǵana sharýasy bolmaýy kerektigin aıtty.
«Úkimetterge shuǵyl túrde tehnologııalyq kompanııalarmen, akademııalyq ortamen jáne azamattyq qoǵammen jumys istep, jasandy zeıin táýekelderin basqarý, onyń zııanyn báseńdetý júıesin shuǵyl túrde birizdendirý qajet. Bul tek baı elderdiń ǵana basym maqsaty bolmaýy kerek. Atalǵan másele barsha elderdiń qatysýyn talap etedi. BUU osynyń bárin júzege asyrý úshin alań usynýǵa daıyn», — dedi Antonıý Gýterrısh.
Qytaı tóraǵasy Sı Tszınpın ShYU aıasynda tsıfrlyq bilim qaýymdastyǵyn qurý kerektigin aıtty.
«Biz Beidou navıgatsııalyq júıesiniń qoldanysyn keńeıtip, halyqaralyq aı stansasyn qurý jobasyna qatysýdy quptaımyz. Tsıfrlyq bilim berý salasynda ShYU qaýymdastyǵyn qurýdyń, sonyń aıasynda tsıfrlyq tehnologııa mamandaryn daıyndaý úshin aldaǵy úsh jylda myńnan kem túspeıtin kvota bólýdi usynamyz», — dedi Sı Tszınpın.
Sondaı-aq, ol ShYU aıasynda óńirlik yntymaqtastyqty ilgeriletýdiń basym baǵyttaryn atady.
«Bul baǵytta aýyl sharýashylyǵy tehnologııalaryn damytyp, saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty keńeıtý mańyzdy. Sondaı-aq, ekologııa jáne qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy yntymaqtastyqty damytý qajet. Ulttyq valıýtanyń esep aıyrysýdaǵy úlesin kóbeıtip, ShYU aıasynda qarjylandyrý alańyn qurý baǵytynda belsendi jumys júrgizý kerek», — dedi Qytaı basshysy.
Óz kezeginde Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeev ShYU gýmanıtarlyq bastamalary men baǵdarlamalarynyń biryńǵaı bankin qurýdy usyndy.
«Osy turǵyda konstrýktıvti dıalog pen kópjaqty seriktestik arqyly senim tapshylyǵyn eńserýge baǵyttalǵan ortaq qaýipsizdik pen gúldený jolynda biz usynǵan Samarqand yntymaqtastyq bastamasy burynǵydan da ózekti. Bul bastamany is júzinde júzege asyrý turaqty damý jolyndaǵy qaıshylyqtardy eńserý úshin órkenıetaralyq dıalogty nyǵaıtýǵa septigin tıgizedi. Biz birlese otyryp, mádenı, bilim, jastar men týrıstik alys-beris salalaryndaǵy baǵdarlamalardy júzege asyrý arqyly uıymdy budan da jasampaz etetinimizge senimdimin. Osy maqsattarda biz barlyq múddeli tarapty jumyldyra otyryp, osy baǵyttardaǵy jobalardy júıeleýge jáne birlesip júzege asyrýǵa múmkindik beretin ShYU-nyń Biryńǵaı gýmanıtarlyq bastamalar jáne baǵdarlamalar bankin ázirleýdi usynamyz. Osy kezdesýlerdiń qorytyndysy ShYU aıasyndaǵy kópqyrly seriktestikti damytýǵa qýatty serpin beretinine senimdimin», - dedi Shavkat Mırzıeev.
Shanhaı yntymaqtastyq uıymy sammıti aıasynda ótken «ShYU+» kezdesýinde Túrkııa Prezıdenti Rejep Taııp Erdoǵan ShYU — Azııa elderimen dıalog ornatýǵa óte yńǵaıly platformanyń birine ekenine toqtaldy.
«Búginde álemdik qaýipsizdik arhıtektýrasynyń búkil irgetasy shatqaıaqtap tur. Islamdy dushpan kórý, azyq-túlik qaýipsizdigi, kólik tasymaly barysynda kedergiler qazirgi álemdegi geosaıası kúızelisti odan saıyn ýshyqtyryp otyr. Munyń ishindegi eń soraqy qatigezdik Gaza sektorynda bolyp jatyr. Izraıldiń Gaza sektoryna qatigezdikpen shabýyl jasaýy 40 myńǵa jýyq jazyqsyz jannyń opat bolýyna ákeldi. Qıraǵan ǵımarattardyń astynda myńdaǵan balanyń múrdesi qaldy.
Izraıldiń osy áreketine tosqaýyl qoıýymyz qajet. Halyqaralyq quqyq aıasynda olardyń mundaı qatigezdigin májbúrli túrde toqtatatyndaı áreketterge barýymyz qajet. Sonda ǵana álemdik deńgeıde ádilet ornaıdy», — dedi Túrkııa Prezıdenti.
Sonymen qatar Rejep Taııp Erdoǵan Túrkııa terrorızmge qarsy kúreste ShYU-men dıalogty damytýǵa múddeli ekenin basa aıtty. Onyń atap ótýinshe, osyndaı terrorızm aktileriniń saldarynan mıllıondaǵan adam bosqynǵa aınaldy. Tek Túrkııanyń ózinde 4 mln bosqyn bar.
