Astana mektepterinde qaýipsizdik qalaı arttyrylady: Altaı Kólginov tapsyrmalary
Elorda basshysynyń aıtýynsha, oqýshylar ózderin mektep qabyrǵasynda qaýipsiz sezinýi kerek. Ol úshin birqatar sharalar qabyldandy: mektepter kameralarmen, dabyl túımelerimen, týrnıkettermen jabdyqtaldy. Mektep basshylary kúzet uıymdarymen sharttar jasasty. Degenmen áli de birqatar másele qalyp otyr.
«Birinshi. Barlyq oqý oryndary beınebaqylaý kameralarymen jabdyqtalǵan. Degenmen, beınebaqylaý arqyly kamera «kózi jetpeıtin« aımaqtardy da qamtý qajet.
Ekinshi. Kúzet uıymdarymen sharttar jasaldy. Atalǵan uıymdarǵa qoıylatyn talaptardy kúsheıtýdi tapsyrdym. Sebebi muǵalimder men oqýshylardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý mańyzdy.
Úshinshi. Júgensiz jasóspirimder men qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵandardy anyqtaýda oqý oryndarynyń qyzmetkerleri mańyzdy ról atqarady. Mektep psıhologtarynyń, medıtsına qyzmetkerleriniń jáne ıývenaldy polıtsııa qyzmetkerleriniń jumysyn kúsheıtý kerek. Sondaı-aq qoǵamdaǵy moraldyq qundylyqtardy nyǵaıtý, synyptardaǵy ahýaldy jaqsartý jónindegi jumystardy turaqty negizde júrgizý qajet.
Tórtinshi. Ár mektepte fakýltatıvti sabaqtar ótkiziledi, onda oqýshylarǵa qaýip týyndaǵan kezde ózin qalaı ustaý kerektigi túsindiriledi. Bul sabaqtarǵa nazar aýdaryp, oǵan barynsha baıyppen qaraý kerek», - dedi A.Kólginov.
Nur-Sultan ákiminiń osy tapsyrmalaryna oraı, Bilim basqarmasynyń basshysy men mektep dırektorlary qosymsha jabdyqtar satyp alý úshin (qosymsha beınebaqylaý kameralaryn, týrnıketterdi, basqa da arnaıy tehnıkany alýǵa) tizimder usynatyn boldy.
«Qazan qalasyndaǵy mektepte bolǵan qaıǵyly oqıǵadan árkim sabaq alýy kerek: oqý oryndarynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý árqaısymyzǵa baılanysty. Oqýshylar men muǵalimderdiń qaýipsizdigi máselelerine jaýapsyzdyq tanytpaý qajet», - dep túıindedi astana ákimi Altaı Kólginov.
