«Astana – Nursultankent»-respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

None
None
ASTANA. 13 shilde. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi 13 shilde, sársenbi kúni respýblıkalyq basylymdarda shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Búgin «Egemen Qazaqstan» gazeti Jezqazǵan óńiri óndirisiniń keleshegine qatysty qala basshysy Serik Ábdiǵalıulymen jáne «Jezqazǵantústimet» ÓB bas dırektory Talǵat Ahanovpen bolǵan suhbatty «Jezqazǵannan esken jyly lep» degen taqyryppen jarııalady. Suhbatta elimiz boıynsha mys symynyń - 99, shaqpaq mystyń - 95, túıirshik kúmistiń - 80, túıirshik altynnyń - 32, mys keni óndirisiniń - 88 paıyz úlesin shyǵaratyn aımaqtyń aldaǵy 10 jylǵa arnalǵan damý strategııasy jaıynda sóz órbıdi. «Jasyratyny joq, jer qoınaýy baılyǵy jyldan-jylǵa seldirep barady. Bul bárimizdi qatty oılandyryp otyrǵan jaǵdaı. Osyǵan baılanysty qıyndyqqa tap bolmaýdyń qamy kúni buryn qolǵa alynýda. Oblys ákimi Serik Ahmetovtiń tapsyrmasymen aımaqty damytýdyń 10 jylǵa arnalǵan keshendi jobasy jasalynyp, jaqynda Úkimet otyrysynda qaraldy. Onda kóterilgen máseleler boıynsha Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstri Q. Kelimbetov jetekshilik etetin jumys toby quryldy. Taıaý arada Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń qalamyzǵa kelip, qatysýymen joba taǵy bir talqyǵa túspek», - degen suhbat barysynda S. Ábdiǵalıuly.

Sonymen qatar «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń Reseı Federatsııasynyń Prezıdenti Dmıtrıı Medvedevke «Býlgarııa» jolaýshylar teplohodynyń apatqa ushyraýyna baılanysty joldaǵan kóńil aıtý jedelhaty basylǵan. «Osynaý qaraly kúni Qazaqstan halqynyń atynan jáne jeke ózimniń atymnan qaıtys bolǵandardyń jaqyndary men týystaryna shynaıy kóńil aıtýymdy jáne zardap shekkenderdiń tez saýyǵyp ketýine tileýlestigimizdi jetkizýińizdi suraımyn», - delingen jedelhatta.

***

«Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda Soǵys jáne eńbek ardageri, professor, QR eńbek sińirgen qaıratkeri Ý. Shalekenov aqsaqaldyń Qazaqstan elordasy - Astana qalasyn Nursultankent dep ataý jónindegi usynys maqalasy basyldy. «Ejelden Ortalyq Azııany mekendegen túrkitildes halyqtardyń memleketteriniń astanalary ornalasqan ádemi qalalar bolǵan: shyǵystan batysqa qaraı sanasaq: Qashqar, Qaraqurym, Balasaǵun, Túrkistan, Ispıdjab (Saıram), Tashkent, Samarqand, Buqara, Kóne Úrgenish, Hıýa, Qoqan, Ózkent t.b. osyndaı astana bolǵan qalalardy tizbektep, jaza berýge bolady. Egemendi Qazaqstan Respýblıkasy ortalyǵynyń tól aty bolýy tıis», - deıdi ardager. «Ejelgi jáne orta ǵasyrdaǵy keıbir shaharlar ózderiniń tól ataýlarymen osy kúnge deıin atalyp kele jatyr. Qazaqstan Respýblıkasynyń jerinde: Jarkent, Qumkent, Saýdakent, Mankent, Shymkent; Qyrǵyzstanda Ózkent (Ózimniń qalam); Ózbekstanda Samarqand jáne t.b. qalalar. Solaı bolsa, ejelden túrik áleminde salt bolyp qalǵan úrdis boıynsha, Astana qalasyna tól atama berilip, «Nursultankent» degen ataý berilse, barlyq jaǵynan oıdaǵydaı bolar edi degen oıdamyz», - dep atap ótken ol, «tarıhta belgili astana bolǵan tarıhı úlken qalalar óz halqynyń Uly perzentteriniń attarymen atalǵan», - dep naqtylaıdy. Onomastıkalyq-ǵylymı dáıektemeler sonaý túrki dáýirinen kele jatqan tarıhı derektermen ushtastyrylǵan pikir jaıynda basylymnyń «Astana - Nursultankent» degen taqyryppen berilgen maqaladan bile alasyzdar.

***

«Tez arada memlekettik deńgeıde sheshim qabyldanbasa, Qara Ertisten aıyrylyp qalýymyz múmkin», - dep alańdaıdy «Alash aınasy» gazeti, 13 shilde kúngi sanynda «Helsınkı qoldamasa, Ertispen qosh aıtysamyz» degen taqyrypepn jarııalanǵan materıalynda. Basylym Ertis sýynyń 19 paıyzyna ıelik etetin Qytaı eli ózenniń bas jaǵyn burýǵa talpynys jasap jatqan jaıy bar degen kúdik pen úreıdi jasyrmaıdy. Gazet atalǵan materıalda sý salasynyń jiligin shaǵyp, maıyn ishken mamandardyń pikirine de júgingen.

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazeti respýblıka óńirlerinde jaýyn-shashyn jaýady, keı jerlerde naızaǵaı oınaıdy, qatty jel turady. Al Batys Qazaqstan oblysynda jaýyn tyıylady, dep habarlaıdy Kazgıdromet ortalyǵyna silteme jasap. «Aqmola, Soltústik Qazaqstan oblystarynda jeldiń ekpini 15-22 metr/sekýndqa deıin kúsheıedi dep kútilýde, burshaq jaýýy múmkin»,-delingen maqalada.

Сейчас читают
telegram