«Atajurtymyz — Ortalyq Azııa elderimen ár salada ortaq paıda negizindegi yntymaqtastyqty damytýǵa daıynbyz ári múddelimiz. ShYU Azııa elderimen dıalog ornatýǵa óte yńǵaıly platformalardyń biri ekenin atap ótkim keledi», — dedi mártebeli meıman.
Túrikmenstan Halk Maslahatynyń tóraǵasy Gýrbangýly Berdimuhamedov ShYU múshelerin Aýǵanstandaǵy ınfraqurylym jobalaryna atsalysýǵa úndedi.
«ShYU-nyń múddeli elderine Aýǵanstan aýmaǵyndaǵy energetıkalyq jáne kommýnıkatsııalyq jobalarǵa qatysýdyń sharttaryn qarastyrýdy usynamyz. Áńgime «Túrikmenstan – Aýǵanstan – Pákistan – Úndistan» gaz qubyry men «Túrikmenstan – Aýǵanstan – Pákistan» elektr jelisi men talshyqty baılanys jelisin tartý týraly bolyp otyr», - dedi Gýrbangýly Berdimuhamedov.
Qyrǵyz Respýblıkasynyń Prezıdenti Sadyr Japarov ShYU-nyń seriktes elderin uıymnyń qarjylyq qurylymdaryna tartýdy alǵa tartty.
«Qyrǵyz Respýblıkasy dıalog boıynsha seriktestermen ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq ólshemderdegi ózara is-qımyldy kúsheıtý máselesine aıryqsha mán beredi. Búgingi kúnniń basty mindeti — saýda, ınvestıtsııa, bank isi, kólik, energetıka, sondaı-aq mádenı-gýmanıtarlyq, onyń ishinde týrızm men bilim berý salalaryndaǵy birlesken jobalardy júzege asyrýǵa seriktesterimizdi belsendi tartý», — dedi Qyrǵyz basshysy.
Iran Prezıdentiniń mindetin atqarýshy Muhammed Mohber Ortalyq Azııa men Tehran arasyndaǵy qarym-qatynastyń damýynda Qazaqstannyń sheshýi ról oınap otyrǵanyn aıtty.
«Biz Qazaqstan sııaqty dos peıildi eldermen ózara qarym-qatynasymyzdy joǵary baǵalaımyz jáne qonaqjaılyǵyńyz úshin alǵys aıtamyz. Sizder árdaıym Iran men Ortalyq Azııa aımaǵynyń arasyndaǵy ózara dostyqty ilgeriletýshi el bolyp kele jatyrsyzdar. Sizdermen aramyzda órkenıettik tarıhı baılanys bar. Ortalyq Azııa elderi men Iran arasyndaǵy ózara qarym-qatynas keńeıe túsedi dep úmittenemiz», — dedi ol «ShYU+» kezdesýinde.
Shanhaı yntymaqtastyq uıymy sammıtin qorytyndylaǵan uıym bas hatshysy Chjan Mın Qazaqstan tóraǵalyǵy barynsha mazmundy ári qyzyqty boldy degen pikir bildirdi.
«2023 jyldyń shildesinen bastap ShYU-ǵa tóraǵalyq Qazaqstanǵa ótti. Tóraǵalyq etý kezeńinde qazaqstandyq tarap túrli salada 140-tan astam is-shara uıymdastyrdy. Ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, kóliktik, mádenı-gýmanıtarlyq jáne ekologııalyq aspektilerge basa nazar aýdaryldy. Bizdiń oıymyzsha, Qazaqstannyń ShYU-ǵa tóraǵalyǵy óte mazmundy jáne qyzyqty boldy», - dedi Chjan Mın.
Emomalı Rahmon Tájikstannyń gıdroenergetıka resýrstaryn ShYU seriktesterimen birlesip ıgerýge daıyn ekendigin jetkizdi.
Onyń atap ótýinshe, Tájikstannyń «ShYU otbasy» elderimen taýar aınalymy údemeli túrde ósip keledi.
Osy rette ol atalǵan eldermen joǵary tehnologııalar, ınnovatsııa jáne jasandy ıntellekt salasyndaǵy birlesken jobalardy baqylaýshy memleketter men seriktesterdiń áleýetin tarta otyryp naqty iske asyrýdy usyndy.
Sondaı-aq, Reseı Federatsııasynyń prezıdenti Vladımır Pýtın «ShYU+» kezdesýinde Túrkııa basshysy Redjep Taııp Erdoǵanǵa Ystambul kelissózi úshin alǵys aıtty.
«Ystambul ýaǵdalastyqtary, ol úshin bul jumysta ara aǵaıyn retinde qatysqan Túrik Respýblıkasynyń Prezıdenti R.Erdoǵanǵa rahmet. Ol ýaǵdalastyq eshqaıda ketken joq. Ýkraınalyq kelissóz delegatsııasynyń basshylary kelissóz paraqtaryna belgi qoıǵan da bolatyn. ıAǵnı, Ýkraına jaqtyń kóńilinen shyqqan. Bul Stambýl kelisimderi qazir «ústel ústinde» qalyp otyr jáne ony qaıta jalǵastyrýǵa negiz bola alady», - dedi V.Pýtın.
